Peeter Helme soovitab: Teabeameti aastaraamat ({{commentsTotal}})

Teabeamet Autor: ERR

"Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. 2017"
Teabeamet 2017. 65 lk.

Räägin täna teosest, millest on juttu olnud juba veebruari algul nii Vikerraadios kui mujal ajakirjanduses. Jutt käib Teabeameti aastaraamatust "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. 2017". Et ükski varasem seda raamatut käsitlenud vestlus pole keskendunud teosele kui kirjandusele, vaid räägitud on raamatu välispoliitilisest sisust, siis ei pea ma liigseks käsitleda Teabeameti 64-leheküljelist teost.

Alustame kujundusest. See on, sõltuvalt vaatepunktist ilmetu või väärikas. Valged kaaned, pealkiri, aastaarv. Kaane alumises servas Teabeameti logo. Autori nime pole kirjas ei kaanel ega tiitli pöördel. Nagu Teabeameti peadirektor Mikk Marran aga 8. veebruaril Vikerraadio saates "Uudis+" ütles, töötasid teksti kallal asutuse parimad analüütikud. Etteruttavalt võib öelda, et ju see tõesti nii oli – tekst on põnev, ülevaatlik, juhib tähelepanu huvitavatele nüanssidele ning, mis sedalaadi teose puhul vast kõige olulisem, mõjub loogilise, kaine ja analüütilisena.

Kui Teabeameti aastaraamatu kaas midagi ei ütle, siis seest leiab lisaks haaravale tekstimaterjalile muudki. Siin on vahvaid pilte teose sangaritest tööhoos – Putin ja al-Assad kätt surumas, portree Anton Vainost, Marine Le Pen Moskvas Punasel väljakul soengut sättimas või fotod Iskander-rakettidest ja Venemaa Irkuti lennukitehase tootmisliinist.

Teksti mõistmise kergendamiseks on lisatud väljatõsteid, joonealuseid viiteid, infograafikuid, kaarte ja jooniseid. Mõni neist on päris spetsiifiline, aidates lugejal mõista keerukaid sotsiaalmajanduslikke protsesse. Nõnda leiab lugeja leheküljelt 34 huvitava joonise, kus demonstreeritakse neljaliikmelise Vene pere kuusissetulekute muutust pärast sundkulude tasumist vastavalt 2012. ja 2015. aastal. Mitte sissetulekute kahanemine iseenesest ei üllata, vaid nende summa ning erinevus regiooniti. Viimasest rääkides on köitev ja ülevaatlik ka kaart eelmisel leheküljel, millelt näeme Venemaa sissetulekute erinevust regiooniti. See erinevus on röögatu! Teabeamet tsiteerib selle kohta Vladimir Putinit ennast, kes tunnistas möödunud aasta septembris toimunud Venemaa Julgeolekunõukogu istungil – tsiteerin – "viie jõukaima ja viie vaeseima regiooni tulude omavaheline erinevus on 43-kordne." (lk 32)

Olengi märkamatult jõudnud teose sisuni. Kui raamatu pealkiri sedastab korraga ülevaatlikult ja laialivalguvalt, et teos räägib Eestist rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2017. aastal, siis võib õigustatult eeldada, et kaante vahel tuleb juttu peamiselt Venemaast. Nii see tõesti on. Põhjalikult võetakse läbi muutused Vene võimuladvikus, Vene propagandasõda Euroopa suunal, antakse ülevaade Ukrainas ja Süürias sõdivatest Vene regulaararmee üksustest ja nii edasi. Aga Teabeamet mõistab samas, et maailm ei koosne ainult Venemaast. Nii leiame ka huvitava ülevaate Islamiriigi allakäigust ja teose lõpetab käsitlus Kaug-Idas toimuvast. Teadupärast nääkleb seal Hiina Rahvavabariik kõigi oma lõunanaabritega merealuste nafta- ja gaasimaardlate pärast ning pidevalt on rahutu ka Korea poolsaarel.

Kirjavigu leidsin raamatust vaid ühe, nii et "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas" on hästi toimetatud. Ka on raamatu eri peatükid stiililt ja mõistekasutuselt ühtsed. PDF-formaadis faili saab alla laadida Teabeameti kodulehelt ja see ei maksa midagi. Tegu on põneva lugemisega kõigile, kes tunnevad huvi välis- ja kaitsepoliitika vastu. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Reelika Alunurm: noor teadlane on sunnitud olema administraator

„Plekktrummi” saatekülaline oli Tartu üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm, kellega vesteldi Tartu Ülikooli rektori valimistest, ülikooli tähendusest ühiskonnas ning sellest, mida tähendab õppimine tänastele üliõpilastele.

Urmas Vadi küsib Vabal Laval, kas teistest inimestest on võimalik aru saada

Vaba Lava teatrikeskuses esietendub 18. aprillil kuraatoriprogrammi IN I OUT kuues lavastus "Furby tagasitulek".

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.