Tõnu Karjatse filmikomm. Martin Scorsese 25 aastat valminud "Vaikus" ({{commentsTotal}})

Martin Scorcese
Martin Scorcese "Vaikus" ("Silence") Autor: outnow.ch

Martin Scorsese on filme teinud 1960. aastate lõpust ja kinnitanud end filmiajalukku selliste teostega nagu sotsiaalselt teravad “Mean Streets” (1973), “Taxi Driver” (1976) ja “Raging Bull” (1980), 59 filmi hulka mahuvad ka ajaloolistel sündmustel põhinevad "The Last Temptation of Christ" (1988) ja "Kundun" (1997).

25 aastat on Scorsese arendanud samuti ajaloosündmustele toetuvat projekti nimega “Vaikus”, mis räägib 17. sajandi Portugali misjonäridest Jaapanis. Enne USA Filmiakadeemia järjekordset auhinnagalat jõudis film ka Eesti kinodesse.

Scorcese on kogu oma karjääri jooksul uurinud inimeseksjäämise teemat ja võimusuhteid. Üksikisik on tema filmides vastakuti kas süsteemi või mingisuguse organiseerunud rühmaga, tal tuleb teha valik, kas jääda kindlaks endale või alluda survele ja taganeda oma tõekspidamistest.

"Vaikuse" preestrid Sebastião Rodrigues (Andrew Garfield) ja Francisco Garupe (Adam Driver) lähevad Jaapanisse kindla eesmärgiga - leida üles seal kadunuks jäänud misjonär Isa Ferreira, kelle viimane kiri teatas, et ta on usust taganenud ja võtnud omaks budismi. Noorte preestrite indu ei vähenda ka hoiatused kristlaste tagakiusamisest. “Vaikus” näitabki kahe noore mehe raskeid katsumusi isolatsionistlikus feodaalühiskonnas, mille piiridesse sisse murdjaid karistatakse kõige karmimal moel. Noortele preestritele osaks saav piin on nii füüsiline kui ka vaimne, mereäärseid külasid oma võimu all hoidev ülik, endine samurai Inoue (Issei Ogata) ja ta tõlgist abiline (Tadanobu Asano) teevad kõik, et võõraste vastupanu eelkõige psüühiliselt murda, kasutades kehalise valu kõrval ära ka hirmu ja kaastunnet. Inoue eesmärk on saada noored preestrid taganema oma veendumustest ja usust, et nad oleks elavaks näiteks kristluse nõrkusest.

Film põhineb Jaapani kirjaniku Shusako Endo samanimelisel romaanil aastast 1966 ja nii ta ka mõjub - filmi pandud mahuka kirjandusteosena. See ei tähenda seda, et “Vaikus” vaataja kannatuse oma pikkusega proovile paneks, mõtlikumate stseenidega vahelduv vägivald loob tempo, mis hoiab vaatajat pinges ega lase tähelepanul langeda.

Andrew Garfield peategelasena pole sedavõrd õnnestunud valik, kui kõrvalosas, tema kaaslasena üles astuv Adam Driver. Garfield justkui mängiks üle, sellal kui Driver säilitab salapärase mõistatuslikkuse. Ülesanne on neil ka keeruline - kehastada 21.sajandi vaatajale usutavalt 17.sajandi inimest, aatelist usklikku, kes püüab päästa sektantlusest lõhestatud kirikut kristluse ekspansiivse levitamisega eksootilistes riikides.

Scorsese “Vaikus” linastub ajal, mil traditsioonilised õpetused on kriisis nii Euroopas kui ka Aasias ning nende säilitamiseks ei kohkuta kasutamast ka äärmuslikke meetmeid. Isekas suletus, mida väljendab Inoue, on võrreldav tänapäeva populistide hirmuga teisi kultuure kandvate põgenike ja pagulaste ees. Teine asi on ühe religiooni ekspansiivne ambitsioon, antud juhul Pühakirjas ette kirjutatud suunis, mis õhutab Kristuse järgijaid minema oma usku teistele kuulutama. Samas ei nõua see peale surumist ega luba kristluse levitamist tule ja mõõgaga nagu seda tegid hispaanlased ja hollandlased teistes koloniaalmaades. Jaapan oli koloniseerimiseks ka liiga kaugel ning seal puudusid ligitõmbavad väärismetallid, Hiinas oli Euroopa kaupmeestel turg juba olemas ning Jaapan oli Õhtumaale lihtsalt üks maailma serval asuv kummaline provints. Samas kujutasid kaupmehed Jaapanile ohtu, sest just nende kaudu jõudsid senini mõõgakultuuri kultiveerinud riiki tulirelvad, mis ähvardasid shogunite võimu lõpetada.

Kristlus, mis kuulutas kõige ülest Loojat ja ta ülestõusnud poega, oli võrreldav vaimse tulirelvaga, mis ohustas traditsiooniks saanud budismi. Füüsilisest relvast oli kristlus ohtlikumgi, sest ta rajas tee kõige muu võõra vastuvõtmiseks. Seda mõistsid ka Inoue ja tema kaaskond ning nende võitlus “tulnukatega” oli karmim kui kodusõjad, millega sõjapealikud harjunud. Inoue ja ta kaaskond seisid niisiis oma positsiooni säilitamise eest, võimu eest, mille nad olid kätte võidelnud teisi samasuguseid maha nottides ja mis tagas neile talupoegi kurnates heaolu. Religioon polnud neile muud, kui vahend oma võimu hoidmiseks ja täiendavate andamite kogumiseks. Kõik, mis seda süsteemi ohustab, tuleb kõrvaldada – sama skeemi järgi tegutsevad totalitaarsüsteemid ja sama mõtlemisviisi kannavad konservatiivid.

Sedaviisi mõtleva süsteemi tugevus on ainult vägivald, mitte sallivus ja rahulik kooseksisteerimine, mida kuulutavad kõik suuremad religioonid. Shoguniks tõusta igatsev Inoue on „Vaikuses“ kurjuse kehastus, juba võimupositsioonilt muutumatu ja üpris üheplaaniline. Noored portugallastest preestrid on talle vastandiks ja peategelastena on nende karakteritesse kirjutatud ka rohkem sisemist arengut - enesekindlast misjonärist alistunud ja purustatud hingeni. Noorte preestrite lugu saab vaataja looks nende kannatuste läbi.

Filmi ei ole lihtne vaadata, kuid ta paneb mõtlema nende teemade üle, millele tavaliselt tähelepanu ei pööra. Scorcese reedab oma isikliku veendumuse lõpukaadrites, kuid teed selleni tähistab rida suuri küsimusi. Usuprobleem jääb alla kaastundele ja vaatajal tuleb endas leida vastus sellele, kust läheb tema piir, kuidas talitaks ta ise sellises äärmuslikus olukorras, millal on ta valmis end reetma ja kas põhimõtted on kallimad kui elu.

Need on suured küsimused, mis nõuavad ka eepilist vormi, Scorsesele oli see ilmselgelt missioonifilm, mis aitab väljendada taas aktuaalseks muutunud religioosset probleemistikku. Praegu on Scorsesel töös juba uus film, kus kaasa teeb ta lemmiknäitleja Robert De Niro ja mis räägib taas organiseeritud kuritegevusest Ühendriikides.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Heljo MändHeljo Mänd
Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Heljo Mänd

Juhan Liivi sünniaastapäeva tähistati näitus-performance'i ja Liivi luuleauhinna laureaadi väljakuulutamisega, kelleks sai Heljo Mänd.

Uuendatud: 14:21 
Koorilaul mõjub tervisele hästiKoorilaul mõjub tervisele hästi
Marge-Ly Rookäär: Ideaalne muusikapidu

"Tallinn 2017" sisaldas kõiki komponente, mis ühe festivali õnnestumiseks olemas peavad olema. Kaasa arvatud see, et peavõit läheb Lätti.

Tiia ToometTiia Toomet
Tiia Toomet peab mänguasjamuuseumit oma elutööks

Kirjanik Tiia Toomet tähistas 70. sünnipäeva Tartu mänguasjamuuseumis näitusega "Nukurahvas Tiia Toometi kogust".

Noored pärimusmuusikudNoored pärimusmuusikud
Galerii: Selgusid Eesti parimad noored pärimusmuusikud

Suurel üleriigilisel võistumängimisel Viljandi pärimusmuusika aidas astusid lavale 71 noort pärimusmuusikut üle Eesti.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk