Peeter Helme soovitab: Teabeameti aastaraamat ({{commentsTotal}})

Teabeamet
Teabeamet Autor/allikas: ERR

"Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. 2017"
Teabeamet 2017. 65 lk.

Räägin täna teosest, millest on juttu olnud juba veebruari algul nii Vikerraadios kui mujal ajakirjanduses. Jutt käib Teabeameti aastaraamatust "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. 2017". Et ükski varasem seda raamatut käsitlenud vestlus pole keskendunud teosele kui kirjandusele, vaid räägitud on raamatu välispoliitilisest sisust, siis ei pea ma liigseks käsitleda Teabeameti 64-leheküljelist teost.

Alustame kujundusest. See on, sõltuvalt vaatepunktist ilmetu või väärikas. Valged kaaned, pealkiri, aastaarv. Kaane alumises servas Teabeameti logo. Autori nime pole kirjas ei kaanel ega tiitli pöördel. Nagu Teabeameti peadirektor Mikk Marran aga 8. veebruaril Vikerraadio saates "Uudis+" ütles, töötasid teksti kallal asutuse parimad analüütikud. Etteruttavalt võib öelda, et ju see tõesti nii oli – tekst on põnev, ülevaatlik, juhib tähelepanu huvitavatele nüanssidele ning, mis sedalaadi teose puhul vast kõige olulisem, mõjub loogilise, kaine ja analüütilisena.

Kui Teabeameti aastaraamatu kaas midagi ei ütle, siis seest leiab lisaks haaravale tekstimaterjalile muudki. Siin on vahvaid pilte teose sangaritest tööhoos – Putin ja al-Assad kätt surumas, portree Anton Vainost, Marine Le Pen Moskvas Punasel väljakul soengut sättimas või fotod Iskander-rakettidest ja Venemaa Irkuti lennukitehase tootmisliinist.

Teksti mõistmise kergendamiseks on lisatud väljatõsteid, joonealuseid viiteid, infograafikuid, kaarte ja jooniseid. Mõni neist on päris spetsiifiline, aidates lugejal mõista keerukaid sotsiaalmajanduslikke protsesse. Nõnda leiab lugeja leheküljelt 34 huvitava joonise, kus demonstreeritakse neljaliikmelise Vene pere kuusissetulekute muutust pärast sundkulude tasumist vastavalt 2012. ja 2015. aastal. Mitte sissetulekute kahanemine iseenesest ei üllata, vaid nende summa ning erinevus regiooniti. Viimasest rääkides on köitev ja ülevaatlik ka kaart eelmisel leheküljel, millelt näeme Venemaa sissetulekute erinevust regiooniti. See erinevus on röögatu! Teabeamet tsiteerib selle kohta Vladimir Putinit ennast, kes tunnistas möödunud aasta septembris toimunud Venemaa Julgeolekunõukogu istungil – tsiteerin – "viie jõukaima ja viie vaeseima regiooni tulude omavaheline erinevus on 43-kordne." (lk 32)

Olengi märkamatult jõudnud teose sisuni. Kui raamatu pealkiri sedastab korraga ülevaatlikult ja laialivalguvalt, et teos räägib Eestist rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2017. aastal, siis võib õigustatult eeldada, et kaante vahel tuleb juttu peamiselt Venemaast. Nii see tõesti on. Põhjalikult võetakse läbi muutused Vene võimuladvikus, Vene propagandasõda Euroopa suunal, antakse ülevaade Ukrainas ja Süürias sõdivatest Vene regulaararmee üksustest ja nii edasi. Aga Teabeamet mõistab samas, et maailm ei koosne ainult Venemaast. Nii leiame ka huvitava ülevaate Islamiriigi allakäigust ja teose lõpetab käsitlus Kaug-Idas toimuvast. Teadupärast nääkleb seal Hiina Rahvavabariik kõigi oma lõunanaabritega merealuste nafta- ja gaasimaardlate pärast ning pidevalt on rahutu ka Korea poolsaarel.

Kirjavigu leidsin raamatust vaid ühe, nii et "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas" on hästi toimetatud. Ka on raamatu eri peatükid stiililt ja mõistekasutuselt ühtsed. PDF-formaadis faili saab alla laadida Teabeameti kodulehelt ja see ei maksa midagi. Tegu on põneva lugemisega kõigile, kes tunnevad huvi välis- ja kaitsepoliitika vastu. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: