Arvustus. Bizarre kõlab kaasaegselt ({{commentsTotal}})

Uus plaat

Bizarre

"Beautica" (1994; Seksound 2017)

9/10

Seksound on ette võtnud tänuväärt töö - uuesti välja anda Eesti indie-skeenet kujundanud albumid. Läinud nädalal vinüülil ilmunud Tartu bändi Bizarre'i "Beautica" (esmalt kassetil 1994) on stiilipuhas näide sellest, milline oli nn Eesti indie 1990ndate aastate algul. Bizarre esindab siin unelmalikku dream pop'i, kus postpunk-bassikäigud on peidetud psühhootiliselt rulluva heliseina taha ning justkui maetud vokaal jutustab pleekinud toones melanhoolseid lugusid üksindusest ja peidetud ilust.

Bizarre’i esimene album mõjub praegu, mil shoegaze’i on edasi arendanud artistid nagu Tame Impala, Blonde Redhead või Deerhunter, lausa kohustusliku lektüürina neile, kes vähegi huvituvad muu maailma peegeldustest Eesti skeenel. Bizarre’i "Beautica" pole seejuures arhiividokument või lihtsalt riiuliplaat, millelt tolm korra maha pühitud. Kui eel- või ajalugu ei teaks, võiks arvata, et tegu on uue ja julge bändiga, kes kõiksugu revival’ite harjal otsib värsket kõlapilti.

"Beautica" põgeneb iseendasse ja unelmaisse, raske on siit välja lugeda 1990ndate alguse ärevat teadmatust, pigem kõlab siit läbi soov liikuda kuhugi kaugemale kui stiililised ja kuvandilised eeskujud. See eristab 1994. aasta Bizarre’i paljudest praegu tegutsevatest bändidest, kes vaid järgivad väljakujunenud mustreid sinna midagi lisamata.

Toimetaja: Valner Valme



Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. 

"Kirsiaed"

Nüganen näeb "Kirsiaias" komöödiat ja naisterahva dilemmat

Tallinna Linnateatris lavastas Elmo Nüganen Anton Tšehhovi Kirsiaia. Nüganeni sõnul on Tšehhovi luigelaul - "Kirsiaed" - tehniliselt täpne ja täiuslikult kirjutatud. Kirsiaias on alati nähtud draamat, kuigi autor on sellele alla kirjutanud komöödia.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Kersti Rattus "Vend Jaan"

Intervjuu. Kersti Rattus: pendeldan maalide ja vormide vahel

Viljandis, Kondase keskuse aias on üks kummaline objekt, mille autoriks on hiljuti oma juubelit tähistanud Kersti Rattus (65), kelle loomingulist portreed kirjeldades tuleb appi võtta väga erinevaid märksõnu: teatrikunstnik, maalikunstnik, Viljandi pärimusmuusika festivali ja Tartu hansapäevade esinemispaikade kujundaja, Viljandi kunstnike ühenduse ja kunstifestivali Kiriküüt üks algatajaid. Täna töötab Kersti Rattus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias maalimise õppejõuna.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: