Mihkel Mutt: tänuväärne, et president pidas kõnes tähtsaks identiteeti ja kultuuri ({{commentsTotal}})

Kirjanik Mihkel Mutt ütles president Kersti Kaljulaidi kõnet kommenteerides, et talle meeldis värskus, mille Kaljulaidi isik kaasa tõi, aga oli ka palju tähtsat.

"See, et Eesti ei tohi magama jääda - see on kõige olulisem. Mulle meeldis ka väga, et väikses kohas tuleb elu arendada, sidusust tekitada elanikes," ütles Mutt presidendi vastuvõtu otseülekande ajal ERR-ile antud intervjuus.

Intrigeerivaks pidas Mutt kõike meie identiteeti ja kultuuri puudutavat. Muti arvates pühendas president nendele teemadele oma kõnes tänuväärselt palju ruumi.

"Tore, et president rõhutas eesti keele tähtsust ja meie komberuumi kaitsmise vajadust. Samas ta rääkis näiteks Lääne-Euroopast. Et seal ei ole migrantidel keeleõppega probleeme ja tõi selle põhjusena välja, et seal ei kaitsta nii kiivalt oma kultuuri identiteeti ja oma komberuumi. Aga asi on ju selles, et migrandid õpivad seal keelt sellepärast, et see tagab neile paremad töötingimused, elušansid. Eestis tagab see ka, venelane, kes oskab siin eesti keelt, saab paremini elus edasi, aga ikkagi see on väike, see on ühel maal. Ja iga keeleõppija küsib, kas see on hea investeering. Siin pole tegemist sellega, et keegi armastab Eestist või peab sellest lugu, aga asi ei ole ju lootusetu. Inimesed on nõus õppima keelt, siis kui selles riigis, kus nad elavad on elu hea ja neil on võimalus sellest osa saada," kommenteeris Mutt.

"Nagu president ise ütles - me ei tohi paigale jääda, me peame edasi minema ja muutma elu paremaks. Sellega me lööme kaks kärbest ühe hoobiga. Me paneme inimesed õppima eesti keelt meelsamini ja ka need noored, kes on siit jalga lasknud tulevad kunagi meelsamini meie juurde tagasi," lausus Mutt.

Mutt kommenteeris veel, et Eestil on vaja praegu presidenti, kes mõtleks globaalselt, aga tegutseks lokaalselt. "Samavõrd, kui meid ümbritsevad ohud, tuleb mõelda, mis siiski Eestist saab. Ükskord ohud võivad hajuda, aga kui me ise oleme kahanenud, siis on see väga halvasti," ütles ta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



VanglaVangla
Arvustus. Vanglaelu puhastustuli

Mai, 2017I. V. Aedniku päevik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 140 lk. 15.95 €.

"Hiiu luule raamat""Hiiu luule raamat"
Hiiumaa luule sai kaante vahele

"Hiiu luule raamat" on antoloogia, mis koondab 56 autori sulest ilmunud Hiiumaast rääkiva luule.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk