Arvustus. Paavo Piik toob tabuteema valgussõõri alla ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Uuslavastus

Paavo Piik, "Ei tao"

Laval Sander Rebane

Heli: Veiko Tubin

Valgus: Emil Kallas

Lava: Kristjan Suits

Kanuti Gildi SAAL

Esietendus 17. veebruaril

Paavo Piik on kogunud tuntust Mari-Liis Lillega ühist projekti "Teisest silmapilgust" vedades, mis käsitles eestlaste ja venelaste suhteid Eestis, samuti tõi sama tandem lavale lugu depressioonist "Varesele valu, harakale haigus". Piik on juba mitmendat aastat ka Tallinna Linnateatri Talveöö Unenäo festivali eesotsas ja 2016. aasta festival keskendus lavastustele, mille eesmärk kuraatori enda sõnul oli "panna kuulama, teha üks või teine hääl kuuldavaks ja tema lugu lõpuni ära kuulata" (Sirp: "Pealelend - Paavo Piik, festivali Talveöö Unenägu kuraator", 18.11.2016).

Mitte, et Piigi eelnevate tööde (ja nimekiri neist on teatavasti kordades pikem) ette lugemine peaks mõjutama või määrama lavastuse väärtust, aga lahti seletada ta seda siiski aitab. Niisiis on Piik end tõestanud sotsiaalse teatri viljelejana, kellele meeldib sõna anda vähemustele ja lasta teatri metamorfoosi kaudu merest rannale uhtuda need kivid, mis muidu tõenäoliselt sinna merepõhja jääksidki.

Nii ka seekord. "Ei tao" toob lavale noormehe, kes sõltub pornost. Sõltuvus ja porno on sõnad, mille kokkusobivuses enamik vaatajaist tõenäoliselt enne lavastuse nägemist kahtles. "Ei tao" on täis pikitud fakte ja infot porno rolli kohta meie ühiskonnas ja sealt koorub kahtlemata lavastuse üks võimsamaid väärtusi, mis on vaataja informeerimine ja sotsiaalse närvi teritamine.

Piigi lavastajakäsi avab postdramaatilise võtmega ukse lavale, kus vaatajat ootab ees üksainus näitleja, Sander Rebane, kellele Piik on andnud ülesande kehastada lavaloo kõiki karaktereid. Spekter on lai, Rebane viib pornotemaatika Peeter Paani "Eikellegimaa" halli alasse, kehastub teavet jagavaks teaduriks, et siis anda elu pornosõltlasest noormehele. Eri rolle ühendab etendaja muutumatu identiteet - näitleja kasutab terve lavastuse vältel oma nime, Sander.

Paavo Piik torkab silma põhjalikkuse ja julgusega. Tundlik teema, väike lava, minimalistlik lavakujundus (mida suurepäraselt toetab õnnestunud valguskujundus) ja üks näitleja - üks on kindel, Piik ja Rebane julgevad mugavustsoonist välja astuda ja riske võtta.

Sellest omakorda koorub välja lavastuse nõrkus: Rebane mängib üksi kõiki karaktereid ja see nõuab näitlejalt hiilgavat ümberkehastumise võimet ja meisterlikku ühest rollist ja registrist teise lülitumist. Loogika ütleb ühelt poolt, et peaossa sobinuks usutavamana veidi elukogenum näitleja, selline, kelle elu pornosõltlasena oleks lihtsam uskuda; teisalt tuleb usaldada lavastaja tahet üllatada ja näidata, et selline sõltuvus võib tabada ükskõik keda vanusest olenemata.

"Ei tao" märgib ka teatriteksti jõulist peakergitust. Tihti on postdramaatilise teatri puhul kuulda kriitikanoote just teksti suunas, justkui trupiga koos kollektiivselt loodud lavastuste tekstist jääb puudu kirjanduslik kvaliteet ja poeesia, mis kipub argipäevase fragmenteerituse alla hajuma. Aga ka teatritekst käib ühte sammu teatriga üldiselt, mille keskne kitsaskoht ei näi silma paistvat enama originaalsusega kui teiste valdkondade mure: kuidas selles hoomamatus info- ja sõnalainetuses jõuda publikuni, kuidas puudutada vaatajat? Neljandat seina p ole enam ammu, kuid nüüd tuleb läbi astuda ka lavaruumi tinglikust barjäärist, et lavastuse ja publiku vahel tekiks side, mis võimaldab rääkida sama keelt. Ja muutused loovad omakorda värskeid väärtusi. Argipäeva poeesia kõlab tegelikult ju päris hästi.

Ja Piigi sõnavaldamine lavastust kannabki. Autor on kirjutanud sujuva ja õnnestunud teksti, mis teema spetsiifilisust arvestades ongi ainus viis lavastus tõsiseltvõetavaks teha. Piik on andnud näidendile poeetilise väljundi - pornograafia käsitlemine teatrilaval võib esmavaatlusel tunduda madalate aistingute esiplaanile tõstmisena, ent muutub Piigi sulest tulnuna tabuteemast delikaatseks ja intelligentseks lahkamiseks. Et asi liiga pehme poleks, laseb Piik käiku mõne šokeeriva taotlusega lahenduse ja valiku, aga mõju saavutavad need pigem esteetilises võtmes. Dramaturgiliselt dresseerib Piik teemat meisterlikult, ka pealtnäha vulgaarsele suudab Piik anda kunstilise väärtuse.

Praegusel arvamusfestivalide ajastul on Paavo Piik Merle Karusoo sillutatud dokumentalistlikku teatrirada isiklikel ja sotsiaalsetel teemadel järjest sügavamaks tallamas.

Toimetaja: Valner Valme



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Suve lõpuni saab kandideerida kultuurikiirendi kavva

Pimedate Ööde filmifestivali ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel hakkab Tallinnas tegutsema uus loometööstuse ja idufirmade kiirendi Storytek, mille eesmärk on ulatada abikäsi neile, kes soovivad ühendada loovideed moodsa digitaalse tehnoloogia ja uute platvormidega.

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
Aasta kirjanik Mihkel Mutt.
Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt

Alatskivil Liivi muuseumis toimunud nüüdiskirjandusfestivalil Eesti kirjanik 2017 pälvis aasta kirjaniku tiitli Mihkel Mutt oma romaaniga "Eesti ümberlõikaja".

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.