Maimu Berg: kirjanik võib valetada, palju tahab ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli kirjanik Maimu Berg, kellega vesteldi Eesti Vabariigi aastapäeva eel sellest, kuidas peegeldub ajalugu tema kirjandusteostes ja mälestustes.

Maimu Bergi novellikogumik „Hitler Mustjalas”, mis kandideerib proosa kategoorias ka Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinnale, koondab tegelasi, kelle seas on mitmeid tuntud ajaloolisi isikuid. Bergi sõnul inspireerib teda mäng ajalooliste figuuridega: „ See on elu ja väljamõeldise tembitud asi, ma ei oleks küll tahtnud, et Hitler oleks Mustjalas olnud, aga võib-olla just selle pärast ta saigi sinna. Kui mul hakkab tekst jooksma, siis ma armastan kirjutada, ma nii naudin seda. Kui ma saan neid ajaloolisi tegelasi niimoodi liigutada, siis ma tunnen ennast nagu maailma valitseja,” rääkis ta.

Berg selgitas, et „valetamine” on kirjanikule teatud aspektides lubatud: „Ma olen aastaid juhtinud Eesti ja Soome kirjanike ühispaneeli Helsinki raamatumessil ja kaks korda on olnud seal teemaks kirjaniku valetamine, et kas nad valetavad ja kas nad tohivad valetada jne. Ma olen ise ka algaja kirjanikuna teinud selle vea – sa pead olema väga täpne konkreetsetes ajaloolistes faktides ja siis sinna juurde valeta palju tahad. Kõik hakkab mängima täpsuse peale, kõik saavad fakte kontrollida, et see juhtus sellel aastal ja seal oli see mees. Aga siis valetad kõik muu sinna juurde. ” Ühtlasi ei pelga ta seda, et keegi võib tema teost pidada ajalooliseks tõeks ja seda uskuda: „Selle eest mina ei vastuta. Seda mina ei luba ega keela.”

Nii ajalugu kui elukogemus pakuvad kirjanikule palju ainest, kuid on raske ette näha, millised tähelepanekud proosaks formuleeruvad. „Kui vähe on neid detaile, mis selles suures kogemuses hakkavad mängima, mis tulevad esile. Vahel ma mõtlen, jumal kui palju ma olen näinud ja käinud, et miks just see detail sellest esile kerkib. Enamus sellest ei jõua kunagi raamatusse,” tõdes Berg.

Rääkides Eesti ajaloost, leidis Berg riigi iseloomustamiseks kirjandusliku metafoori: „Kui võrrelda Rootsit ja Eesti Vabariiki, siis Rootsi on nagu pikk romaan samade tegelastega. See on küllalt väheste sündmustega, kuid küllalt huvitav, aga ka mõne koha pealt igav ja lohiseb niimoodi mitu köidet. Eesti on nagu novellikogu. Seal on kõike – on nalja, aga ka väga palju kurba, on traagikat ja samas väga põnevat. Kuid tegelased peaks selles novellikogus olema enam-vähem samad, muidu see poleks just Eesti Vabariik. Eesti on selles mõttes huvitavam, ma loen meelsamini neid hüplevaid jutte, kui pikka ilusat romaani.”

Kirjanik meenutas, mis tunne oli esmakordselt mõista oma riigi vabaduse tähendust. „Mulle on vabariik väga oluline. Olen elanud 50 aastat küll vabariigis, aga see ei olnud Eesti Vabariik, vaid Nõukogude Vabariik. Kui ma seda aastaarvu vaatan, siis esimene hetk oli mõte, et ma olen järelikult 70 aastat elanud Eesti Vabariigis. Aga siis ma taipasin, et see ei olnud päris see, kus ma elasin. Nõukogude ajast meenub mulle moment, kui ma vaatasin Soome televiisorit ja seal oli vabariigi aastapäev tulemas. Ja seal küsiti sportlase Ari Vataneni proua käest, mida talle tähendab Soome Vabariigi aastapäev. Proua, kes oli väga sümpaatne naine, ütles: „Oi, tänavu see on eriline, kuna meid on kutsutud presidendi vastuvõtule, ma mõtlen kleidi ja soengu peale.” Ja mina mõtlesin, jumal missugune kana – tal on vabadus ja tema mõtleb kleidi ja soengu peale. Nüüd ma märkan rõõmuga, et ka meie daamid mõtlevad nendele asjadele ja äkki see ongi vabadus,” arutles ta.

Eesti iseseisvuse taastamise järgselt tunnetas Berg samuti, mida tähendas olla vaba riigi kodanik: „Illusioone mul küll ei olnud, et me nüüd satuks põrgust paradiisi. Esiteks, meil ei olnudki ju väga põrgut, meil ei olnud küll hea elu, aga paradiisi ka ei olnud tulemas. Ise tuli see teha, kui suutsid. Aga see tunne, et sul on oma riik ja sa oled nagu olemas. Nõukogude aja suur probleem oli see, et meid ei olnud olemas, Eestit ei olnud üldse olemas. Koguaeg pidi rabelema, et näidata ja meenutada, et ta on olemas. Minu jaoks oli suur rõõm, kui ma läksin esimest korda vaba Eesti kodanikuna Soome ja tundsin, et mina olen nüüd ka nagu teie.”

Kirjaniku jaoks on siiski kõige olulisem loominguline vabadus. „Bob Dylan on öelnud, et vabadus on see, kui sa hommikul tõused ja õhtul lähed magama ja siis mõtled, et oled saanud teha kõike, mida oled tahtnud teha. See vist ongi see. Aga siis ma mõtlesin edasi, et mida ma olen siis tahtnud teha ja ma alati ei teagi seda. Ja kui ma ei tea, jääb palju asju tegemata. Mis on kirjaniku vabadus – kui ma kirjutan niisuguseid asju, siis ma olengi õnnelik ja vaba, ükskõik mis ümberringi toimub,” rääkis Berg.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Gregg AllmanGregg Allman
Suri rockmuusik Gregg Allman

Ansambli The Allman Brothers Band asutajaliige Gregg Allman suri 69-aastaselt.

Ita EverIta Ever
Ita Ever: oleksin tahtnud rohkem filmides mängida

Margit Kilumets tegi kultuuriportaalile pika intervjuu Eesti teatri grand old lady Ita Everiga, fookuses tema kui filminäitleja.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk