Suri graafik Henno Arrak ({{commentsTotal}})

Henno Arrak Autor: Eesti Kunstnike Liit

On lahkunud tugev ja omanäoline graafik 1960-ndate põlvkonnast. 

In memoriam Henno Arrak 18.IV 1930 – 25.II 2017

Henno Arrak sündis Tallinnas töölisperes. Aastail 1948-49 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis, aastail 1949-55 oli tööparanduslaagris Kasahstanis nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest. Kodumaale naasnuna astus 1957 ERKI-sse, mille lõpetas 1963 raamatugraafika erialal.

Esimesi esinemisi oli 1959. aasta noortenäitus. Juba 1960-ndate algul viljeles ta raamatu- ja vabagraafikat ning eksliibrist, tegi ajakirjale „Pikker“ karikatuure ja proovis kätt maalikunstis. 1966. aastal võeti ta vastu Eesti Kunstnike Liitu. Pärast ERKI lõpetamist töötas kunstnikuna Üleliidulise Kaubanduspalati Eesti osakonnas, kirjastuse „Valgus“ ENE toimetuses, aastail 1969-70 kirjastuse „Eesti Raamat“ peakunstnikuna. 1970. aastast peale on ta olnud vabakutseline kunstnik. 1960.-70. aastatel lõi ta terve rea krestomaatiliseks muutunud vabagraafilisi lehti, esialgu kõrgtrükitehnikates, 1970-ndatel ka sügavtrükis („Ema lapsega“,1965, plastikaatlõige; „Torso“, 1967, linoollõige; „Ankrud paadisillal“,1969, linoollõige; „Aiapidu“,1971, ofort; „Katkine karussell“, 1976, ofort; „Nokturn“, 1977, metsotinto jt.).

Tema 1960. aastate laad meenutas jõulise plastilisuse ja kontrastse valgusvarju käsitluse poolest mõnevõrra ERKI 1963. aastal graafik-plakatistina lõpetanud, ent maali siirdunud Jüri Palmi, kellele teda lähendas ka intensiivne, seejuures romantiliselt nägemuslik-kummastav reaalsustaju. Talle on olnud iseloomulik põhjalik, tihe ja viimistletud graveerimislaad. See põhjalikkus iseloomustab teda ka raamatugraafikuna. Ta on illustreerinud ja kujundanud ligi poolteistsada raamatut E. Kippeli „Meelisest“ (1961, 1976) K. Ristikivi „Inimese teekonnani“ (1990), sealhulgas ka kunstiraamatuid (V.Vaga „Kunst Tartus XIX sajandil“, 1971 ja „Kunst Tallinnas“ XIX sajandil“, 1976; I.Solomõkova „Hando Mugasto“, 1984).

Märkimisväärset kohta tema raamatugraafikas omavad puugravüüris illustratsioonid R.Sirgele - romaanile „Maa ja rahvas“ (1965), „Teostele“ (6 köidet, 1970-80) jt. - samuti pliiatsijoonistuses illustratsioonid L.Tolstoi teosele „Lapsepõlv, poisi-iga ja noorus“ (1976, NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse pronksmedal). Raamatutega seoses peab märkima, et ta on A. Solženitsõni „Gulagi arhipelaag“ I-III üks tõlkijaid (1990). Omaette peatüki tema loomingus moodustab joonistus, nii plastilis-pretsiisne kui ka maaliliselt hajuv. Joonistusele ja eksliibrisele oli pühendatud tema teine isikunäitus Tartu Kunstimuuseumis 1984. aastal.

Henno Arraku loomingust rääkides mainitakse sageli kõigepealt eksliibrist. Neid oli ta juba ERKI lõpetamise ajaks teinud üle 80. Eksliibriseid on ta teinud eeskätt puugravüüris, olles selle tehnika tippmeistreid eesti graafikas. See ala tõi talle ka rahvusvahelise tuntuse. 1994. aastal toimus tema isikunäitus (koos abikaasa kunstnik Iris Uugiga) Moskva Eksliibrisemuuseumis, 2013. aastal Frederikshavni Eksliibrise- ja Kunstimuuseumis. Juba nõukogude ajal tegi ta puugravüüris postmarke, iseäranis aga 1990. aastatel Eesti postmarke koos maksimumkaartidega. 1970. aastatel kujundas ta ka medaleid.

H. Arraku töid on eksponeeritud tema 80. juubeli puhul 2010. aastal Lastekirjanduse Keskuses, 85. juubeli puhul Toompea lossi kunstisaalis. Mullu koostas Mart Lepp Tallinna Keskraamatukogu jaoks näituse Henno Arraku ja tema poolvenna Jüri Arraku teostest, kus võis leida nende loomingu kokkupuutepunkte.

Mälestame head kunstnikku, tõsist töötegijat ning avaldame kaastunnet lahkunu lähedastele.

Henno Arraku ärasaatmine toimub laupäeval, 4. märtsil kell 12.00 Metsakalmistu kabelis.

 

Eesti Kunstnike Liit
Eesti Vabagraafikute Ühendus
Eesti Eksliibrise Klubi
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Kultuuriministeerium
Eesti Kunstimuuseum
Tartu Kunstimuuseum
Eesti Post

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kaido Veermäe filmist "Põrgu Indias": filmi tegemine katkes süüdimõistva kohtuotsusega

29. märtsi õhtul jõuab ETV eetrisse Kaido Veermäe dokumentaalfilm "Põrgu Indias", mis räägib loo laevakaitsjate traagilisest loost Indias. "Ringvaate" stuudios olid kohal nii režissöör kui ka laevakaitsja Lauri ema Maret Veikat.

Hendrik Toompere jr: lavastajapreemia on suurim tunnustus, mille olen saanud

27. märtsil võitis Hendrik Toompere jr teatri aastaauhindade jagamisel parima lavastaja preemia. Näitleja käis "Ringvaates" rääkimas, mida see tunnustus tema jaoks tähendab.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Renoveeriti Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus"

Eesti maalikunsti klassikasse kuuluv Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus" on restaureeritud. Näha saab seda aga alles tuleva aasta kevadel, kui ajaloomuuseumi alla kuuluva Maarjamäe lossi renoveerimistööd lõppevad.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?