Arvustus. Paavo Piik toob tabuteema valgussõõri alla ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Uuslavastus

Paavo Piik, "Ei tao"

Laval Sander Rebane

Heli: Veiko Tubin

Valgus: Emil Kallas

Lava: Kristjan Suits

Kanuti Gildi SAAL

Esietendus 17. veebruaril

Paavo Piik on kogunud tuntust Mari-Liis Lillega ühist projekti "Teisest silmapilgust" vedades, mis käsitles eestlaste ja venelaste suhteid Eestis, samuti tõi sama tandem lavale lugu depressioonist "Varesele valu, harakale haigus". Piik on juba mitmendat aastat ka Tallinna Linnateatri Talveöö Unenäo festivali eesotsas ja 2016. aasta festival keskendus lavastustele, mille eesmärk kuraatori enda sõnul oli "panna kuulama, teha üks või teine hääl kuuldavaks ja tema lugu lõpuni ära kuulata" (Sirp: "Pealelend - Paavo Piik, festivali Talveöö Unenägu kuraator", 18.11.2016).

Mitte, et Piigi eelnevate tööde (ja nimekiri neist on teatavasti kordades pikem) ette lugemine peaks mõjutama või määrama lavastuse väärtust, aga lahti seletada ta seda siiski aitab. Niisiis on Piik end tõestanud sotsiaalse teatri viljelejana, kellele meeldib sõna anda vähemustele ja lasta teatri metamorfoosi kaudu merest rannale uhtuda need kivid, mis muidu tõenäoliselt sinna merepõhja jääksidki.

Nii ka seekord. "Ei tao" toob lavale noormehe, kes sõltub pornost. Sõltuvus ja porno on sõnad, mille kokkusobivuses enamik vaatajaist tõenäoliselt enne lavastuse nägemist kahtles. "Ei tao" on täis pikitud fakte ja infot porno rolli kohta meie ühiskonnas ja sealt koorub kahtlemata lavastuse üks võimsamaid väärtusi, mis on vaataja informeerimine ja sotsiaalse närvi teritamine.

Piigi lavastajakäsi avab postdramaatilise võtmega ukse lavale, kus vaatajat ootab ees üksainus näitleja, Sander Rebane, kellele Piik on andnud ülesande kehastada lavaloo kõiki karaktereid. Spekter on lai, Rebane viib pornotemaatika Peeter Paani "Eikellegimaa" halli alasse, kehastub teavet jagavaks teaduriks, et siis anda elu pornosõltlasest noormehele. Eri rolle ühendab etendaja muutumatu identiteet - näitleja kasutab terve lavastuse vältel oma nime, Sander.

Paavo Piik torkab silma põhjalikkuse ja julgusega. Tundlik teema, väike lava, minimalistlik lavakujundus (mida suurepäraselt toetab õnnestunud valguskujundus) ja üks näitleja - üks on kindel, Piik ja Rebane julgevad mugavustsoonist välja astuda ja riske võtta.

Sellest omakorda koorub välja lavastuse nõrkus: Rebane mängib üksi kõiki karaktereid ja see nõuab näitlejalt hiilgavat ümberkehastumise võimet ja meisterlikku ühest rollist ja registrist teise lülitumist. Loogika ütleb ühelt poolt, et peaossa sobinuks usutavamana veidi elukogenum näitleja, selline, kelle elu pornosõltlasena oleks lihtsam uskuda; teisalt tuleb usaldada lavastaja tahet üllatada ja näidata, et selline sõltuvus võib tabada ükskõik keda vanusest olenemata.

"Ei tao" märgib ka teatriteksti jõulist peakergitust. Tihti on postdramaatilise teatri puhul kuulda kriitikanoote just teksti suunas, justkui trupiga koos kollektiivselt loodud lavastuste tekstist jääb puudu kirjanduslik kvaliteet ja poeesia, mis kipub argipäevase fragmenteerituse alla hajuma. Aga ka teatritekst käib ühte sammu teatriga üldiselt, mille keskne kitsaskoht ei näi silma paistvat enama originaalsusega kui teiste valdkondade mure: kuidas selles hoomamatus info- ja sõnalainetuses jõuda publikuni, kuidas puudutada vaatajat? Neljandat seina p ole enam ammu, kuid nüüd tuleb läbi astuda ka lavaruumi tinglikust barjäärist, et lavastuse ja publiku vahel tekiks side, mis võimaldab rääkida sama keelt. Ja muutused loovad omakorda värskeid väärtusi. Argipäeva poeesia kõlab tegelikult ju päris hästi.

Ja Piigi sõnavaldamine lavastust kannabki. Autor on kirjutanud sujuva ja õnnestunud teksti, mis teema spetsiifilisust arvestades ongi ainus viis lavastus tõsiseltvõetavaks teha. Piik on andnud näidendile poeetilise väljundi - pornograafia käsitlemine teatrilaval võib esmavaatlusel tunduda madalate aistingute esiplaanile tõstmisena, ent muutub Piigi sulest tulnuna tabuteemast delikaatseks ja intelligentseks lahkamiseks. Et asi liiga pehme poleks, laseb Piik käiku mõne šokeeriva taotlusega lahenduse ja valiku, aga mõju saavutavad need pigem esteetilises võtmes. Dramaturgiliselt dresseerib Piik teemat meisterlikult, ka pealtnäha vulgaarsele suudab Piik anda kunstilise väärtuse.

Praegusel arvamusfestivalide ajastul on Paavo Piik Merle Karusoo sillutatud dokumentalistlikku teatrirada isiklikel ja sotsiaalsetel teemadel järjest sügavamaks tallamas.

Toimetaja: Valner Valme



Kendrick LamarKendrick Lamar
Arvustus. Raskekaallaseks olemise talutav kergus

Uus plaat

Kendrick Lamar

"DAMN." (Interscope)

9/10

Graeme Macrae BurnetGraeme Macrae Burnet
Graeme Macrae Burnet oma raamatust: lugeja muutub ise detektiiviks

Äsja ilmus eesti keeles šoti kirjaniku Graeme Macrae Burneti romaan "Tema verine sepitsus", mis kuulutati eelmisel aastal kuulsa Man Bookeri auhinna kandidaadiks. Autor jõudis täna Tallinnasse ning esineb pühapäeval festivalil HeadRead.

FILM
"Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

TEATER
Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".
Etendujad täies lavaduses: eelmise aasta žanriülene hübriidteater Eestis

Teater. Muusika. Kino mainumbris: Marie Pullerits möödunud aasta nüüdistantsu- ja etenduskunstilavastustest.

KIRJANDUS
Leonhard Lapin
Leonhard Lapin: Suumani Sass oli sõltumatu ja omaette mees

Leonhard Lapin meenutas hooaja viimases "Kirjandusministeeriumis" oma sõpra ja koostööpartnerit Aleksander Suumani, sest äsja ilmus Tõnu Õnnepalu koostatud Suumani-kogumik "Et valgusest vestelda".

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Suure-Jaani muusikafestival
Suure-Jaani muusikafestival tuleb juba kahekümnendat korda

Suure-Jaani festival (16.- 23. juunil) on maalähedasemaid ja eestimeelsemaid meil korraldatavatest. Festival väikelinnas ning selle ümbruskonnas on kogu Eestis harukordne – see on ühe valla sisukas muusikapidu, mis hoiab tähelepanu all heliloojate Kappide loomingut, samuti kõlab siin alati helilooja-klassiku Mart Saare looming. Nad kõik on pärit Suure-Jaani mailt.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk