Maimu Berg: kirjanik võib valetada, palju tahab ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli kirjanik Maimu Berg, kellega vesteldi Eesti Vabariigi aastapäeva eel sellest, kuidas peegeldub ajalugu tema kirjandusteostes ja mälestustes.

Maimu Bergi novellikogumik „Hitler Mustjalas”, mis kandideerib proosa kategoorias ka Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinnale, koondab tegelasi, kelle seas on mitmeid tuntud ajaloolisi isikuid. Bergi sõnul inspireerib teda mäng ajalooliste figuuridega: „ See on elu ja väljamõeldise tembitud asi, ma ei oleks küll tahtnud, et Hitler oleks Mustjalas olnud, aga võib-olla just selle pärast ta saigi sinna. Kui mul hakkab tekst jooksma, siis ma armastan kirjutada, ma nii naudin seda. Kui ma saan neid ajaloolisi tegelasi niimoodi liigutada, siis ma tunnen ennast nagu maailma valitseja,” rääkis ta.

Berg selgitas, et „valetamine” on kirjanikule teatud aspektides lubatud: „Ma olen aastaid juhtinud Eesti ja Soome kirjanike ühispaneeli Helsinki raamatumessil ja kaks korda on olnud seal teemaks kirjaniku valetamine, et kas nad valetavad ja kas nad tohivad valetada jne. Ma olen ise ka algaja kirjanikuna teinud selle vea – sa pead olema väga täpne konkreetsetes ajaloolistes faktides ja siis sinna juurde valeta palju tahad. Kõik hakkab mängima täpsuse peale, kõik saavad fakte kontrollida, et see juhtus sellel aastal ja seal oli see mees. Aga siis valetad kõik muu sinna juurde. ” Ühtlasi ei pelga ta seda, et keegi võib tema teost pidada ajalooliseks tõeks ja seda uskuda: „Selle eest mina ei vastuta. Seda mina ei luba ega keela.”

Nii ajalugu kui elukogemus pakuvad kirjanikule palju ainest, kuid on raske ette näha, millised tähelepanekud proosaks formuleeruvad. „Kui vähe on neid detaile, mis selles suures kogemuses hakkavad mängima, mis tulevad esile. Vahel ma mõtlen, jumal kui palju ma olen näinud ja käinud, et miks just see detail sellest esile kerkib. Enamus sellest ei jõua kunagi raamatusse,” tõdes Berg.

Rääkides Eesti ajaloost, leidis Berg riigi iseloomustamiseks kirjandusliku metafoori: „Kui võrrelda Rootsit ja Eesti Vabariiki, siis Rootsi on nagu pikk romaan samade tegelastega. See on küllalt väheste sündmustega, kuid küllalt huvitav, aga ka mõne koha pealt igav ja lohiseb niimoodi mitu köidet. Eesti on nagu novellikogu. Seal on kõike – on nalja, aga ka väga palju kurba, on traagikat ja samas väga põnevat. Kuid tegelased peaks selles novellikogus olema enam-vähem samad, muidu see poleks just Eesti Vabariik. Eesti on selles mõttes huvitavam, ma loen meelsamini neid hüplevaid jutte, kui pikka ilusat romaani.”

Kirjanik meenutas, mis tunne oli esmakordselt mõista oma riigi vabaduse tähendust. „Mulle on vabariik väga oluline. Olen elanud 50 aastat küll vabariigis, aga see ei olnud Eesti Vabariik, vaid Nõukogude Vabariik. Kui ma seda aastaarvu vaatan, siis esimene hetk oli mõte, et ma olen järelikult 70 aastat elanud Eesti Vabariigis. Aga siis ma taipasin, et see ei olnud päris see, kus ma elasin. Nõukogude ajast meenub mulle moment, kui ma vaatasin Soome televiisorit ja seal oli vabariigi aastapäev tulemas. Ja seal küsiti sportlase Ari Vataneni proua käest, mida talle tähendab Soome Vabariigi aastapäev. Proua, kes oli väga sümpaatne naine, ütles: „Oi, tänavu see on eriline, kuna meid on kutsutud presidendi vastuvõtule, ma mõtlen kleidi ja soengu peale.” Ja mina mõtlesin, jumal missugune kana – tal on vabadus ja tema mõtleb kleidi ja soengu peale. Nüüd ma märkan rõõmuga, et ka meie daamid mõtlevad nendele asjadele ja äkki see ongi vabadus,” arutles ta.

Eesti iseseisvuse taastamise järgselt tunnetas Berg samuti, mida tähendas olla vaba riigi kodanik: „Illusioone mul küll ei olnud, et me nüüd satuks põrgust paradiisi. Esiteks, meil ei olnudki ju väga põrgut, meil ei olnud küll hea elu, aga paradiisi ka ei olnud tulemas. Ise tuli see teha, kui suutsid. Aga see tunne, et sul on oma riik ja sa oled nagu olemas. Nõukogude aja suur probleem oli see, et meid ei olnud olemas, Eestit ei olnud üldse olemas. Koguaeg pidi rabelema, et näidata ja meenutada, et ta on olemas. Minu jaoks oli suur rõõm, kui ma läksin esimest korda vaba Eesti kodanikuna Soome ja tundsin, et mina olen nüüd ka nagu teie.”

Kirjaniku jaoks on siiski kõige olulisem loominguline vabadus. „Bob Dylan on öelnud, et vabadus on see, kui sa hommikul tõused ja õhtul lähed magama ja siis mõtled, et oled saanud teha kõike, mida oled tahtnud teha. See vist ongi see. Aga siis ma mõtlesin edasi, et mida ma olen siis tahtnud teha ja ma alati ei teagi seda. Ja kui ma ei tea, jääb palju asju tegemata. Mis on kirjaniku vabadus – kui ma kirjutan niisuguseid asju, siis ma olengi õnnelik ja vaba, ükskõik mis ümberringi toimub,” rääkis Berg.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.Kõrvuti on liikumise-rändamise-lahkumise ja jäämise-püsimise teemad, mis avaldub ka peamiselt kohvritest ja toolidest lavakujunduses.
Arvustus. Kohvrid ja toolid

Loo jutustamise, kehaliste kujundite, esemete ja muusika kaudu vaadeldakse Eesti ja Soome lähiajaloo motiive.

"Nurjatu saar""Nurjatu saar"
Kümnendad Saaremaa ooperipäevad lõid publikurekordi

Rein Rannapi rock-ooperiga "Nurjatu saar" alanud ooperipäevad lõppesid laupäeval traditsioonilise ooperigalaga, publiku hulgas viibisid nii Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas. Ooperipäevad kogusid üle 14 500 külastuse.

"Pilvelinnad""Pilvelinnad"
Arvustus. Pead pidi pilvelinnades

Katrin Pere vaipade näitus "Pilvelinnad"
Kunstihoone galeriis avatud kuni 23. juulini

Tom Holland ÄmblikmehenaTom Holland Ämblikmehena
Arvustus. Uus "Ämblikmees" on suvine kassahitt parimas võtmes

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spider-Man: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr., Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
8/10

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!