Mihkel Mutt: tänuväärne, et president pidas kõnes tähtsaks identiteeti ja kultuuri ({{commentsTotal}})

Kirjanik Mihkel Mutt ütles president Kersti Kaljulaidi kõnet kommenteerides, et talle meeldis värskus, mille Kaljulaidi isik kaasa tõi, aga oli ka palju tähtsat.

"See, et Eesti ei tohi magama jääda - see on kõige olulisem. Mulle meeldis ka väga, et väikses kohas tuleb elu arendada, sidusust tekitada elanikes," ütles Mutt presidendi vastuvõtu otseülekande ajal ERR-ile antud intervjuus.

Intrigeerivaks pidas Mutt kõike meie identiteeti ja kultuuri puudutavat. Muti arvates pühendas president nendele teemadele oma kõnes tänuväärselt palju ruumi.

"Tore, et president rõhutas eesti keele tähtsust ja meie komberuumi kaitsmise vajadust. Samas ta rääkis näiteks Lääne-Euroopast. Et seal ei ole migrantidel keeleõppega probleeme ja tõi selle põhjusena välja, et seal ei kaitsta nii kiivalt oma kultuuri identiteeti ja oma komberuumi. Aga asi on ju selles, et migrandid õpivad seal keelt sellepärast, et see tagab neile paremad töötingimused, elušansid. Eestis tagab see ka, venelane, kes oskab siin eesti keelt, saab paremini elus edasi, aga ikkagi see on väike, see on ühel maal. Ja iga keeleõppija küsib, kas see on hea investeering. Siin pole tegemist sellega, et keegi armastab Eestist või peab sellest lugu, aga asi ei ole ju lootusetu. Inimesed on nõus õppima keelt, siis kui selles riigis, kus nad elavad on elu hea ja neil on võimalus sellest osa saada," kommenteeris Mutt.

"Nagu president ise ütles - me ei tohi paigale jääda, me peame edasi minema ja muutma elu paremaks. Sellega me lööme kaks kärbest ühe hoobiga. Me paneme inimesed õppima eesti keelt meelsamini ja ka need noored, kes on siit jalga lasknud tulevad kunagi meelsamini meie juurde tagasi," lausus Mutt.

Mutt kommenteeris veel, et Eestil on vaja praegu presidenti, kes mõtleks globaalselt, aga tegutseks lokaalselt. "Samavõrd, kui meid ümbritsevad ohud, tuleb mõelda, mis siiski Eestist saab. Ükskord ohud võivad hajuda, aga kui me ise oleme kahanenud, siis on see väga halvasti," ütles ta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Arvustus. Itsitus ja rusikas taskus

Uus raamat

Oskar Loorits
"Okupatsioon rahvapilke kõverpeeglis"
Tammerraamat
183lk.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.