Selgusid Eesti filmi- ja teleauhinnad 2017 nominendid ({{commentsTotal}})

{{1488179240000 | amCalendar}}
ENSV
ENSV Autor/allikas: ERR

Märtsis annab Eesti filmi instituut esmakordselt välja Eesti filmi- ja teleauhinnad, mille eesmärk on tänada ja tunnustada oma ala professionaale. Konkursile laekunud 244 kandidaadi seast valis erialaspetsialistidest koosnev professionaalne žürii välja nii filmi- kui ka televaldkonna nominendid.

Eesti filmi- ja teleauhinnad 2017 pidulikul galal pärjatakse parimaid töid ja tegijaid 2016. aastal tehtu eest, välja antakse 24 auhinda. Kokku esitati Eesti filmi- ja teleauhindadele 244 kandidaati, millest 163 olid televaldkonnas, 81 kandidaati tuli filmimaailmast. Esitatud töid hindasid nii teles kui ka filmis 21-liikmelised erialaspetsialistidest koosnevad žüriid, kelle antud hinnete põhjal moodustusid kandideerivate tööde pingeread, mille tulemusena selgusid mõlema valdkonna nominendid.

Meediaekspert Jüri Pihel ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kui esimest korda selline suur akadeemiline preemiate väljaandmine ette võetakse, siis tahetakse kindlasti esmajoones ära anda elutööpreemiad. "Kui üks sari on 25 aastat jooksnud, siis peab ta kindlasti olema parim," sõnas ta ja lisas, et kui see auhindade jagamine muutub traditsiooniks, siis pilt muutub kiiresti. "Tõusevad esile uued näod ja uued saated, mitte sissetöötatud klassika."

Kategooriaid on kokku 24, kuid ikka ei jõua kõiki tegijaid tunnustada. Filmiauhindadele lisati valdkonna survel parima monteerija ja parima kunstniku kategooria, tunnustuseta jääb aga parim helilooja. Telekategooriad on Piheli hinnangul veelgi keerulisem määratleda.

Teležürii kandidaadid pandi kokku koostöös kolme suurema telekanaliga, esitatud kandidaatide seast valiti loosiga välja 21 žüriiliiget. Filmižürii kandidaatide esitamisel osalesid valdkonna eksperte koondavad organisatsioonid, nende seas Eesti kinoliit, Eesti operaatorite liit, Eesti dokumentalistide gild, Eesti filmiajakirjanike ühing, Balti filmi- ja meediakool, PÖFF, Eesti näitlejate liit, Eesti filmitööstuse klaster ja kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali nõukogu. Sarnaselt teležüriile selgus ka lõplik filmižürii loosiga. Filmižürii hulka kuulusid filmitegijad, -kriitikud, -levitajad, näitlejad ja teised igapäevaselt filmivaldkonnas tegutsevad professionaalid. Teležürii hulka kuulusid teleprodutsendid, operaatorid, meediaeksperdid, teleajakirjanikud ja teised telemaastiku asjatundjad.

Võitjad kuulutatakse välja 12. märtsil Nordea kontserdimajas toimuval Eesti filmi- ja teleauhinnad 2017 pidulikul galal.

TELEVALDKONNA NOMINENDID
1. Parim tõsielusaade
"Eesti lood" (ERR)
"Meie inimesed" (ERR)
"Osoon" (ERR)
"Rakett 69" (ERR)
"Roaldi Nädal" (Kanal 2)

2. Parim teleseriaal
"ENSV" (ERR)
"Kuum jälg" (Kanal 2)
"Kättemaksukontor" (TV3)
"Pilvede all" (Kanal 2)
"Õnne 13" (ERR)

3. Parim infosaade või publitsistika
"Aktuaalne Kaamera" (ERR)
"Pealtnägija" (ERR)
"Plekktrumm" (ERR)
"Radar" (Kanal 2)
"Välisilm" (ERR)

4. Parim uus saade
"Heureka" (ERR)
"Kadunud tsivilisatsiooni jälgedes" (ERR)
"Meie maailm" (ERR)
"Roaldi nädal" (Kanal 2)
"Suur komöödiaõhtu" (Kanal 2)

5. Parim meelelahutussaade
"Eesti laul" (ERR)
"Hommik Anuga" (ERR)
"Klassikatähed" (ERR)
"Ringvaade" (ERR)
"Su nägu kõlab tuttavalt" (TV3)

6. Parim naisnäitleja
Elisabet Reinsalu "Pilvede all" (Kanal 2)
Helene Vannari "ENSV" (ERR)
Helgi Sallo "Õnne 13" (ERR)
Luule Komissarov "Õnne 13" (ERR)
Merle Palmiste "Kuum jälg" (Kanal 2)

7. Parim meesnäitleja
Argo Aadli "ENSV" (ERR)
Harry Kõrvits "Naabriplika" (Kanal 2)
Mait Malmsten "ENSV" (ERR)
Raivo E. Tamm "ENSV", "Õnne 13" (ERR)
Tõnu Oja "Papad mammad" (TV3)

8. Parim naissaatejuht
Anu Välba "Hommik Anuga" (ERR)
Astrid Kannel "Välisilm", "AK" (ERR)
Grete Lõbu "Ringvaade" (ERR)
Margit Kilumets "OP" (ERR)
Tuuli Roosma "Saladused" (Kanal 2)

9. Parim meessaatejuht
Joonas Hellerma "Plekktrumm" (ERR)
Kristjan Jõekalda "Nädalalõpp Kanal2ga" (Kanal 2)
Margus Saar "Iseolemine", "AK" (ERR)
Marko Reikop "Ringvaade" (ERR)
Urmas Vaino "Terevisioon" (ERR)

10. Parim toimetaja
Anna Gavronski "Pealtnägija" (ERR)
Indrek Treufeldt "Kahekõne" (ERR)
Kajar Kase "Ringvaade" (ERR)
Mihkel Kärmas "Pealtnägija" (ERR)
Marii Karell "Radar" (Kanal 2)

11. Parim operaator
Kristjan-Jaak Nuudi "Klassikatähed" (ERR)
Margus Malm "Su nägu kõlab tuttavalt", "Me armastame Eestit" juhtoperaator (TV3)
Raul Priks "Su nägu kõlab tuttavalt" (TV3)
Raul Priks "Eesti laul" (ERR)
Tauno Sirel "Su nägu kõlab tuttavalt", "Me armastame Eestit" (TV3)

12. Parim režissöör
Ain Prosa "Kättemaksukontor" (TV3)
Eva-Katariina Taimre "Eesti laul" finaal (ERR)
Ove Musting "Eesti laul" finaal (ERR)
Marianne Kõrver "Roaldi nädal" (Kanal 2)
Ülle Õun "Mi", "Klassikatähed" (ERR)


FILMIVALDKONNA NOMINENDID
1. Parim mängufilm
"Polaarpoiss" (Rež. Anu Aun, Luxfilm)
"Päevad, mis ajasid segadusse" (Rež. Triin Ruumet, Kinosaurus Film)
"Teesklejad" (Rež. Vallo Toomla, Amrion)

2. Parim dokumentaalfilm
"Armastuse maa" (Rež. Liivo Niglas, F-seitse)
"Shusha" (Rež. Lauri Lippmaa/Aivar Valdre, Kopli Kinokompanii)
"Tule tagasi vabana" (Rež. Ksenia Okhapkina, Vesilind)

3. Parim lühifilm, sh lühidokumentaalfilm
"Habras Maailm" (Rež. Ants Tammik, Vesilind)
"Mauseoleum" (Rež. Lauri Randla, Exitfilm)
"Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat" (Rež. Janno Jürgens, Alasti Kino)

4. Parim animafilm
"Täismaja" (Rež. Kristjan Holm, Eesti Joonisfilm)
"Tühi ruum" (Rež. Ülo Pikkov, Nukufilm)
"Urbanimatio" (Rež. Hardi Volmer/Urmas Jõemees, Voldik)

5. Parim operaator
Erik Põllumaa ("Teesklejad", Amrion)
Heiko Sikka ("Polaarpoiss", Luxfilm)
Sten-Johan Lill ("Päevad, mis ajasid segadusse", Kinosaurus Film)

6. Parim režissöör
Anu Aun ("Polaarpoiss", Luxfilm)
Triin Ruumet ("Päevad, mis ajasid segadusse", Kinosaurus Film)
Vallo Toomla ("Teesklejad", Amrion)

7. Parim stsenarist
Leana Jalukse ("Ema", Meteoriit)
Livia Ulman/Andris Feldmanis ("Teesklejad", Amrion)
Triin Ruumet / Greta Varts ("Päevad, mis ajasid segadusse", Kinosaurus Film)

8. Parim naisnäitleja
Jaanika Arum ("Polaarpoiss", Luxfilm)
Mirtel Pohla ("Teesklejad", Amrion)
Tiina Mälberg ("Ema", Meteoriit)

9. Parim meesnäitleja
Hendrik Toompere jr ("Päevad, mis ajasid segadusse", Kinosaurus Film)
Priit Võigemast ("Teesklejad", Amrion)
Roland Laos ("Polaarpoiss", Luxfilm)

10. Parim helirežissöör
Horret Kuus ("Ema", Meteoriit)
Horret Kuus ("Polaarpoiss", Luxfilm)
Matis Rei ("Päevad, mis ajasid segadusse", Kinosaurus Film)

11. Parim filmikunstnik
Eva-Maria Gramakovski ("Teesklejad", Amrion)
Jaagup Roomet ("Polaarpoiss", Luxfilm)
Matis Mäesalu ("Päevad, mis ajasid segadusse", Kinosaurus Film)

12. Parim montaažirežissöör
Hendrik Mägar ("Päevad, mis ajasid segadusse", Kinosaurus Film)
Margo Siimon ("Polaarpoiss", Luxfilm)
Tambet Tasuja ("Ema", Meteoriit)

 

Toimetaja: Rutt Ernits



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: