Peeter Helme soovitab: Teabeameti aastaraamat ({{commentsTotal}})

Teabeamet
Teabeamet Autor/allikas: ERR

"Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. 2017"
Teabeamet 2017. 65 lk.

Räägin täna teosest, millest on juttu olnud juba veebruari algul nii Vikerraadios kui mujal ajakirjanduses. Jutt käib Teabeameti aastaraamatust "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. 2017". Et ükski varasem seda raamatut käsitlenud vestlus pole keskendunud teosele kui kirjandusele, vaid räägitud on raamatu välispoliitilisest sisust, siis ei pea ma liigseks käsitleda Teabeameti 64-leheküljelist teost.

Alustame kujundusest. See on, sõltuvalt vaatepunktist ilmetu või väärikas. Valged kaaned, pealkiri, aastaarv. Kaane alumises servas Teabeameti logo. Autori nime pole kirjas ei kaanel ega tiitli pöördel. Nagu Teabeameti peadirektor Mikk Marran aga 8. veebruaril Vikerraadio saates "Uudis+" ütles, töötasid teksti kallal asutuse parimad analüütikud. Etteruttavalt võib öelda, et ju see tõesti nii oli – tekst on põnev, ülevaatlik, juhib tähelepanu huvitavatele nüanssidele ning, mis sedalaadi teose puhul vast kõige olulisem, mõjub loogilise, kaine ja analüütilisena.

Kui Teabeameti aastaraamatu kaas midagi ei ütle, siis seest leiab lisaks haaravale tekstimaterjalile muudki. Siin on vahvaid pilte teose sangaritest tööhoos – Putin ja al-Assad kätt surumas, portree Anton Vainost, Marine Le Pen Moskvas Punasel väljakul soengut sättimas või fotod Iskander-rakettidest ja Venemaa Irkuti lennukitehase tootmisliinist.

Teksti mõistmise kergendamiseks on lisatud väljatõsteid, joonealuseid viiteid, infograafikuid, kaarte ja jooniseid. Mõni neist on päris spetsiifiline, aidates lugejal mõista keerukaid sotsiaalmajanduslikke protsesse. Nõnda leiab lugeja leheküljelt 34 huvitava joonise, kus demonstreeritakse neljaliikmelise Vene pere kuusissetulekute muutust pärast sundkulude tasumist vastavalt 2012. ja 2015. aastal. Mitte sissetulekute kahanemine iseenesest ei üllata, vaid nende summa ning erinevus regiooniti. Viimasest rääkides on köitev ja ülevaatlik ka kaart eelmisel leheküljel, millelt näeme Venemaa sissetulekute erinevust regiooniti. See erinevus on röögatu! Teabeamet tsiteerib selle kohta Vladimir Putinit ennast, kes tunnistas möödunud aasta septembris toimunud Venemaa Julgeolekunõukogu istungil – tsiteerin – "viie jõukaima ja viie vaeseima regiooni tulude omavaheline erinevus on 43-kordne." (lk 32)

Olengi märkamatult jõudnud teose sisuni. Kui raamatu pealkiri sedastab korraga ülevaatlikult ja laialivalguvalt, et teos räägib Eestist rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2017. aastal, siis võib õigustatult eeldada, et kaante vahel tuleb juttu peamiselt Venemaast. Nii see tõesti on. Põhjalikult võetakse läbi muutused Vene võimuladvikus, Vene propagandasõda Euroopa suunal, antakse ülevaade Ukrainas ja Süürias sõdivatest Vene regulaararmee üksustest ja nii edasi. Aga Teabeamet mõistab samas, et maailm ei koosne ainult Venemaast. Nii leiame ka huvitava ülevaate Islamiriigi allakäigust ja teose lõpetab käsitlus Kaug-Idas toimuvast. Teadupärast nääkleb seal Hiina Rahvavabariik kõigi oma lõunanaabritega merealuste nafta- ja gaasimaardlate pärast ning pidevalt on rahutu ka Korea poolsaarel.

Kirjavigu leidsin raamatust vaid ühe, nii et "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas" on hästi toimetatud. Ka on raamatu eri peatükid stiililt ja mõistekasutuselt ühtsed. PDF-formaadis faili saab alla laadida Teabeameti kodulehelt ja see ei maksa midagi. Tegu on põneva lugemisega kõigile, kes tunnevad huvi välis- ja kaitsepoliitika vastu. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.