Suri graafik Henno Arrak ({{commentsTotal}})

Henno Arrak
Henno Arrak Autor/allikas: Eesti Kunstnike Liit

On lahkunud tugev ja omanäoline graafik 1960-ndate põlvkonnast. 

In memoriam Henno Arrak 18.IV 1930 – 25.II 2017

Henno Arrak sündis Tallinnas töölisperes. Aastail 1948-49 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis, aastail 1949-55 oli tööparanduslaagris Kasahstanis nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest. Kodumaale naasnuna astus 1957 ERKI-sse, mille lõpetas 1963 raamatugraafika erialal.

Esimesi esinemisi oli 1959. aasta noortenäitus. Juba 1960-ndate algul viljeles ta raamatu- ja vabagraafikat ning eksliibrist, tegi ajakirjale „Pikker“ karikatuure ja proovis kätt maalikunstis. 1966. aastal võeti ta vastu Eesti Kunstnike Liitu. Pärast ERKI lõpetamist töötas kunstnikuna Üleliidulise Kaubanduspalati Eesti osakonnas, kirjastuse „Valgus“ ENE toimetuses, aastail 1969-70 kirjastuse „Eesti Raamat“ peakunstnikuna. 1970. aastast peale on ta olnud vabakutseline kunstnik. 1960.-70. aastatel lõi ta terve rea krestomaatiliseks muutunud vabagraafilisi lehti, esialgu kõrgtrükitehnikates, 1970-ndatel ka sügavtrükis („Ema lapsega“,1965, plastikaatlõige; „Torso“, 1967, linoollõige; „Ankrud paadisillal“,1969, linoollõige; „Aiapidu“,1971, ofort; „Katkine karussell“, 1976, ofort; „Nokturn“, 1977, metsotinto jt.).

Tema 1960. aastate laad meenutas jõulise plastilisuse ja kontrastse valgusvarju käsitluse poolest mõnevõrra ERKI 1963. aastal graafik-plakatistina lõpetanud, ent maali siirdunud Jüri Palmi, kellele teda lähendas ka intensiivne, seejuures romantiliselt nägemuslik-kummastav reaalsustaju. Talle on olnud iseloomulik põhjalik, tihe ja viimistletud graveerimislaad. See põhjalikkus iseloomustab teda ka raamatugraafikuna. Ta on illustreerinud ja kujundanud ligi poolteistsada raamatut E. Kippeli „Meelisest“ (1961, 1976) K. Ristikivi „Inimese teekonnani“ (1990), sealhulgas ka kunstiraamatuid (V.Vaga „Kunst Tartus XIX sajandil“, 1971 ja „Kunst Tallinnas“ XIX sajandil“, 1976; I.Solomõkova „Hando Mugasto“, 1984).

Märkimisväärset kohta tema raamatugraafikas omavad puugravüüris illustratsioonid R.Sirgele - romaanile „Maa ja rahvas“ (1965), „Teostele“ (6 köidet, 1970-80) jt. - samuti pliiatsijoonistuses illustratsioonid L.Tolstoi teosele „Lapsepõlv, poisi-iga ja noorus“ (1976, NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse pronksmedal). Raamatutega seoses peab märkima, et ta on A. Solženitsõni „Gulagi arhipelaag“ I-III üks tõlkijaid (1990). Omaette peatüki tema loomingus moodustab joonistus, nii plastilis-pretsiisne kui ka maaliliselt hajuv. Joonistusele ja eksliibrisele oli pühendatud tema teine isikunäitus Tartu Kunstimuuseumis 1984. aastal.

Henno Arraku loomingust rääkides mainitakse sageli kõigepealt eksliibrist. Neid oli ta juba ERKI lõpetamise ajaks teinud üle 80. Eksliibriseid on ta teinud eeskätt puugravüüris, olles selle tehnika tippmeistreid eesti graafikas. See ala tõi talle ka rahvusvahelise tuntuse. 1994. aastal toimus tema isikunäitus (koos abikaasa kunstnik Iris Uugiga) Moskva Eksliibrisemuuseumis, 2013. aastal Frederikshavni Eksliibrise- ja Kunstimuuseumis. Juba nõukogude ajal tegi ta puugravüüris postmarke, iseäranis aga 1990. aastatel Eesti postmarke koos maksimumkaartidega. 1970. aastatel kujundas ta ka medaleid.

H. Arraku töid on eksponeeritud tema 80. juubeli puhul 2010. aastal Lastekirjanduse Keskuses, 85. juubeli puhul Toompea lossi kunstisaalis. Mullu koostas Mart Lepp Tallinna Keskraamatukogu jaoks näituse Henno Arraku ja tema poolvenna Jüri Arraku teostest, kus võis leida nende loomingu kokkupuutepunkte.

Mälestame head kunstnikku, tõsist töötegijat ning avaldame kaastunnet lahkunu lähedastele.

Henno Arraku ärasaatmine toimub laupäeval, 4. märtsil kell 12.00 Metsakalmistu kabelis.

 

Eesti Kunstnike Liit
Eesti Vabagraafikute Ühendus
Eesti Eksliibrise Klubi
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Kultuuriministeerium
Eesti Kunstimuuseum
Tartu Kunstimuuseum
Eesti Post

Toimetaja: Madis Järvekülg



17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
Hop galeriis 17.07–1.08.

Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.
Režissöör Mihkel Ulk uue põlvkonna filmimaailmast: kino ei kao kuhugi

Eestlased on võrreldes naabritega Baltikumis või Soomes väga suured kinos käijad. Samas kasvab järjest ka nutimaailma võidukäik filmide edastamisel. Filmirežissöör Mihkel Ulk kahe kasvava hiiglase vahel suurt konkurentsi ei näe, pigem toetavad nad teineteist.

E-raamatud.E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

London GrammarLondon Grammar
Arvustus. London Grammar - tubli, istu, viis

Uus plaat
London Grammar
"Truth Is a Beautiful Thing" (Ministry of Sound Recordings)
5/10

FILM
Auditoorium
Sten Kauber: ähmastunud funktsioonidest filmikriitikaväljal

Maailma suurte keelte poolt raamistatud globaliseerunud inforuumi ülekülluse ja meedia mitmekesisuse keskel hakkab üha enam esile kerkima eesti keeles kirjutamise ja mõtlemise sotsiokultuuriline olulisus. Erinevaid valdkondi populariseerivate ja lahkavate tekstide kaudu areneb inimeste võimekus mõista ja mõtestada kogetut enda emakeeles.

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!