Vana hea. Raamat maaelu võludest ({{commentsTotal}})

Nikolai Kummitsa maal maaelust.
Nikolai Kummitsa maal maaelust. Autor/allikas: Nikolai Kummits / ZA/UM

103 aastat tagasi ilmus Jakob Mändmetsa jutukogu "Isa talus". See pole küll ümmargune tähtpäev, kuid seda raamatut on igal ajal paslik meelde tuletada. See raamat võiks olla aukohal kõigil, kes veel seotud maaeluga.

Kahjuks pole see teos uuesti ilmunud, ainult üksikud lood on trükitud hilisemates väljaannetes. Mändmets vaatleb maaelu, kirjeldab taluelu ja loodust ja inimesi ja sündmusi. Me näeme talurahvast laupäeval, mil kirikukellad löövad ja algab töörahva puhkuseaeg. Inimesed saavad nagu uueks. Ja saun on kesksel kohal, lausa leivavõtmisest tähtsam, sest iga vihalöögi eest peab tänama, kuid leiva eest ainult korra, kui istutakse lauda.

Ja on ka lugu pühapäevast, mil perenaine ikka kõikse varem ärkvel. Sulane ei oska tööta olla, vaatab ringi ja lõpuks heidab rohule magama. Pühapäeval minnakse kirikusse ja lõunasöök on tavalisest pidulikum, lauluga. Ja kui õhtul pereema teeb patjadele ristimärgi ja ohkab: "Oh oleks nii hea ka taevas!", siis puhkus on magus enne pikki argitoimetusi. Ja töö kohta ütleb Mändmets: "Töö on muinasjutuline üheksa peaga madu, kellele ühe maharaiutud pea asemele üheksa uut kiiresti otsa kasvavad."

Ei ole praegu ega olnud ka sada aastat tagasi talu kerge pidada. Tööd palju ja kui loomi peetakse, siis ollakse seotud kogu aeg. Pole siis ime, et talusid aina vähemaks jääb. Küll mäletame veel, kui vabariigi tulekuga kutsuti jälle talusid rajama, alustati innuga, kuid ega paljud näinud ette raskusi. Võib ju ka oma eluks-oluks talu pidada, mitte kasu taga ajada, kuid kui palju neid inimesi on, kes seda tahavad. Kuigi, kui lugeda Mändmetsa, siis on lausa rõõm lugeda kõigist neist võludest, mis maal on: kevade tuleku õndsus, mida raske on sõnutsi edasi anda. "Ülepea lendava linnuparve tiibade vingumine, kärestikul voolava vee kohin, rabast kostva metskitse õõnes mökitamine, soost kuulduv konnade kontsert - kõik see sulab kevadeöö kõneks kokku" - nii kuuleb-näeb Mändmets loos "Kevade". Ja imeline on Mändmetsa järvekirjeldus: ilu ja salapära, õhtul isegi natuke õudne, kuid pühapäeviti noorte laulus ja tantsus kõlav järveäär. Me elame kaasa kevadise kasemahla puurimisele ja sellele, kuidas vanaemake palub lapselapsel videvikus karastavat mahla tuua, näeme, kuidas pulmalipp lööb lehvima hiiglasliku kuuse otsas, kuhu ronis vapper noormees, käime vainul, peame videvikku, oleme teel ja künname maad. Ja lõhnad! Heinalõhn, metsahõng, igal loodusenähul oma nägu ja lõhn.

Ja paneme pereisaga õlu käima. Pereisa on parimaid õllekeetjaid külas. See on tõeline tegu, mis pühadeks valmib. Ja muidugi piibumehed! Igal piibul on oma nägu ja kuulub ainult omanikule, kes saab oma ilme selle piibuga. "Kui endisel ajal piibumees videvikul toas istus, oma ette maha vaatas ja rahuliselt piipu suitsetas, siis oli see sellele inimesele püha tund," kirjutab Mändmets. Raske on kujutada talumeest ilma piibuta vanal ajal. Ja Mändmets juba sada aastat tagasi kurvastas, et uuel ajal pole enam õiget piibutõmbamist. Inimestel on kiire, pole aega istuda ja mõelda, mälestusi silme ette manada ja aru pidada. Ei osata enam suitsetamisele seda endist iseloomulikku pühadust anda. Vanasti oli piibutõmbamine iselaadi videvikus, isemoodi peale sööki, omapärane pühapäeval õunaaias.

Me elame kaasa 80aastase vanaema lahkumisele siit elust. Vana naine, kelle eluülesanne on täidetud ja kes ka surmas näitab, et on saatusest võitu saanud. Ja rahvas jätab temaga hüvasti, soovides talle head teed. Ja autor jalutab ka kalmistul, kus ollakse nagu isemoodi valda jõudnud, kus elakse rahus ja üksmeelel. Ja siis peatub minajutustaja vanemate haudade ees, põlvitab ja viibib nendega kaua, meenutades nende lahkust ja headust.

Rikas on Jakob Mändmetsa raamat, kirjanik maalib me silme ette eri inimesi, looduspilte, olukordi, me loeme ja elame kaasa, saame rikkamaks. Ja pärast raamatu sulgemist on meie meel puhas, me tahame veelkord üle lugeda meeliköitvaid kohti ja minna maale, et seal kogeda midagi sellist, mis ei unune kunagi.

Toimetaja: Valner Valme



Arvustus. Pliidi manu, seltsimehed!

Uus raamat

Olga ja Pavel Sjutkin
"Nõukogude kokakunst"
Inglise (!) keelest Eve Rütel
Tammerraamat
205 lk.

Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

FILM
"Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Jan Kaus
Jan Kaus: HeadRead on alati tahtnud olla hubane, kammerlik

Täna algas kirjandusfestival HeadRead, kus viie päeva vältel toimuval 75 sündmusel esineb üle saja kodu- ja välismaise esineja. Korraldustoimkonna liige Jan Kaus andis aru, mis festivalil juhtuma hakkab.

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk