Vana hea. Raamat maaelu võludest ({{commentsTotal}})

Nikolai Kummitsa maal maaelust.
Nikolai Kummitsa maal maaelust. Autor/allikas: Nikolai Kummits / ZA/UM

103 aastat tagasi ilmus Jakob Mändmetsa jutukogu "Isa talus". See pole küll ümmargune tähtpäev, kuid seda raamatut on igal ajal paslik meelde tuletada. See raamat võiks olla aukohal kõigil, kes veel seotud maaeluga.

Kahjuks pole see teos uuesti ilmunud, ainult üksikud lood on trükitud hilisemates väljaannetes. Mändmets vaatleb maaelu, kirjeldab taluelu ja loodust ja inimesi ja sündmusi. Me näeme talurahvast laupäeval, mil kirikukellad löövad ja algab töörahva puhkuseaeg. Inimesed saavad nagu uueks. Ja saun on kesksel kohal, lausa leivavõtmisest tähtsam, sest iga vihalöögi eest peab tänama, kuid leiva eest ainult korra, kui istutakse lauda.

Ja on ka lugu pühapäevast, mil perenaine ikka kõikse varem ärkvel. Sulane ei oska tööta olla, vaatab ringi ja lõpuks heidab rohule magama. Pühapäeval minnakse kirikusse ja lõunasöök on tavalisest pidulikum, lauluga. Ja kui õhtul pereema teeb patjadele ristimärgi ja ohkab: "Oh oleks nii hea ka taevas!", siis puhkus on magus enne pikki argitoimetusi. Ja töö kohta ütleb Mändmets: "Töö on muinasjutuline üheksa peaga madu, kellele ühe maharaiutud pea asemele üheksa uut kiiresti otsa kasvavad."

Ei ole praegu ega olnud ka sada aastat tagasi talu kerge pidada. Tööd palju ja kui loomi peetakse, siis ollakse seotud kogu aeg. Pole siis ime, et talusid aina vähemaks jääb. Küll mäletame veel, kui vabariigi tulekuga kutsuti jälle talusid rajama, alustati innuga, kuid ega paljud näinud ette raskusi. Võib ju ka oma eluks-oluks talu pidada, mitte kasu taga ajada, kuid kui palju neid inimesi on, kes seda tahavad. Kuigi, kui lugeda Mändmetsa, siis on lausa rõõm lugeda kõigist neist võludest, mis maal on: kevade tuleku õndsus, mida raske on sõnutsi edasi anda. "Ülepea lendava linnuparve tiibade vingumine, kärestikul voolava vee kohin, rabast kostva metskitse õõnes mökitamine, soost kuulduv konnade kontsert - kõik see sulab kevadeöö kõneks kokku" - nii kuuleb-näeb Mändmets loos "Kevade". Ja imeline on Mändmetsa järvekirjeldus: ilu ja salapära, õhtul isegi natuke õudne, kuid pühapäeviti noorte laulus ja tantsus kõlav järveäär. Me elame kaasa kevadise kasemahla puurimisele ja sellele, kuidas vanaemake palub lapselapsel videvikus karastavat mahla tuua, näeme, kuidas pulmalipp lööb lehvima hiiglasliku kuuse otsas, kuhu ronis vapper noormees, käime vainul, peame videvikku, oleme teel ja künname maad. Ja lõhnad! Heinalõhn, metsahõng, igal loodusenähul oma nägu ja lõhn.

Ja paneme pereisaga õlu käima. Pereisa on parimaid õllekeetjaid külas. See on tõeline tegu, mis pühadeks valmib. Ja muidugi piibumehed! Igal piibul on oma nägu ja kuulub ainult omanikule, kes saab oma ilme selle piibuga. "Kui endisel ajal piibumees videvikul toas istus, oma ette maha vaatas ja rahuliselt piipu suitsetas, siis oli see sellele inimesele püha tund," kirjutab Mändmets. Raske on kujutada talumeest ilma piibuta vanal ajal. Ja Mändmets juba sada aastat tagasi kurvastas, et uuel ajal pole enam õiget piibutõmbamist. Inimestel on kiire, pole aega istuda ja mõelda, mälestusi silme ette manada ja aru pidada. Ei osata enam suitsetamisele seda endist iseloomulikku pühadust anda. Vanasti oli piibutõmbamine iselaadi videvikus, isemoodi peale sööki, omapärane pühapäeval õunaaias.

Me elame kaasa 80aastase vanaema lahkumisele siit elust. Vana naine, kelle eluülesanne on täidetud ja kes ka surmas näitab, et on saatusest võitu saanud. Ja rahvas jätab temaga hüvasti, soovides talle head teed. Ja autor jalutab ka kalmistul, kus ollakse nagu isemoodi valda jõudnud, kus elakse rahus ja üksmeelel. Ja siis peatub minajutustaja vanemate haudade ees, põlvitab ja viibib nendega kaua, meenutades nende lahkust ja headust.

Rikas on Jakob Mändmetsa raamat, kirjanik maalib me silme ette eri inimesi, looduspilte, olukordi, me loeme ja elame kaasa, saame rikkamaks. Ja pärast raamatu sulgemist on meie meel puhas, me tahame veelkord üle lugeda meeliköitvaid kohti ja minna maale, et seal kogeda midagi sellist, mis ei unune kunagi.

Toimetaja: Valner Valme



Kadri VoorandKadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Liisa Pool ja "Macbeth"Liisa Pool ja "Macbeth"
Teatraalne kaamera. Liisa Pool, "Macbeth"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.