Mihkel Mutt: tänuväärne, et president pidas kõnes tähtsaks identiteeti ja kultuuri ({{commentsTotal}})

Kirjanik Mihkel Mutt ütles president Kersti Kaljulaidi kõnet kommenteerides, et talle meeldis värskus, mille Kaljulaidi isik kaasa tõi, aga oli ka palju tähtsat.

"See, et Eesti ei tohi magama jääda - see on kõige olulisem. Mulle meeldis ka väga, et väikses kohas tuleb elu arendada, sidusust tekitada elanikes," ütles Mutt presidendi vastuvõtu otseülekande ajal ERR-ile antud intervjuus.

Intrigeerivaks pidas Mutt kõike meie identiteeti ja kultuuri puudutavat. Muti arvates pühendas president nendele teemadele oma kõnes tänuväärselt palju ruumi.

"Tore, et president rõhutas eesti keele tähtsust ja meie komberuumi kaitsmise vajadust. Samas ta rääkis näiteks Lääne-Euroopast. Et seal ei ole migrantidel keeleõppega probleeme ja tõi selle põhjusena välja, et seal ei kaitsta nii kiivalt oma kultuuri identiteeti ja oma komberuumi. Aga asi on ju selles, et migrandid õpivad seal keelt sellepärast, et see tagab neile paremad töötingimused, elušansid. Eestis tagab see ka, venelane, kes oskab siin eesti keelt, saab paremini elus edasi, aga ikkagi see on väike, see on ühel maal. Ja iga keeleõppija küsib, kas see on hea investeering. Siin pole tegemist sellega, et keegi armastab Eestist või peab sellest lugu, aga asi ei ole ju lootusetu. Inimesed on nõus õppima keelt, siis kui selles riigis, kus nad elavad on elu hea ja neil on võimalus sellest osa saada," kommenteeris Mutt.

"Nagu president ise ütles - me ei tohi paigale jääda, me peame edasi minema ja muutma elu paremaks. Sellega me lööme kaks kärbest ühe hoobiga. Me paneme inimesed õppima eesti keelt meelsamini ja ka need noored, kes on siit jalga lasknud tulevad kunagi meelsamini meie juurde tagasi," lausus Mutt.

Mutt kommenteeris veel, et Eestil on vaja praegu presidenti, kes mõtleks globaalselt, aga tegutseks lokaalselt. "Samavõrd, kui meid ümbritsevad ohud, tuleb mõelda, mis siiski Eestist saab. Ükskord ohud võivad hajuda, aga kui me ise oleme kahanenud, siis on see väga halvasti," ütles ta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: