Arvustus. Kunstniku ruum – laboratoorium, kontor ja vajadusel ka elutuba ({{commentsTotal}})

Kristi Kongi oma stuudios.
Kristi Kongi oma stuudios. Autor: Kristina Õllek

Uus raamat
Annika Toots, Merilin Talumaa
"Kunstnike ruumid. 16 stuudiovisiiti"
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus (328 lk)

Kui kunsti vaatleja näeb taiest institutsionaliseeritud valges kuubis, tajub ta üldjuhul narratiivi, mis selle ümber on ehitatud. Või loeb seda stendi pealt. Kunsti taga peitub tihtilugu aga kaugeleulatuvam lugu, kui vaid objekt või heli, mida presenteeritakse. Kust on see idee alguse saanud? Kuidas on loodud? Kus on loodud? Kes on loonud? Raamatus "Kunstnike ruumid" saabki teada, missugused praktikad peituvad ühe kunstnikunime taga.

Siinkohal peatuks korra Tallinna Kunstihoones toimunud neljapäevasel projektil "Mõtleme kohe pealkirja välja, palun oodake". Näituse eesmärk oli avada valge kuubi telgitaguseid. Mis juhtub kahe näituse vahepeal ning kui palju tööd võib kuluda ühe saali ettevalmistamiseks. See on tugevalt seotud kunstniku visiooni ning töö iseloomuga.

"Kunstnike ruumid" toobki lugeja ette kunstimaailma aluspinna, peegeldades seda 17 kunstniku ning 16 ruumi kaudu, kus nad töötavad oma mõtete kallal. Küsimused on raamatu autoritel Annika Tootsil ja Merilin Talumaal oskuslikult formuleeritud, lähenedes igale kunstnikule tema loomingust lähtuvalt. Kohati tekib tunne nagu oleks intervjuu olemus juba varasemalt paika pandud, sest vestlus sujub liikudes ühelt teemalt teisele ilma katkendlike mõteteta.

Vastuste kaudu liigutakse ruumidelt loomingule ning nende kahe aspekti omavahelistele seostele. Välja kooruvad eelistused ning võimalused annavad rohkem tausta ka teostele endile. Maalikunstniku Kristi Kongi koloriitsed teosed vajavad näiteks tekkimise jaoks rahulikku keskkonda, fotokunstnikku Anu Vahtrat see aga ei sega:

...kolisin sinna siis, kui seal oli vaikus, aga Telliskivi muutus väga populaarseks ja aktiivseks. Ümberringi oli nii palju muud melu, et järjest raskem oli keskenduda ja mõelda. Mulle meeldib kõige rohkem töötada vaikuses oma mõtete sees. Telliskivis kasvasid akna taga suured kastanipuud ja alates poolest päevast sillerdasid need üle terve ruumi. See oli imeilus, aga maalida oli sellest sillerdavas ruumis keeruline. Maalikunstniku jaoks on valgus kõige olulisem (lk 132, Kristi Kongi).

Mõttevahetused ja vestlused on alati olulised. Ja kui vaja privaatsust, siis jään pärast teiste lahkumist lihtsalt kauemaks siia [kontor] (lk 233, Anu Vahtra).

Mõne jaoks on galerii või stuudio koht, kus mõelda, teisele sobib selleks pigem kodu:

/.../ ma ei kujuta enam hästi ette, et ei oleks kohta, kuhu igal hommikul minna. Kodus istumine muutub päris kiiresti klaustrofoobiliseks, nõudepesemine ja töötegemine hakkavad segamini minema (lk 253, Paul Kuimet).

Ateljee on ikkagi tootmisruum, töö enda mõtlen kodus valmis (lk 216, Jass Kaselaan).

Kuid alati pole valik seotud tõsiasjaga, mida keegi eelistab, vaid sellega, mida ta endale lubada saab. Stuudiopind on lisaväljaminek. Eriti kui räägime kunstnikest, kes töötavad välismaal. Eestis on aga mitmeid paikasid, kus kunstnikud nii töötavad kui ka elavad:

Viinis olen enamasti siiski eluruumides töötanud ja päris oma ateljee oli mul ainult poolt aastat, kuna see osutus lihtsalt liiga kulukaks (lk 39, Laura Põld).

Tahaks öelda, et see on puhtalt stiili küsimus, et elu- ja tööruum asuvad koos, aga mitmeski mõttes on see parim, mida me praegu endale lubada saame. Alguses oli küll küsimus, et mida siis tööleminek peaks sellistes tingimustes kujutama /.../ me oleme siin korraga kolmes olukorras: koduses, tööl ja laval (lk 314, Maarja Tõnisson, Mihkel Ilus).

Kommuunide puhul ammutatakse tihtilugu teineteiselt ideid nagu seda tehakse näiteks Raja või Tulika tänaval asuvates majades. See kõik oleneb kunstnikust ning viisist, kuidas ta töötab. Mõne looming on vägagi ruumikeskne ning siis on ta ka keskkonna suhtes tundlikum, teisel vastupidi:

Ma kuvan seintele erinevaid ruumilisi olukordi, järgmiste näituste kavandeid ja vaateid ning saan nende üle elusuuruses mõtiskleda. Nn valge kuup sobib hästi analüüsipaigaks... kuna siin ruumis on palju avarust ja valgust, siis saan kogeda eksponeerimissituatsiooni juba kodus (lk 312, Maarja Tõnisson, Mihkel Ilus).

Tööle hakates lähtun alati esmalt ruumist ja kohast. /.../ Ma mõtlen oma tegevuses palju eri kohtade peale /.../ Näituseruumi loon ma kohti, mida olen ise läbi elanud ja mis on mind emotsionaalselt mõjutanud (lk 134, Kristi Kongi).

...töid on võimalik mingi piirini valmis mõelda ka teadmata, kus neid täpset eksponeerida, sest teoorias on seinu võimalik ehitada igale poole. Selles mõttes ei tööta ma kohaspetsiifiliselt (lk 254, Paul Kuimet).

Kodust võib kujuneda ka majamuuseum, nagu näiteks Flo Kasearu puhul juhtus, või on maamajja loodud loominguline keskus mõeldud eelkõige kunstnikule endale, kuid ka teiste loominguliste inimeste jaoks üle maailma, nagu Timo Tootsi Maajaam. Rolli mängivad siinkohal võimalused ruumi omamiseks ning jagamiseks, samuti viljeldava kunstižanri eripära.

Annika Toots ja Merilin Talumaa on saanud hakkama teosega, kus lugeja tutvub kunstnikega tavapärasest isiklikumal tasandil. Nad avavad ukse nii enda töö- kui ka mõtteruumidesse. Sellest võimalusest ehk raamatust tuleb kinni haarata. Lugeja ees koorub lahti loomeinimese karakter, töötamise võimalused ning nii mõnigi taies saab uue mõtte. Kunstniku teoselt kaob ära institutsionaliseeritud pealispind ning objekt või subjekt kui selline asetatakse puhtal kujul meie ette. Võimalik on näha faktoreid, mis näitusesaalis lahtuvad.

Lõpetuseks võib siiski küsida, kas galeriide ja kunstihoonete külastaja saab nüüd täielikult aru kunstimaailma köögipoolest? Näituseprojekt "Mõtleme kohe pealkirja välja, palun oodake" sümbioosis teosega "Kunstnike ruumid. 16 stuudiovisiiti" andis igatahes kogemuse kunstimaailma telgitagustest. Kunst pidavat aga alati sammukese võrra vaatlejast eespool kõndima ning ehk ongi hea, kui lugejale antakse õng, sest kala püüdmiseks ei piisa lihtsalt veekogu olemasolust.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Heljo MändHeljo Mänd
Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Heljo Mänd

Juhan Liivi sünniaastapäeva tähistati näitus-performance'i ja Liivi luuleauhinna laureaadi väljakuulutamisega, kelleks sai Heljo Mänd.

Uuendatud: 14:21 
Koorilaul mõjub tervisele hästiKoorilaul mõjub tervisele hästi
Marge-Ly Rookäär: Ideaalne muusikapidu

"Tallinn 2017" sisaldas kõiki komponente, mis ühe festivali õnnestumiseks olemas peavad olema. Kaasa arvatud see, et peavõit läheb Lätti.

Tiia ToometTiia Toomet
Tiia Toomet peab mänguasjamuuseumit oma elutööks

Kirjanik Tiia Toomet tähistas 70. sünnipäeva Tartu mänguasjamuuseumis näitusega "Nukurahvas Tiia Toometi kogust".

Noored pärimusmuusikudNoored pärimusmuusikud
Galerii: Selgusid Eesti parimad noored pärimusmuusikud

Suurel üleriigilisel võistumängimisel Viljandi pärimusmuusika aidas astusid lavale 71 noort pärimusmuusikut üle Eesti.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk