Suri graafik Henno Arrak ({{commentsTotal}})

Henno Arrak
Henno Arrak Autor/allikas: Eesti Kunstnike Liit

On lahkunud tugev ja omanäoline graafik 1960-ndate põlvkonnast. 

In memoriam Henno Arrak 18.IV 1930 – 25.II 2017

Henno Arrak sündis Tallinnas töölisperes. Aastail 1948-49 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis, aastail 1949-55 oli tööparanduslaagris Kasahstanis nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest. Kodumaale naasnuna astus 1957 ERKI-sse, mille lõpetas 1963 raamatugraafika erialal.

Esimesi esinemisi oli 1959. aasta noortenäitus. Juba 1960-ndate algul viljeles ta raamatu- ja vabagraafikat ning eksliibrist, tegi ajakirjale „Pikker“ karikatuure ja proovis kätt maalikunstis. 1966. aastal võeti ta vastu Eesti Kunstnike Liitu. Pärast ERKI lõpetamist töötas kunstnikuna Üleliidulise Kaubanduspalati Eesti osakonnas, kirjastuse „Valgus“ ENE toimetuses, aastail 1969-70 kirjastuse „Eesti Raamat“ peakunstnikuna. 1970. aastast peale on ta olnud vabakutseline kunstnik. 1960.-70. aastatel lõi ta terve rea krestomaatiliseks muutunud vabagraafilisi lehti, esialgu kõrgtrükitehnikates, 1970-ndatel ka sügavtrükis („Ema lapsega“,1965, plastikaatlõige; „Torso“, 1967, linoollõige; „Ankrud paadisillal“,1969, linoollõige; „Aiapidu“,1971, ofort; „Katkine karussell“, 1976, ofort; „Nokturn“, 1977, metsotinto jt.).

Tema 1960. aastate laad meenutas jõulise plastilisuse ja kontrastse valgusvarju käsitluse poolest mõnevõrra ERKI 1963. aastal graafik-plakatistina lõpetanud, ent maali siirdunud Jüri Palmi, kellele teda lähendas ka intensiivne, seejuures romantiliselt nägemuslik-kummastav reaalsustaju. Talle on olnud iseloomulik põhjalik, tihe ja viimistletud graveerimislaad. See põhjalikkus iseloomustab teda ka raamatugraafikuna. Ta on illustreerinud ja kujundanud ligi poolteistsada raamatut E. Kippeli „Meelisest“ (1961, 1976) K. Ristikivi „Inimese teekonnani“ (1990), sealhulgas ka kunstiraamatuid (V.Vaga „Kunst Tartus XIX sajandil“, 1971 ja „Kunst Tallinnas“ XIX sajandil“, 1976; I.Solomõkova „Hando Mugasto“, 1984).

Märkimisväärset kohta tema raamatugraafikas omavad puugravüüris illustratsioonid R.Sirgele - romaanile „Maa ja rahvas“ (1965), „Teostele“ (6 köidet, 1970-80) jt. - samuti pliiatsijoonistuses illustratsioonid L.Tolstoi teosele „Lapsepõlv, poisi-iga ja noorus“ (1976, NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse pronksmedal). Raamatutega seoses peab märkima, et ta on A. Solženitsõni „Gulagi arhipelaag“ I-III üks tõlkijaid (1990). Omaette peatüki tema loomingus moodustab joonistus, nii plastilis-pretsiisne kui ka maaliliselt hajuv. Joonistusele ja eksliibrisele oli pühendatud tema teine isikunäitus Tartu Kunstimuuseumis 1984. aastal.

Henno Arraku loomingust rääkides mainitakse sageli kõigepealt eksliibrist. Neid oli ta juba ERKI lõpetamise ajaks teinud üle 80. Eksliibriseid on ta teinud eeskätt puugravüüris, olles selle tehnika tippmeistreid eesti graafikas. See ala tõi talle ka rahvusvahelise tuntuse. 1994. aastal toimus tema isikunäitus (koos abikaasa kunstnik Iris Uugiga) Moskva Eksliibrisemuuseumis, 2013. aastal Frederikshavni Eksliibrise- ja Kunstimuuseumis. Juba nõukogude ajal tegi ta puugravüüris postmarke, iseäranis aga 1990. aastatel Eesti postmarke koos maksimumkaartidega. 1970. aastatel kujundas ta ka medaleid.

H. Arraku töid on eksponeeritud tema 80. juubeli puhul 2010. aastal Lastekirjanduse Keskuses, 85. juubeli puhul Toompea lossi kunstisaalis. Mullu koostas Mart Lepp Tallinna Keskraamatukogu jaoks näituse Henno Arraku ja tema poolvenna Jüri Arraku teostest, kus võis leida nende loomingu kokkupuutepunkte.

Mälestame head kunstnikku, tõsist töötegijat ning avaldame kaastunnet lahkunu lähedastele.

Henno Arraku ärasaatmine toimub laupäeval, 4. märtsil kell 12.00 Metsakalmistu kabelis.

 

Eesti Kunstnike Liit
Eesti Vabagraafikute Ühendus
Eesti Eksliibrise Klubi
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Kultuuriministeerium
Eesti Kunstimuuseum
Tartu Kunstimuuseum
Eesti Post

Toimetaja: Madis Järvekülg



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: