Vana hea. Raamat maaelu võludest ({{commentsTotal}})

Nikolai Kummitsa maal maaelust.
Nikolai Kummitsa maal maaelust. Autor/allikas: Nikolai Kummits / ZA/UM

103 aastat tagasi ilmus Jakob Mändmetsa jutukogu "Isa talus". See pole küll ümmargune tähtpäev, kuid seda raamatut on igal ajal paslik meelde tuletada. See raamat võiks olla aukohal kõigil, kes veel seotud maaeluga.

Kahjuks pole see teos uuesti ilmunud, ainult üksikud lood on trükitud hilisemates väljaannetes. Mändmets vaatleb maaelu, kirjeldab taluelu ja loodust ja inimesi ja sündmusi. Me näeme talurahvast laupäeval, mil kirikukellad löövad ja algab töörahva puhkuseaeg. Inimesed saavad nagu uueks. Ja saun on kesksel kohal, lausa leivavõtmisest tähtsam, sest iga vihalöögi eest peab tänama, kuid leiva eest ainult korra, kui istutakse lauda.

Ja on ka lugu pühapäevast, mil perenaine ikka kõikse varem ärkvel. Sulane ei oska tööta olla, vaatab ringi ja lõpuks heidab rohule magama. Pühapäeval minnakse kirikusse ja lõunasöök on tavalisest pidulikum, lauluga. Ja kui õhtul pereema teeb patjadele ristimärgi ja ohkab: "Oh oleks nii hea ka taevas!", siis puhkus on magus enne pikki argitoimetusi. Ja töö kohta ütleb Mändmets: "Töö on muinasjutuline üheksa peaga madu, kellele ühe maharaiutud pea asemele üheksa uut kiiresti otsa kasvavad."

Ei ole praegu ega olnud ka sada aastat tagasi talu kerge pidada. Tööd palju ja kui loomi peetakse, siis ollakse seotud kogu aeg. Pole siis ime, et talusid aina vähemaks jääb. Küll mäletame veel, kui vabariigi tulekuga kutsuti jälle talusid rajama, alustati innuga, kuid ega paljud näinud ette raskusi. Võib ju ka oma eluks-oluks talu pidada, mitte kasu taga ajada, kuid kui palju neid inimesi on, kes seda tahavad. Kuigi, kui lugeda Mändmetsa, siis on lausa rõõm lugeda kõigist neist võludest, mis maal on: kevade tuleku õndsus, mida raske on sõnutsi edasi anda. "Ülepea lendava linnuparve tiibade vingumine, kärestikul voolava vee kohin, rabast kostva metskitse õõnes mökitamine, soost kuulduv konnade kontsert - kõik see sulab kevadeöö kõneks kokku" - nii kuuleb-näeb Mändmets loos "Kevade". Ja imeline on Mändmetsa järvekirjeldus: ilu ja salapära, õhtul isegi natuke õudne, kuid pühapäeviti noorte laulus ja tantsus kõlav järveäär. Me elame kaasa kevadise kasemahla puurimisele ja sellele, kuidas vanaemake palub lapselapsel videvikus karastavat mahla tuua, näeme, kuidas pulmalipp lööb lehvima hiiglasliku kuuse otsas, kuhu ronis vapper noormees, käime vainul, peame videvikku, oleme teel ja künname maad. Ja lõhnad! Heinalõhn, metsahõng, igal loodusenähul oma nägu ja lõhn.

Ja paneme pereisaga õlu käima. Pereisa on parimaid õllekeetjaid külas. See on tõeline tegu, mis pühadeks valmib. Ja muidugi piibumehed! Igal piibul on oma nägu ja kuulub ainult omanikule, kes saab oma ilme selle piibuga. "Kui endisel ajal piibumees videvikul toas istus, oma ette maha vaatas ja rahuliselt piipu suitsetas, siis oli see sellele inimesele püha tund," kirjutab Mändmets. Raske on kujutada talumeest ilma piibuta vanal ajal. Ja Mändmets juba sada aastat tagasi kurvastas, et uuel ajal pole enam õiget piibutõmbamist. Inimestel on kiire, pole aega istuda ja mõelda, mälestusi silme ette manada ja aru pidada. Ei osata enam suitsetamisele seda endist iseloomulikku pühadust anda. Vanasti oli piibutõmbamine iselaadi videvikus, isemoodi peale sööki, omapärane pühapäeval õunaaias.

Me elame kaasa 80aastase vanaema lahkumisele siit elust. Vana naine, kelle eluülesanne on täidetud ja kes ka surmas näitab, et on saatusest võitu saanud. Ja rahvas jätab temaga hüvasti, soovides talle head teed. Ja autor jalutab ka kalmistul, kus ollakse nagu isemoodi valda jõudnud, kus elakse rahus ja üksmeelel. Ja siis peatub minajutustaja vanemate haudade ees, põlvitab ja viibib nendega kaua, meenutades nende lahkust ja headust.

Rikas on Jakob Mändmetsa raamat, kirjanik maalib me silme ette eri inimesi, looduspilte, olukordi, me loeme ja elame kaasa, saame rikkamaks. Ja pärast raamatu sulgemist on meie meel puhas, me tahame veelkord üle lugeda meeliköitvaid kohti ja minna maale, et seal kogeda midagi sellist, mis ei unune kunagi.

Toimetaja: Valner Valme



Ans. Andur

Nädala video: Ans. Andur - "Amatöör"

Heidame nurka kareda teki, sest Ans. Andur on avaldanud tulevase plaadi esimese singli "Amatöör". Mõnus indie-estraad, mis sulatab lume akna taga ja toob tagasi soojad suveilmad.

Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Christianias

Galerii: tänavakunstnik Edward von Lõngus tutvustab Eestit Kopenhaagenis

Eesti tipp-tänavakunstnik Edward von Lõngus jõudis üle-Euroopalise (R)estart Reality tuuriga Taani pealinna Kopenhaagenisse, püstitades kolme strateegiliselt olulisse asukohta Eestit tutvustavad kunstiteosed. Kaasaegse kunsti keskkonna NOAR eestvedamisel üllatavad digitehnoloogiaga põimitud silmapaistvad teosed kokku koguni kümne Euroopa pealinna elanikke.

Arhitektuur
Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

MUUSIKA
Arvamus
Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: