Arvustus. Kunstniku ruum – laboratoorium, kontor ja vajadusel ka elutuba ({{commentsTotal}})

Kristi Kongi oma stuudios.
Kristi Kongi oma stuudios. Autor/allikas: Kristina Õllek

Uus raamat
Annika Toots, Merilin Talumaa
"Kunstnike ruumid. 16 stuudiovisiiti"
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus (328 lk)

Kui kunsti vaatleja näeb taiest institutsionaliseeritud valges kuubis, tajub ta üldjuhul narratiivi, mis selle ümber on ehitatud. Või loeb seda stendi pealt. Kunsti taga peitub tihtilugu aga kaugeleulatuvam lugu, kui vaid objekt või heli, mida presenteeritakse. Kust on see idee alguse saanud? Kuidas on loodud? Kus on loodud? Kes on loonud? Raamatus "Kunstnike ruumid" saabki teada, missugused praktikad peituvad ühe kunstnikunime taga.

Siinkohal peatuks korra Tallinna Kunstihoones toimunud neljapäevasel projektil "Mõtleme kohe pealkirja välja, palun oodake". Näituse eesmärk oli avada valge kuubi telgitaguseid. Mis juhtub kahe näituse vahepeal ning kui palju tööd võib kuluda ühe saali ettevalmistamiseks. See on tugevalt seotud kunstniku visiooni ning töö iseloomuga.

"Kunstnike ruumid" toobki lugeja ette kunstimaailma aluspinna, peegeldades seda 17 kunstniku ning 16 ruumi kaudu, kus nad töötavad oma mõtete kallal. Küsimused on raamatu autoritel Annika Tootsil ja Merilin Talumaal oskuslikult formuleeritud, lähenedes igale kunstnikule tema loomingust lähtuvalt. Kohati tekib tunne nagu oleks intervjuu olemus juba varasemalt paika pandud, sest vestlus sujub liikudes ühelt teemalt teisele ilma katkendlike mõteteta.

Vastuste kaudu liigutakse ruumidelt loomingule ning nende kahe aspekti omavahelistele seostele. Välja kooruvad eelistused ning võimalused annavad rohkem tausta ka teostele endile. Maalikunstniku Kristi Kongi koloriitsed teosed vajavad näiteks tekkimise jaoks rahulikku keskkonda, fotokunstnikku Anu Vahtrat see aga ei sega:

...kolisin sinna siis, kui seal oli vaikus, aga Telliskivi muutus väga populaarseks ja aktiivseks. Ümberringi oli nii palju muud melu, et järjest raskem oli keskenduda ja mõelda. Mulle meeldib kõige rohkem töötada vaikuses oma mõtete sees. Telliskivis kasvasid akna taga suured kastanipuud ja alates poolest päevast sillerdasid need üle terve ruumi. See oli imeilus, aga maalida oli sellest sillerdavas ruumis keeruline. Maalikunstniku jaoks on valgus kõige olulisem (lk 132, Kristi Kongi).

Mõttevahetused ja vestlused on alati olulised. Ja kui vaja privaatsust, siis jään pärast teiste lahkumist lihtsalt kauemaks siia [kontor] (lk 233, Anu Vahtra).

Mõne jaoks on galerii või stuudio koht, kus mõelda, teisele sobib selleks pigem kodu:

/.../ ma ei kujuta enam hästi ette, et ei oleks kohta, kuhu igal hommikul minna. Kodus istumine muutub päris kiiresti klaustrofoobiliseks, nõudepesemine ja töötegemine hakkavad segamini minema (lk 253, Paul Kuimet).

Ateljee on ikkagi tootmisruum, töö enda mõtlen kodus valmis (lk 216, Jass Kaselaan).

Kuid alati pole valik seotud tõsiasjaga, mida keegi eelistab, vaid sellega, mida ta endale lubada saab. Stuudiopind on lisaväljaminek. Eriti kui räägime kunstnikest, kes töötavad välismaal. Eestis on aga mitmeid paikasid, kus kunstnikud nii töötavad kui ka elavad:

Viinis olen enamasti siiski eluruumides töötanud ja päris oma ateljee oli mul ainult poolt aastat, kuna see osutus lihtsalt liiga kulukaks (lk 39, Laura Põld).

Tahaks öelda, et see on puhtalt stiili küsimus, et elu- ja tööruum asuvad koos, aga mitmeski mõttes on see parim, mida me praegu endale lubada saame. Alguses oli küll küsimus, et mida siis tööleminek peaks sellistes tingimustes kujutama /.../ me oleme siin korraga kolmes olukorras: koduses, tööl ja laval (lk 314, Maarja Tõnisson, Mihkel Ilus).

Kommuunide puhul ammutatakse tihtilugu teineteiselt ideid nagu seda tehakse näiteks Raja või Tulika tänaval asuvates majades. See kõik oleneb kunstnikust ning viisist, kuidas ta töötab. Mõne looming on vägagi ruumikeskne ning siis on ta ka keskkonna suhtes tundlikum, teisel vastupidi:

Ma kuvan seintele erinevaid ruumilisi olukordi, järgmiste näituste kavandeid ja vaateid ning saan nende üle elusuuruses mõtiskleda. Nn valge kuup sobib hästi analüüsipaigaks... kuna siin ruumis on palju avarust ja valgust, siis saan kogeda eksponeerimissituatsiooni juba kodus (lk 312, Maarja Tõnisson, Mihkel Ilus).

Tööle hakates lähtun alati esmalt ruumist ja kohast. /.../ Ma mõtlen oma tegevuses palju eri kohtade peale /.../ Näituseruumi loon ma kohti, mida olen ise läbi elanud ja mis on mind emotsionaalselt mõjutanud (lk 134, Kristi Kongi).

...töid on võimalik mingi piirini valmis mõelda ka teadmata, kus neid täpset eksponeerida, sest teoorias on seinu võimalik ehitada igale poole. Selles mõttes ei tööta ma kohaspetsiifiliselt (lk 254, Paul Kuimet).

Kodust võib kujuneda ka majamuuseum, nagu näiteks Flo Kasearu puhul juhtus, või on maamajja loodud loominguline keskus mõeldud eelkõige kunstnikule endale, kuid ka teiste loominguliste inimeste jaoks üle maailma, nagu Timo Tootsi Maajaam. Rolli mängivad siinkohal võimalused ruumi omamiseks ning jagamiseks, samuti viljeldava kunstižanri eripära.

Annika Toots ja Merilin Talumaa on saanud hakkama teosega, kus lugeja tutvub kunstnikega tavapärasest isiklikumal tasandil. Nad avavad ukse nii enda töö- kui ka mõtteruumidesse. Sellest võimalusest ehk raamatust tuleb kinni haarata. Lugeja ees koorub lahti loomeinimese karakter, töötamise võimalused ning nii mõnigi taies saab uue mõtte. Kunstniku teoselt kaob ära institutsionaliseeritud pealispind ning objekt või subjekt kui selline asetatakse puhtal kujul meie ette. Võimalik on näha faktoreid, mis näitusesaalis lahtuvad.

Lõpetuseks võib siiski küsida, kas galeriide ja kunstihoonete külastaja saab nüüd täielikult aru kunstimaailma köögipoolest? Näituseprojekt "Mõtleme kohe pealkirja välja, palun oodake" sümbioosis teosega "Kunstnike ruumid. 16 stuudiovisiiti" andis igatahes kogemuse kunstimaailma telgitagustest. Kunst pidavat aga alati sammukese võrra vaatlejast eespool kõndima ning ehk ongi hea, kui lugejale antakse õng, sest kala püüdmiseks ei piisa lihtsalt veekogu olemasolust.

Toimetaja: Madis Järvekülg



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Edward von LõngusEdward von Lõngus
Edward von Lõngus lõi Helsingi tänavatele kuus uut kunstiteost

Salapäraga ümbritsetud tänavakunstnik Edward von Lõnguse Euroopa-tuur on jõudnud Helsingisse, mille tänavatele on ilmunud kuus uut iseäralikku kunstiteost.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.