Selgusid Eesti filmi- ja teleauhinnad 2017 nominendid ({{commentsTotal}})

ENSV Autor: ERR
{{1488179240000 | amCalendar}}

Märtsis annab Eesti filmi instituut esmakordselt välja Eesti filmi- ja teleauhinnad, mille eesmärk on tänada ja tunnustada oma ala professionaale. Konkursile laekunud 244 kandidaadi seast valis erialaspetsialistidest koosnev professionaalne žürii välja nii filmi- kui ka televaldkonna nominendid.

Eesti filmi- ja teleauhinnad 2017 pidulikul galal pärjatakse parimaid töid ja tegijaid 2016. aastal tehtu eest, välja antakse 24 auhinda. Kokku esitati Eesti filmi- ja teleauhindadele 244 kandidaati, millest 163 olid televaldkonnas, 81 kandidaati tuli filmimaailmast. Esitatud töid hindasid nii teles kui ka filmis 21-liikmelised erialaspetsialistidest koosnevad žüriid, kelle antud hinnete põhjal moodustusid kandideerivate tööde pingeread, mille tulemusena selgusid mõlema valdkonna nominendid.

Meediaekspert Jüri Pihel ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kui esimest korda selline suur akadeemiline preemiate väljaandmine ette võetakse, siis tahetakse kindlasti esmajoones ära anda elutööpreemiad. "Kui üks sari on 25 aastat jooksnud, siis peab ta kindlasti olema parim," sõnas ta ja lisas, et kui see auhindade jagamine muutub traditsiooniks, siis pilt muutub kiiresti. "Tõusevad esile uued näod ja uued saated, mitte sissetöötatud klassika."

Kategooriaid on kokku 24, kuid ikka ei jõua kõiki tegijaid tunnustada. Filmiauhindadele lisati valdkonna survel parima monteerija ja parima kunstniku kategooria, tunnustuseta jääb aga parim helilooja. Telekategooriad on Piheli hinnangul veelgi keerulisem määratleda.

Teležürii kandidaadid pandi kokku koostöös kolme suurema telekanaliga, esitatud kandidaatide seast valiti loosiga välja 21 žüriiliiget. Filmižürii kandidaatide esitamisel osalesid valdkonna eksperte koondavad organisatsioonid, nende seas Eesti kinoliit, Eesti operaatorite liit, Eesti dokumentalistide gild, Eesti filmiajakirjanike ühing, Balti filmi- ja meediakool, PÖFF, Eesti näitlejate liit, Eesti filmitööstuse klaster ja kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali nõukogu. Sarnaselt teležüriile selgus ka lõplik filmižürii loosiga. Filmižürii hulka kuulusid filmitegijad, -kriitikud, -levitajad, näitlejad ja teised igapäevaselt filmivaldkonnas tegutsevad professionaalid. Teležürii hulka kuulusid teleprodutsendid, operaatorid, meediaeksperdid, teleajakirjanikud ja teised telemaastiku asjatundjad.

Võitjad kuulutatakse välja 12. märtsil Nordea kontserdimajas toimuval Eesti filmi- ja teleauhinnad 2017 pidulikul galal.

TELEVALDKONNA NOMINENDID
1. Parim tõsielusaade
"Eesti lood" (ERR)
"Meie inimesed" (ERR)
"Osoon" (ERR)
"Rakett 69" (ERR)
"Roaldi Nädal" (Kanal 2)

2. Parim teleseriaal
"ENSV" (ERR)
"Kuum jälg" (Kanal 2)
"Kättemaksukontor" (TV3)
"Pilvede all" (Kanal 2)
"Õnne 13" (ERR)

3. Parim infosaade või publitsistika
"Aktuaalne Kaamera" (ERR)
"Pealtnägija" (ERR)
"Plekktrumm" (ERR)
"Radar" (Kanal 2)
"Välisilm" (ERR)

4. Parim uus saade
"Heureka" (ERR)
"Kadunud tsivilisatsiooni jälgedes" (ERR)
"Meie maailm" (ERR)
"Roaldi nädal" (Kanal 2)
"Suur komöödiaõhtu" (Kanal 2)

5. Parim meelelahutussaade
"Eesti laul" (ERR)
"Hommik Anuga" (ERR)
"Klassikatähed" (ERR)
"Ringvaade" (ERR)
"Su nägu kõlab tuttavalt" (TV3)

6. Parim naisnäitleja
Elisabet Reinsalu "Pilvede all" (Kanal 2)
Helene Vannari "ENSV" (ERR)
Helgi Sallo "Õnne 13" (ERR)
Luule Komissarov "Õnne 13" (ERR)
Merle Palmiste "Kuum jälg" (Kanal 2)

7. Parim meesnäitleja
Argo Aadli "ENSV" (ERR)
Harry Kõrvits "Naabriplika" (Kanal 2)
Mait Malmsten "ENSV" (ERR)
Raivo E. Tamm "ENSV", "Õnne 13" (ERR)
Tõnu Oja "Papad mammad" (TV3)

8. Parim naissaatejuht
Anu Välba "Hommik Anuga" (ERR)
Astrid Kannel "Välisilm", "AK" (ERR)
Grete Lõbu "Ringvaade" (ERR)
Margit Kilumets "OP" (ERR)
Tuuli Roosma "Saladused" (Kanal 2)

9. Parim meessaatejuht
Joonas Hellerma "Plekktrumm" (ERR)
Kristjan Jõekalda "Nädalalõpp Kanal2ga" (Kanal 2)
Margus Saar "Iseolemine", "AK" (ERR)
Marko Reikop "Ringvaade" (ERR)
Urmas Vaino "Terevisioon" (ERR)

10. Parim toimetaja
Anna Gavronski "Pealtnägija" (ERR)
Indrek Treufeldt "Kahekõne" (ERR)
Kajar Kase "Ringvaade" (ERR)
Mihkel Kärmas "Pealtnägija" (ERR)
Marii Karell "Radar" (Kanal 2)

11. Parim operaator
Kristjan-Jaak Nuudi "Klassikatähed" (ERR)
Margus Malm "Su nägu kõlab tuttavalt", "Me armastame Eestit" juhtoperaator (TV3)
Raul Priks "Su nägu kõlab tuttavalt" (TV3)
Raul Priks "Eesti laul" (ERR)
Tauno Sirel "Su nägu kõlab tuttavalt", "Me armastame Eestit" (TV3)

12. Parim režissöör
Ain Prosa "Kättemaksukontor" (TV3)
Eva-Katariina Taimre "Eesti laul" finaal (ERR)
Ove Musting "Eesti laul" finaal (ERR)
Marianne Kõrver "Roaldi nädal" (Kanal 2)
Ülle Õun "Mi", "Klassikatähed" (ERR)


FILMIVALDKONNA NOMINENDID
1. Parim mängufilm
"Polaarpoiss" (Rež. Anu Aun, Luxfilm)
"Päevad, mis ajasid segadusse" (Rež. Triin Ruumet, Kinosaurus Film)
"Teesklejad" (Rež. Vallo Toomla, Amrion)

2. Parim dokumentaalfilm
"Armastuse maa" (Rež. Liivo Niglas, F-seitse)
"Shusha" (Rež. Lauri Lippmaa/Aivar Valdre, Kopli Kinokompanii)
"Tule tagasi vabana" (Rež. Ksenia Okhapkina, Vesilind)

3. Parim lühifilm, sh lühidokumentaalfilm
"Habras Maailm" (Rež. Ants Tammik, Vesilind)
"Mauseoleum" (Rež. Lauri Randla, Exitfilm)
"Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat" (Rež. Janno Jürgens, Alasti Kino)

4. Parim animafilm
"Täismaja" (Rež. Kristjan Holm, Eesti Joonisfilm)
"Tühi ruum" (Rež. Ülo Pikkov, Nukufilm)
"Urbanimatio" (Rež. Hardi Volmer/Urmas Jõemees, Voldik)

5. Parim operaator
Erik Põllumaa ("Teesklejad", Amrion)
Heiko Sikka ("Polaarpoiss", Luxfilm)
Sten-Johan Lill ("Päevad, mis ajasid segadusse", Kinosaurus Film)

6. Parim režissöör
Anu Aun ("Polaarpoiss", Luxfilm)
Triin Ruumet ("Päevad, mis ajasid segadusse", Kinosaurus Film)
Vallo Toomla ("Teesklejad", Amrion)

7. Parim stsenarist
Leana Jalukse ("Ema", Meteoriit)
Livia Ulman/Andris Feldmanis ("Teesklejad", Amrion)
Triin Ruumet / Greta Varts ("Päevad, mis ajasid segadusse", Kinosaurus Film)

8. Parim naisnäitleja
Jaanika Arum ("Polaarpoiss", Luxfilm)
Mirtel Pohla ("Teesklejad", Amrion)
Tiina Mälberg ("Ema", Meteoriit)

9. Parim meesnäitleja
Hendrik Toompere jr ("Päevad, mis ajasid segadusse", Kinosaurus Film)
Priit Võigemast ("Teesklejad", Amrion)
Roland Laos ("Polaarpoiss", Luxfilm)

10. Parim helirežissöör
Horret Kuus ("Ema", Meteoriit)
Horret Kuus ("Polaarpoiss", Luxfilm)
Matis Rei ("Päevad, mis ajasid segadusse", Kinosaurus Film)

11. Parim filmikunstnik
Eva-Maria Gramakovski ("Teesklejad", Amrion)
Jaagup Roomet ("Polaarpoiss", Luxfilm)
Matis Mäesalu ("Päevad, mis ajasid segadusse", Kinosaurus Film)

12. Parim montaažirežissöör
Hendrik Mägar ("Päevad, mis ajasid segadusse", Kinosaurus Film)
Margo Siimon ("Polaarpoiss", Luxfilm)
Tambet Tasuja ("Ema", Meteoriit)

 

Toimetaja: Rutt Ernits



Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Arvustus. Itsitus ja rusikas taskus

Uus raamat

Oskar Loorits
"Okupatsioon rahvapilke kõverpeeglis"
Tammerraamat
183lk.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.