Tõnis Kahu Ultima Thulest: nende muusikale on omane teatav paraadlikkus ({{commentsTotal}})

Sel aastal tähistab ansambel Ultima Thule 30. sünnipäeva. "OP" uuris Tõnis Kahult ja Anne Soosalult, mida nende jaoks Ultima Thule tähendab ning milline mõju on bändil tänapäeva noortele.

Tõnis Kahu selgitas "OP-is", et Ultima Thule kuulub Eesti kultuuris teatud spetsiifilisse traditsiooni, mida seostatakse Tartu Muusikapäevadega. "Nemad on nende tendentside apoteoos ehk siis kontekst, kus väärtustati pillimängu, teatud spetsiifilist vaimsust, kunst olemist," sõnas ta ja lisas, et Ultima Thule konverteeris need ideed selliseks rokkmuusikaks, mis sobis staadioniskaalale. "Võis mängida isegi ideega, et tegemist on kommertsliku muusikaga."

"Mudel, mida Ultima Thule muusikas pakkus, oli küllalt traditsiooniline," sõnas Kahu ja lisas, et nad ei erine väga sellest, mida tegi Cream 1960. aastatel või hiljem Led Zeppelin. "See traditsioonilisus oli osa nende võlust, kuigi neil oli samal ajal üks jalg koguaeg Eesti sotsiaalkriitilises temaatikas," selgitas ta ja nentis, et nende muusikale on omane teatav paraadlikkus. "Seetõttu küsisid paljud, miks Ultima Thule ei võiks edukas olla, 1990. aastatel sai edukaks aga hoopis tantsuline popmuusika."

"Nende tähendus on väga ajapõhine ja ma näen neid väga konkreetses murdepunktis, mis Eesti kultuuris oli," selgitas Kahju ja sõnas, et Ultima Thule on alati olnud täiskasvanulik rokkmuusika.

Muusikaajakirjanik Anne Soosalu tõdes, et Ultima Thule on jäänud küll oma aega, aga nad inspireerivad noori muusikuid ka tänapäeval. "Kalle Vilpuu sooloplaadi esitluskontserdil tundsin ma end samamoodi, nagu praegu mõnel Mick Pedaja kontserdil," sõnas ta ja kinnitas, et tänapäeva ansamblid, kes panevad rõhku enda sõnadele, võiksid olla need, kes võtavad õppust Ultima Thulest. "Kui rääkida tänapäeva popmuusikast, siis sõnadel ei ole enam ikkagi nii suurt tähendust."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "OP"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: