Sandra Jõgeva: alkoholismi ulatus on meil tabu ({{commentsTotal}})

Sandra Jõgeva Autor: R2

Pühapäeval kell 17 linastub Rae Kultuurikeskuse suures saalis värske dokfilm "Armastus...". Kuidas sai paljutõotavast kunstnikust Veronikast naine, kelle elust tegi kunstnik Sandra Jõgeva brutaalse dokfilmi, uuris kultuurileht kultuur.rae.ee autorilt endalt. Autor on seansil kohal. ERR kultuuriportaal hakkab avaldama Rae Kultuurikeskuse intervjuid edaspidigi.

Kõigepealt kõige tähtsam – kust sa oma filmi tegelased leidsid ja kuidas nad filmi ära rääkisid?

Tunnen Veronikat peaaegu 10 aastat. Ta oli noor paljutõotav kunstnik, kes liikus teatavas kunstiringkonnas, kus mul oli palju sõpru. Ja kui oli 20 a vana vana ning värske EKA tudeng, tegi ta Pärnu äärelinnas asuvas galeriis nimega Ville Karel Ghetto Space koos sõbranna ning tollal Academia Non Gratas õppiva Liivi Tantaaliga ühisnäituse, kus eksponeeris häid realistlikke maale, mis tegelesid sootemaatikaga.

Järgnevate aastate jooksul ta abiellus, sai lapsed, võttis EKA-st akadeemilist ning kui teda nägin ja juttu ajasime, ilmusid tema juttudesse detailid joomingutest Pärnu urgastes, uutest tuttavatest: eksvangidest ning tsüklijoodikutest, kes ei põlanud ära ka suuloputusvedeliku ning süütevedeliku joomist. Filmivõtted algasid 2013 kevadel, pärast seda, kui Veronika oli vabanenud eeluurimisvanglast pärast oma uue elukaaslase Fredi tapmiskatset, kööginoaga pussitamist rindkerepiirkonda.

armast8usesty

Kas filmimise käigus toimus ka midagi sellist, mis sind kui paljunäinud inimest heas või halvas üllatas?

Loomulikult üllatas mind palju tsüklijoodikute elus. See, et Eesti meditsiinisüsteem ei anna kaugelearenenud alkoholismiga inimestele sisuliselt mitte mingisugust abi, soovitatakse pöörduda väga kallitesse erakliinikutesse. See, et tõesti juuakse nii suuloputusvedelikku Leda, tuntud ka “koridorikonjaki” ja “kuku-ruku” nime all. See tsüklijoodikute eluviis, omamoodi subkultuur. Ning loomulikult üllatas mind halvas mõttes seegi, et alkohoolik võib rasedaks jäädes hakata pärast pooleaastast kainust uuesti jooma, sattuda tsüklisse ning jätkata niimoodi 5. raseduskuu alguseni.

Andres Maimik tõi EE Areeni arvustuses välja, et kangelannal võib olla piiripealne isiksusehäire. Meenub Anu Auna mängufilm „Polaarpoiss“, mis keskendus bipolaarse isiksusehäire portreteerimisele. Kas tunned, et murrad oma filmiga samuti tabusid?

Arvan, et alkoholismi ulatus on meil suures osas tabu. Olen saanud palju tagasisidet filmile: inimesed on muuhulgas öelnud, et ekraanil toimuv meenutab neile lapsepõlve või mõnda lähisuhet alkohoolikuga.

Film filmiks, mis sul muidu muu kunsti vallas on praegu käsil, millal meie fuajeegaleriisse jõuad?

Valmistan praegu ette isiknäitust, mis kõigepealt pannakse välja Pärnus galeriisse Avangard. Avamine on juba 10. märtsil. See tegeleb minu 12 a pikkuse kogemusega dominana. Eksponeerin fotosid, mis on prinditud välja nii tavapärases, seinaleriputatavas formaadis kui 300 täispuhutavale padjale. Need fotod on täiendatud katketega minu klientide või nn orjade kirjadest minule, kirjeldades nende soove, ettepanekuid mulle, fetisheid ja ihasid. Näitus valmib koostöös fotograaf Jaak Kikasega ning graafilise disaineri Teet Raudsepaga.

kultuur.rae.ee

Toimetaja: Valner Valme



Galerii: Laurentsius paigaldab võidutööd ERRi uudistemajja

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14. Täna, 28. märtsil hakkas Laurentsius paigaldama oma võidutööd.

Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERR uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Erkki-Sven Tüür esitleb Tallinn Music Weekil uut autoriplaati

Tallinn Music Weeki nüüdisklassikale pühendatud kontsert “Klassikaraadio nüüdismuusika õhtu” algab laupäeval, 1. aprillil kell 17 Mustpeade maja Vennaste saalis Eesti ühe rahvusvaheliselt tuntuima helilooja Erkki-Sven Tüüri uut autoriplaati "Peregrinus Ecstaticus" tutvustava vestlusringiga.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.