Indrek Ojari: võib-olla tuleb aeg, kus sõnu ei olegi vaja, piisab matemaatikast ({{commentsTotal}})

Sel korral tuli "OP-i" kaamerate ette Tallinna Linnateatri näitleja Indrek Ojari, kes rääkis müstilise loo puuduvatest jalanõudest.

Indrek Ojari rääkis "OP-is" loo sellest, kuidas ta 12. klassis koos klassivennaga lõpueksamiteks valmistus. "Oli selline sõbraga koos õppimise meetod, et sõber oli minu juures ja valmistusime matemaatikaeksamiks," selgitas ta ja lisas, et neil on komme minna süvitsi, nad tahtsid teada, kuidas asjad päriselt on, mitte lihtsalt valemid pähe õppida.

"Tuli nädalavahetus ja paus õppimises, mina jäin koju, aga sõber oli rohkem elumees ja pidutses," sõnas Ojari ja tõdes, et laupäeva öösel nägi ta väga veidrat unenägu. "Sõber helistas mulle unes ja ütles, et tal on pruut, kellel on homme sünnipäev ja on vaja kingi, kas mul poleks talle midagi anda, mina muidugi ütlesin, et mul pole midagi, aga järgmisel hetkel olid nad juba minu juures ja siis küsis pruut ise, et kas mul ei ole midagi talle jalga anda, kasvõi mingid ema vanad kingad," tõi ta välja unenäo erinevaid tahke. "Sinna see unenägu aga jäi."

"Algas järgmine nädal ja sõber tuli jälle minu juurde, et edasi õppida ja rääkisin talle unenäost," sõnas Indrek Ojari ja kinnitas, et pärast loo kuulmist läks sõber näost valgest. "Samal laupäeva öösel oli sõber olnud toonases Pirita klubis Piraat, kus tal oli üks naisterahvas, kes napsusena öö läbi kurtis kummalist probleemi, et tal ei ole midagi jalga panna, tal tuleb sünnipäev ja tal on nii elementaarne probleem, et pole kingi."

Ojari on selle loo peale palju mõelnud. "Jutu moraal on see, et me õppisime matemaatikat, me olime justkui samal lainepikkusel, intensiivselt, nii et ajud kärssasid," ütles ta ja lisas, et äkki ka näitekunstis jõuab lisaks sõnadele teise inimeseni veel midagi. "Kes teab, võib-olla tuleb aeg, kus sõnu ei olegi vaja, piisab matemaatikast, kui me just ajusid liiga läbi ei kärsata, kui me seda planeeti läbi ei kärsata."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "OP"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: