Peeter Helme soovitab: Teabeameti aastaraamat ({{commentsTotal}})

Teabeamet
Teabeamet Autor/allikas: ERR

"Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. 2017"
Teabeamet 2017. 65 lk.

Räägin täna teosest, millest on juttu olnud juba veebruari algul nii Vikerraadios kui mujal ajakirjanduses. Jutt käib Teabeameti aastaraamatust "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. 2017". Et ükski varasem seda raamatut käsitlenud vestlus pole keskendunud teosele kui kirjandusele, vaid räägitud on raamatu välispoliitilisest sisust, siis ei pea ma liigseks käsitleda Teabeameti 64-leheküljelist teost.

Alustame kujundusest. See on, sõltuvalt vaatepunktist ilmetu või väärikas. Valged kaaned, pealkiri, aastaarv. Kaane alumises servas Teabeameti logo. Autori nime pole kirjas ei kaanel ega tiitli pöördel. Nagu Teabeameti peadirektor Mikk Marran aga 8. veebruaril Vikerraadio saates "Uudis+" ütles, töötasid teksti kallal asutuse parimad analüütikud. Etteruttavalt võib öelda, et ju see tõesti nii oli – tekst on põnev, ülevaatlik, juhib tähelepanu huvitavatele nüanssidele ning, mis sedalaadi teose puhul vast kõige olulisem, mõjub loogilise, kaine ja analüütilisena.

Kui Teabeameti aastaraamatu kaas midagi ei ütle, siis seest leiab lisaks haaravale tekstimaterjalile muudki. Siin on vahvaid pilte teose sangaritest tööhoos – Putin ja al-Assad kätt surumas, portree Anton Vainost, Marine Le Pen Moskvas Punasel väljakul soengut sättimas või fotod Iskander-rakettidest ja Venemaa Irkuti lennukitehase tootmisliinist.

Teksti mõistmise kergendamiseks on lisatud väljatõsteid, joonealuseid viiteid, infograafikuid, kaarte ja jooniseid. Mõni neist on päris spetsiifiline, aidates lugejal mõista keerukaid sotsiaalmajanduslikke protsesse. Nõnda leiab lugeja leheküljelt 34 huvitava joonise, kus demonstreeritakse neljaliikmelise Vene pere kuusissetulekute muutust pärast sundkulude tasumist vastavalt 2012. ja 2015. aastal. Mitte sissetulekute kahanemine iseenesest ei üllata, vaid nende summa ning erinevus regiooniti. Viimasest rääkides on köitev ja ülevaatlik ka kaart eelmisel leheküljel, millelt näeme Venemaa sissetulekute erinevust regiooniti. See erinevus on röögatu! Teabeamet tsiteerib selle kohta Vladimir Putinit ennast, kes tunnistas möödunud aasta septembris toimunud Venemaa Julgeolekunõukogu istungil – tsiteerin – "viie jõukaima ja viie vaeseima regiooni tulude omavaheline erinevus on 43-kordne." (lk 32)

Olengi märkamatult jõudnud teose sisuni. Kui raamatu pealkiri sedastab korraga ülevaatlikult ja laialivalguvalt, et teos räägib Eestist rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2017. aastal, siis võib õigustatult eeldada, et kaante vahel tuleb juttu peamiselt Venemaast. Nii see tõesti on. Põhjalikult võetakse läbi muutused Vene võimuladvikus, Vene propagandasõda Euroopa suunal, antakse ülevaade Ukrainas ja Süürias sõdivatest Vene regulaararmee üksustest ja nii edasi. Aga Teabeamet mõistab samas, et maailm ei koosne ainult Venemaast. Nii leiame ka huvitava ülevaate Islamiriigi allakäigust ja teose lõpetab käsitlus Kaug-Idas toimuvast. Teadupärast nääkleb seal Hiina Rahvavabariik kõigi oma lõunanaabritega merealuste nafta- ja gaasimaardlate pärast ning pidevalt on rahutu ka Korea poolsaarel.

Kirjavigu leidsin raamatust vaid ühe, nii et "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas" on hästi toimetatud. Ka on raamatu eri peatükid stiililt ja mõistekasutuselt ühtsed. PDF-formaadis faili saab alla laadida Teabeameti kodulehelt ja see ei maksa midagi. Tegu on põneva lugemisega kõigile, kes tunnevad huvi välis- ja kaitsepoliitika vastu. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Edward von LõngusEdward von Lõngus
Edward von Lõngus lõi Helsingi tänavatele kuus uut kunstiteost

Salapäraga ümbritsetud tänavakunstnik Edward von Lõnguse Euroopa-tuur on jõudnud Helsingisse, mille tänavatele on ilmunud kuus uut iseäralikku kunstiteost.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.