Maimu Berg: kirjanik võib valetada, palju tahab ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli kirjanik Maimu Berg, kellega vesteldi Eesti Vabariigi aastapäeva eel sellest, kuidas peegeldub ajalugu tema kirjandusteostes ja mälestustes.

Maimu Bergi novellikogumik „Hitler Mustjalas”, mis kandideerib proosa kategoorias ka Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinnale, koondab tegelasi, kelle seas on mitmeid tuntud ajaloolisi isikuid. Bergi sõnul inspireerib teda mäng ajalooliste figuuridega: „ See on elu ja väljamõeldise tembitud asi, ma ei oleks küll tahtnud, et Hitler oleks Mustjalas olnud, aga võib-olla just selle pärast ta saigi sinna. Kui mul hakkab tekst jooksma, siis ma armastan kirjutada, ma nii naudin seda. Kui ma saan neid ajaloolisi tegelasi niimoodi liigutada, siis ma tunnen ennast nagu maailma valitseja,” rääkis ta.

Berg selgitas, et „valetamine” on kirjanikule teatud aspektides lubatud: „Ma olen aastaid juhtinud Eesti ja Soome kirjanike ühispaneeli Helsinki raamatumessil ja kaks korda on olnud seal teemaks kirjaniku valetamine, et kas nad valetavad ja kas nad tohivad valetada jne. Ma olen ise ka algaja kirjanikuna teinud selle vea – sa pead olema väga täpne konkreetsetes ajaloolistes faktides ja siis sinna juurde valeta palju tahad. Kõik hakkab mängima täpsuse peale, kõik saavad fakte kontrollida, et see juhtus sellel aastal ja seal oli see mees. Aga siis valetad kõik muu sinna juurde. ” Ühtlasi ei pelga ta seda, et keegi võib tema teost pidada ajalooliseks tõeks ja seda uskuda: „Selle eest mina ei vastuta. Seda mina ei luba ega keela.”

Nii ajalugu kui elukogemus pakuvad kirjanikule palju ainest, kuid on raske ette näha, millised tähelepanekud proosaks formuleeruvad. „Kui vähe on neid detaile, mis selles suures kogemuses hakkavad mängima, mis tulevad esile. Vahel ma mõtlen, jumal kui palju ma olen näinud ja käinud, et miks just see detail sellest esile kerkib. Enamus sellest ei jõua kunagi raamatusse,” tõdes Berg.

Rääkides Eesti ajaloost, leidis Berg riigi iseloomustamiseks kirjandusliku metafoori: „Kui võrrelda Rootsit ja Eesti Vabariiki, siis Rootsi on nagu pikk romaan samade tegelastega. See on küllalt väheste sündmustega, kuid küllalt huvitav, aga ka mõne koha pealt igav ja lohiseb niimoodi mitu köidet. Eesti on nagu novellikogu. Seal on kõike – on nalja, aga ka väga palju kurba, on traagikat ja samas väga põnevat. Kuid tegelased peaks selles novellikogus olema enam-vähem samad, muidu see poleks just Eesti Vabariik. Eesti on selles mõttes huvitavam, ma loen meelsamini neid hüplevaid jutte, kui pikka ilusat romaani.”

Kirjanik meenutas, mis tunne oli esmakordselt mõista oma riigi vabaduse tähendust. „Mulle on vabariik väga oluline. Olen elanud 50 aastat küll vabariigis, aga see ei olnud Eesti Vabariik, vaid Nõukogude Vabariik. Kui ma seda aastaarvu vaatan, siis esimene hetk oli mõte, et ma olen järelikult 70 aastat elanud Eesti Vabariigis. Aga siis ma taipasin, et see ei olnud päris see, kus ma elasin. Nõukogude ajast meenub mulle moment, kui ma vaatasin Soome televiisorit ja seal oli vabariigi aastapäev tulemas. Ja seal küsiti sportlase Ari Vataneni proua käest, mida talle tähendab Soome Vabariigi aastapäev. Proua, kes oli väga sümpaatne naine, ütles: „Oi, tänavu see on eriline, kuna meid on kutsutud presidendi vastuvõtule, ma mõtlen kleidi ja soengu peale.” Ja mina mõtlesin, jumal missugune kana – tal on vabadus ja tema mõtleb kleidi ja soengu peale. Nüüd ma märkan rõõmuga, et ka meie daamid mõtlevad nendele asjadele ja äkki see ongi vabadus,” arutles ta.

Eesti iseseisvuse taastamise järgselt tunnetas Berg samuti, mida tähendas olla vaba riigi kodanik: „Illusioone mul küll ei olnud, et me nüüd satuks põrgust paradiisi. Esiteks, meil ei olnudki ju väga põrgut, meil ei olnud küll hea elu, aga paradiisi ka ei olnud tulemas. Ise tuli see teha, kui suutsid. Aga see tunne, et sul on oma riik ja sa oled nagu olemas. Nõukogude aja suur probleem oli see, et meid ei olnud olemas, Eestit ei olnud üldse olemas. Koguaeg pidi rabelema, et näidata ja meenutada, et ta on olemas. Minu jaoks oli suur rõõm, kui ma läksin esimest korda vaba Eesti kodanikuna Soome ja tundsin, et mina olen nüüd ka nagu teie.”

Kirjaniku jaoks on siiski kõige olulisem loominguline vabadus. „Bob Dylan on öelnud, et vabadus on see, kui sa hommikul tõused ja õhtul lähed magama ja siis mõtled, et oled saanud teha kõike, mida oled tahtnud teha. See vist ongi see. Aga siis ma mõtlesin edasi, et mida ma olen siis tahtnud teha ja ma alati ei teagi seda. Ja kui ma ei tea, jääb palju asju tegemata. Mis on kirjaniku vabadus – kui ma kirjutan niisuguseid asju, siis ma olengi õnnelik ja vaba, ükskõik mis ümberringi toimub,” rääkis Berg.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



"OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu."OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu.
Selgusid "OPi" auhinna nominendid

Kevad käes (enam-vähem, varsti on jaanipäev, siis jõulud, ilm jääb samaks) ja "OP" kütab kirgi päikest andes. 9. mai saates selgub tänavune "OPi Päikese" omanik saates hooaja jooksul esinenud kultuuriarvajate seast. Nominendid teatame kultuuriportaalis nüüd, tutvustavad videod on ekraanil 2. mai "OPis".

Berit PetolaiBerit Petolai
Kirjanduspreemia "Esimene samm" tänavune laureaat on Berit Petolai

Tänavu kümnendat korda välja antud kirjanduspreemia "Esimene samm" pälvis Berit Petolai ajakirja Looming 2016. aasta detsembrinumbris avaldatud luuletuste "Hundid ja vanamehed", "Kolletamispäev" ning "Tütrele" eest.

"Lingua Franca""Lingua Franca"
Valdur Mikita andis ainest rahvusvahelisele trupile

Valdur Mikita raamatud on andnud inspiratsiooni järjekordse lavastuse sünniks. Füüsilist teatrit esindav "Lingua Franca" ühendab sõna, liikumist, värve, muusikat, lõhnu ja helisid.

Vennad Piusid.Vennad Piusid.
Tallinna Linnateatri uuslavastus räägib meheks kasvamisest

Kahe venna kasvamisloo "Kriipsud uksepiidal" lavastas Diana Leesalu, kes on ühtlasi ka üks teksti autoritest koos Kaarel Väljamäega. Laval on vennad Piusid, kellele näidend spetsiaalselt kirjutatud on ning osaliselt näeb laval ka nende endi lapsepõlvelugusid.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Margus Meinart "Lemps. Lembit Saartsi portree"
Arvustus. Ateljee elavdab Tartu kunsti

Uus näitus
"Konrad Mäe ateljee" Tartu Kunstimajas
Näitus jääb avatuks 30. aprillini

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.