Maimu Berg: kirjanik võib valetada, palju tahab ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli kirjanik Maimu Berg, kellega vesteldi Eesti Vabariigi aastapäeva eel sellest, kuidas peegeldub ajalugu tema kirjandusteostes ja mälestustes.

Maimu Bergi novellikogumik „Hitler Mustjalas”, mis kandideerib proosa kategoorias ka Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinnale, koondab tegelasi, kelle seas on mitmeid tuntud ajaloolisi isikuid. Bergi sõnul inspireerib teda mäng ajalooliste figuuridega: „ See on elu ja väljamõeldise tembitud asi, ma ei oleks küll tahtnud, et Hitler oleks Mustjalas olnud, aga võib-olla just selle pärast ta saigi sinna. Kui mul hakkab tekst jooksma, siis ma armastan kirjutada, ma nii naudin seda. Kui ma saan neid ajaloolisi tegelasi niimoodi liigutada, siis ma tunnen ennast nagu maailma valitseja,” rääkis ta.

Berg selgitas, et „valetamine” on kirjanikule teatud aspektides lubatud: „Ma olen aastaid juhtinud Eesti ja Soome kirjanike ühispaneeli Helsinki raamatumessil ja kaks korda on olnud seal teemaks kirjaniku valetamine, et kas nad valetavad ja kas nad tohivad valetada jne. Ma olen ise ka algaja kirjanikuna teinud selle vea – sa pead olema väga täpne konkreetsetes ajaloolistes faktides ja siis sinna juurde valeta palju tahad. Kõik hakkab mängima täpsuse peale, kõik saavad fakte kontrollida, et see juhtus sellel aastal ja seal oli see mees. Aga siis valetad kõik muu sinna juurde. ” Ühtlasi ei pelga ta seda, et keegi võib tema teost pidada ajalooliseks tõeks ja seda uskuda: „Selle eest mina ei vastuta. Seda mina ei luba ega keela.”

Nii ajalugu kui elukogemus pakuvad kirjanikule palju ainest, kuid on raske ette näha, millised tähelepanekud proosaks formuleeruvad. „Kui vähe on neid detaile, mis selles suures kogemuses hakkavad mängima, mis tulevad esile. Vahel ma mõtlen, jumal kui palju ma olen näinud ja käinud, et miks just see detail sellest esile kerkib. Enamus sellest ei jõua kunagi raamatusse,” tõdes Berg.

Rääkides Eesti ajaloost, leidis Berg riigi iseloomustamiseks kirjandusliku metafoori: „Kui võrrelda Rootsit ja Eesti Vabariiki, siis Rootsi on nagu pikk romaan samade tegelastega. See on küllalt väheste sündmustega, kuid küllalt huvitav, aga ka mõne koha pealt igav ja lohiseb niimoodi mitu köidet. Eesti on nagu novellikogu. Seal on kõike – on nalja, aga ka väga palju kurba, on traagikat ja samas väga põnevat. Kuid tegelased peaks selles novellikogus olema enam-vähem samad, muidu see poleks just Eesti Vabariik. Eesti on selles mõttes huvitavam, ma loen meelsamini neid hüplevaid jutte, kui pikka ilusat romaani.”

Kirjanik meenutas, mis tunne oli esmakordselt mõista oma riigi vabaduse tähendust. „Mulle on vabariik väga oluline. Olen elanud 50 aastat küll vabariigis, aga see ei olnud Eesti Vabariik, vaid Nõukogude Vabariik. Kui ma seda aastaarvu vaatan, siis esimene hetk oli mõte, et ma olen järelikult 70 aastat elanud Eesti Vabariigis. Aga siis ma taipasin, et see ei olnud päris see, kus ma elasin. Nõukogude ajast meenub mulle moment, kui ma vaatasin Soome televiisorit ja seal oli vabariigi aastapäev tulemas. Ja seal küsiti sportlase Ari Vataneni proua käest, mida talle tähendab Soome Vabariigi aastapäev. Proua, kes oli väga sümpaatne naine, ütles: „Oi, tänavu see on eriline, kuna meid on kutsutud presidendi vastuvõtule, ma mõtlen kleidi ja soengu peale.” Ja mina mõtlesin, jumal missugune kana – tal on vabadus ja tema mõtleb kleidi ja soengu peale. Nüüd ma märkan rõõmuga, et ka meie daamid mõtlevad nendele asjadele ja äkki see ongi vabadus,” arutles ta.

Eesti iseseisvuse taastamise järgselt tunnetas Berg samuti, mida tähendas olla vaba riigi kodanik: „Illusioone mul küll ei olnud, et me nüüd satuks põrgust paradiisi. Esiteks, meil ei olnudki ju väga põrgut, meil ei olnud küll hea elu, aga paradiisi ka ei olnud tulemas. Ise tuli see teha, kui suutsid. Aga see tunne, et sul on oma riik ja sa oled nagu olemas. Nõukogude aja suur probleem oli see, et meid ei olnud olemas, Eestit ei olnud üldse olemas. Koguaeg pidi rabelema, et näidata ja meenutada, et ta on olemas. Minu jaoks oli suur rõõm, kui ma läksin esimest korda vaba Eesti kodanikuna Soome ja tundsin, et mina olen nüüd ka nagu teie.”

Kirjaniku jaoks on siiski kõige olulisem loominguline vabadus. „Bob Dylan on öelnud, et vabadus on see, kui sa hommikul tõused ja õhtul lähed magama ja siis mõtled, et oled saanud teha kõike, mida oled tahtnud teha. See vist ongi see. Aga siis ma mõtlesin edasi, et mida ma olen siis tahtnud teha ja ma alati ei teagi seda. Ja kui ma ei tea, jääb palju asju tegemata. Mis on kirjaniku vabadus – kui ma kirjutan niisuguseid asju, siis ma olengi õnnelik ja vaba, ükskõik mis ümberringi toimub,” rääkis Berg.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.