Suri Arvo Krikmann ({{commentsTotal}})

Arvo Krikmann
Arvo Krikmann Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti humanitaarteadusi on tabanud valus kaotus. 27. veebruari varahommikul lahkus meie hulgast pärast rasket haigust folklorist, folkloori lühivormide, kujundkõne ja huumori uurija, kolleeg, õpetaja ja sõber Arvo Krikmann.

Arvo Krikmann sündis 21. juulil 1939. aastal Virumaal Avanduse vallas Pudivere külas, õppis Pudivere Algkoolis aastail 1946–1950, Simuna 7-klassilises Koolis aastail 1950–1953 ning Väike-Maarja Keskkoolis aastail 1953–1957. 1957. aastal alustas ta õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas eesti filoloogina 1962. aastal. Pärast ülikooli lõpetamist suunati Arvo Krikmann Kirjandusmuuseumi, kus ta töötas 1969. aastani, misjärel oli aastail 1970–1972 Keele ja Kirjanduse Instituudi aspirant. 1975. aastal kaitses Arvo Krikmann filoloogiakandidaadi väitekirja vanasõnade sisu ja maailmavaate problemaatikast. Aspirantuuri järel töötas ta aastatel 1973–1977 Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluule sektoris, 1977. aastast KKI-s arvutuslingvistika sektori vanemteadurina, hiljem Eesti Keele Instituudi peateadurina ja aastail 2000–2014 Eesti Kirjandusmuuseumis folkloristika osakonna vanemteadurina.

Arvo Krikmanni teaduslikuks põhitööks oli suurväljaannete „Eesti vanasõnad“ (I–V, 1980–1988), „Eesti mõistatused“ (I-II: 2001–2002, III:1 2012, III:2 2013) ja mitmete teiste kaas- või peakoostamine ja toimetamine. Arvo Krikmanni doktoritöö „Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme“ (Tartu 1997) on põhjapanev lühivormialane uurimus. Viimastel kümnenditel rakendas Arvo Krikmann rahvaluuletekstide uurimisel kognitivistlikke ja lingvistilisi meetodeid, silmapaistva eduga arendas ta Eesti huumoriuuringuid. Arvo Krikmanni teadustöö oli rahvusvaheliselt tuntud ja kõrgelt hinnatud.

Isikliku uurimistöö kõrval oli kõrge väärtusega Arvo Krikmanni pedagoogitöö. Tartu Ülikooli erakorralise professorina pidas ta 1990. aastatest alates loenguid folkloori lühivormidest ja nende allikaloost, rahvahuumorist, ütluste semantikast ning kujundkõne teooriast. Tema juhendamisel on kaitstud viis doktoritööd.1997. aastast kuulus A. Krikmann Eesti Teaduste Akadeemiasse, ta oli mitmete Eesti ja välismaiste teadusorganisatsioonide,toimetuskolleegiumide, juhtkomiteede ning teadusnõukogude liige.

Arvo Krikmann on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgi, Eesti teaduspreemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Balti Assamblee teaduspreemia, Soome Kalevala Seltsi Lõikustänupüha auhinnaga. 2014. aastal pälvis Arvo Krikmann Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna eesti rahvaluule väikevormide suureks kirjutamise ning lingvistilise folkloristika arendamise eest, huumoriküllase keele- ja keeleanalüütilise huumorikäsitluse eest, eesti sõnakultuuripärandi
rahvusvahelise tutvustamise ning humanitaarteaduste edendamise eest.

Kolleegid ja õpilased jäävad Arvo Krikmanni mäletama kui erakordselt säravat teadlast, erakordselt sügava eruditsiooniga suurt inimest.

Eesti Kirjandusmuuseum

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: