Eesti tuntud koorid viivad menukalt maailma Veljo Tormise ja Arvo Pärdi loomingut ({{commentsTotal}})

Veljo Tormis

Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on oma praegusel, suurimal kontserditurneel Põhja-Ameerikas saanud erilise menu osaliseks Veljo Tormise ja Arvo Pärdi muusika ettekannetega. Samaviisi on mõlema meistri looming tähelepanu all Andres Mustoneni festivalil Iisraelis.

Kontserdireis Põhja-Ameerikasse, mis on meie tippkoorile järjekorras juba viieteistkümnes, kestab 1. kuni 26. veebruarini. Kui EFK seekordsel esimesel kontserdil 1. veebruaril New Yorkis Püha Ignatius Loyola kirikus oli kavas vaid Arvo Pärt, siis mitmel puhul on edaspidi väga mõjusalt esiplaanil olnud Veljo Tormise muusika, eriti tema kaks ulatuslikumat teost, „Tornikell minu külas“ ja „Raua needmine“.

EFK kontsertidel on suured saalid ning pea iga kava on kuulanud vähemalt tuhat inimest, ütlevad korraldajad. Täissaalid tervitavad meie lauljaid ja dirigent Kaspars Putniņšit kava lõppedes püsti seistes. Üllatavalt palju märkab seekordsel reisil nooremat publikut.

Reisi kontsertide kava on samas väga pingeline koos sagedaste pikkade ülesõitudega, näiteks esimese 13 päeva jooksul andis koor 9 kontserti. EFK toimetaja Anneli Ivaste kinnitab, et publiku niisugune rohkus on Euroopa mõistes tõeline haruldus, ning et kuulajaid vaimustab eelkõige EFK ajaloo olulisima helilooja Veljo Tormise looming. Koori kauaaegne laulja Karin Salumäe hindab, et „see, kuidas tajuvad ja võtavad vastu Veljo Tormise „Raua needmises“ peituvat ürgset väge ja ajatust inimesed, kelle jaoks on tundmatu nii meie keel kui kultuur, on täiesti vapustav."

Üks kontserdireisi tipphetki oli ka eesti-kanada noore helilooja Riho-Esko Maimetsa selleks puhuks kirjutatud teose „Three Prayers From the Holy Rosary“ esiettekanne Torontos Püha Pauli basiilikas 2. veebruaril, kõrvuti nelja oopusega Arvo Pärdilt. Menukas kontsert toimus paljude väliseestlaste kohalviibides. Plaanitud lisapalast, milleks on olnud Cyrillus Kreegi „Õnnis on inimene“, pole publik veel üheski saalis ilma jäänud.

EFK-l on kaasas kaks kava, üks „Northern Land & Spirit“ Põhjamaade muusikast ja teine Vene kirikumuusikast, lisaks eriprogrammid.

Põhjamaade kavas on Arvo Pärdi „Solfeggio“, osi Pjotr Tšaikovski tsüklist „9 vaimulikku kooriteost“, Pärdi „Nunc dimittis“, „The Woman With Alabaster Fox“ ja „Dopo la vittoria“, Tormise „Tornikell minu külas“, Jean Sibeliuse „Sydämeni laulu“, „Saarella palaa“ ja „Rakastava“ ning Tormise „Raua needmine“. Seda esitati Columbuse Southern Theatre'is (OH), Princetoni University Chapelis (NJ), Durhami Duke Chapelis (NC), Richmondi Sacred Heart'i katedraalis (VA), Scottsdale'i Camelback Bible Churchis (AZ), Tucsoni Berger Performing Arts Center'is (AZ).

Vene muusika kava autoriteks olid Alfred Schnittke, Tšaikovski, Rahmaninov, Sviridov, kontserdid Ann Arboris (MI), Valparaisos (IN), Greenville'is (NC). Eriprogramm esitati lisaks New Yorkile Torontos, pisut erinev kava kõlas ka Los Angeleses California ülikoolis 18. veebruaril, seekord kuue teosega Arvo Pärdilt.

Kontserdireisi viimasteks jäävad neli kontserti koos Sarasota Orkestriga Anu Tali juhatusel Floridas, Bradentonis ja Sarasotas 23. kuni 26. veebruarini. Kava kannab pealkirja „Estonian Voices“. Neil õhtutel on kavas Mozarti Reekviemiga kõrvuti Arvo Pärdi kollaažilik „Credo“ oma algses 1968. aasta versioonis sooloklaverile, segakoorile ja orkestrile. Menukal esiettekandel 1968. aastal Neeme Järvi juhatusel nõudis publik teose kordamist, ent edaspidi keelati selle ettekandmine Nõukogude Eestis ning helilooja kogu looming sattus ebasoosingusse. Mitmete hilisemate esituste hulgast võiks meenutada BBC Promenaadikontsertide sündmuslikku lõpuõhtut 2015. aastal Londoni kuninglikus Albert Hallis Marin Alsopi käe all, millele lisanduvad kenasti nüüd Anu Tali interpreteeringud alanud nädalal.

Eesti tippkoori kontserdid on saanud kõrge hinnangu Ühendriikide ajakirjanduses. EFK esimene USA turnee toimus 1990. aastal Tõnu Kaljuste juhatusel. Alates 1995. aastast tehakse koostööd agentuuriga New World Classics, kes on ka käesoleva kontserdireisi korraldaja. Viimasel kuuel aastal on USAs kontserte antud koguni igal hooajal nii a cappella kavadega, samuti koos Tallinna Kammerorkestri, ERSO ja Los Angelese Filharmooniaorkestriga. Dirigentideks on olnud Tõnu Kaljuste, Neeme Järvi ja Gustavo Dudamel, mainekates kontserdisaalides, nagu Los Angelese Walt Disney kontserdimaja, New Yorki Carnegie Hall, Avery Fisher Hall ja Metropolitani Kunstimuuseum, Washingtoni Kennedy keskus ja mitmed teised.

Originaalse ja harvaesineva sündmusena on alates 13. veebruarist publiku ees MustonenFesti 20 kontserti Iisraelis sarjanimetusega „Tallinn – Tel Aviv 2017“. Iisraeli festivalil teeb oma viimaste aegade sisukaima välisreisi kammerkoor Collegium Musicale, kellel on pidusarjas kokku kümme kontserti.

Tähelepanuväärne ülesastumine sünnib mitte ainult Collegium Musicale, aga kogu meie kultuuri jaoks Tel Avivis vabas õhus 24. veebruari pärastlõunal Sarona kvartalis. Vabariigi aastapäeva puhul laulab koor oma kunstilise juhi ja dirigendi Endrik Üksvärava juhatusel numbreid Veljo Tormise suurtsüklist „Unustatud rahvad“. Endrik Üksvärav ütleb, et otsus sel päeval Iisraelis Tormist laulda tuli neil sügavalt südamest. Hoopis erineva kultuuritaustaga publikule kujuneb see kontsert kahtlemata eriliselt huvipakkuvaks.

17. veebruari päeval laulis Collegium Musicale Tel Avivis Iisraeli konservatooriumis, kava kandis nimetust „Estonian a cappella Experience“. Selles kõlasid Veljo Tormiselt „Pulmaliste saabumine“ „Vadja pulmalauludest“, „Laulis isa, laulis poega“ „Liivlaste pärandusest“, „Kuulmata kuskil kumiseb kodu“ ja „Röntyskä V. Lõpetus ja kojuminek“ tsüklist „Ingerimaa õhtud“, samas Urmas Sisaski „Heliseb väljadel“ ning Erkki-Sven Tüüri „Missa brevis“, Arvo Pärdilt lauldi teost „Alleluia-Tropus“ ning pala „O Weisheit“ tsüklist „Sieben Magnificat-Antiphonen“. Collegium Musicale laulab Tormist sel aastal ka veel Hollandis, Saksamaal ja Soomes. 

Toimetaja: Valner Valme



Prima Vista 2017 külaline: Hans Platzgumer

Tänavu on kirjandusfestivali Prima Vista külaliste seas austria kirjanik, muusik ja helilooja Hans Platzgumer, kelle viimase romaani "Serval" ("Am Rand", Zsolnay/Hanser, 2016) annab Piret Pääsukese tõlkes välja Tartu kirjastus Toledo. Platzgumer esineb Prima Vista raames 9. mail. Tutvustame kõnealust kirjanikku.

Kristjan Järvi: TMW-l on fantastiline valik

Täna õhtul toimub Kultuurikatlas Tallinn Music Weeki ametlik avakontsert pealkirjaga "Radio Head Rewritten". AK kultuuriuudised olid otse-eetris sündmuspiagal ja sõna sai avakontserdi juht Kristjan Järvi.

Otseülekanne kell 17: TMW jutt "Who killed genre?"

Linnafestivali Tallinn Music Week (TMW) vestlussarjas "Jutud" räägitakse sellest, mis on tänaseks saanud muusikažanridest. Kultuuriportaal teeb kell 17.00 algavast vestlusest ka otseülekande.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Tõnu Karjatse filmikomm. "Kao ära" toimib omamoodi peeglina

Kui Forum Cinemas saalis tuled kustuvad, ilmub ekraanile kiri "Believe your Eyes" ehk "usu oma silmi", mis on Dolby Digital Cinema reklaamlause. Jordan Peele'i debüüdis "Kao ära" ("Get Out") peab vaataja lähtuma vastupidisest – ära usu seda, mida sa näed, vaid looda oma vaistu, sest tegelikkus võib osutuda hoopis teistsuguseks.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

KUNST
Renoveeriti Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus"

Eesti maalikunsti klassikasse kuuluv Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus" on restaureeritud. Näha saab seda aga alles tuleva aasta kevadel, kui ajaloomuuseumi alla kuuluva Maarjamäe lossi renoveerimistööd lõppevad.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

MUUSIKA
Otseülekanne neljapäeval: TMW avaõhtu

Tallinn Music Weeki (TMW) avaõhtult Kultuurikatlast 30. märtsil jõuavad otseülekandes kultuuriportaali jälgijateni Maarja Nuudi ja Hendrik Kaljujärve, Mart Avi etteasted ning Kristjan Järvi kureeritud elektrooniline kava BellaTrixi ja Di. J. NoizePunki osalusel.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?