"Eesti lugude" ankeet. Birgit Rosenberg: filmiga tahtsin avada stereotüübi taga olevat inimest ({{commentsTotal}})

Birgit Rosenberg Autor: Erakogu

22. veebruaril jõudis ETV ekraanile Birgit Rosenbergi lühidokumentaal "Gerassimovi naised", mis räägib Narvas elavatest pensionäridest. Režissöör rääkis lühiintervjuus Eesti dokumentalistide oskusest rääkida teiste lugusid ning sellest, kuidas "Eesti lood" on korraga nii kammitsev kui ka sütitav formaat.

Mis on teie filmi põhiline idee?

Humanistlik. Film portreteerib üht Eestis ehk enim stigmatiseeritud gruppi – vene pensionäri, nn sisserändajate esimest põlvkonda. Filmiga tahtsin avada stereotüübi taga olevat inimest. Lisaks huvitas mind Narva. Elu piirialadel, kus segunevad erinevad reaalsused, ajalood ja tõed, on alati põnev.

Miks valisite just sellise teema?

Sest sellele grupiga žongleeritakse meedias ja poliitikas tihti, kuid neile endile antakse harva sõna. Samas on need eakad naised ja nende sinusoidsed elud nagu eelmise sajandi ajalugu, sealhulgas ka Eesti ajalugu. Nad on Eesti lugu.

Kas olete näinud kõiki seniseid "Eesti lugusid"?

Ei.

Mis teile sealt meelde on jäänud?

Näiteks Moonika Siimetsa "Salme saladus", mis oli mõnusalt absurdne.

Milliseks peate "Eesti lugude" positsiooni Eesti dokumentalistikas?

Sütitavaks, ent samas kammitsevaks. Läbi aastate on antud võimalus paljudele uutele ja kogenenud autoritele rääkida enda jaoks olulisel teemal, kuid kindlasti seab lühiformaat ja tele-slott ka oma piirid. Valdav enamus neist filmidest oleks "Eesti lugudeta" ilmselt siiski olemata ja seega on tegu väga positiivse väljundiga.

Miks otsustasite ise osaleda "Eesti lugude" sarjas?

See on minu debüüt dokumentaalfilmi režissöörina. Tundus mõistlik.

Milline on teie arust Eesti dokumentalistika olukord praegusel hetkel?

Mul on hea meel, et toetatakse ka projekte, mis pole seotud vaid Eestiga. Sel aastal linastus maailma olulisimal dokifestival IDFA-l suisa kaks Riho Västriku produtseeritud dokumentaalfilmi. Mõlema filmi montaaži tegi ka "Gerassimovi naiste" montaaži eest vastutav andekas Mirjam Jegorov.

Eelmisel aastal pääses IDFA-le aga Eesti autorite tehtud film Palestiinast. Endast on raskem rääkida kui teistest.

Mil moel saaks inimesi veel rohkem doki juurde tuua?

Kas peaks tooma? Usun, et inimesed leiavad ise oma filmid üles.

Kes on teie eeskujud filmimaailmas?

Eeskujusid ei oska öelda, sest mõjud on alati alateadlikud. Otseselt kellegi moodi olla ei tahaks.

Mis on parim Eesti dokumentaalfilm läbi aegade?

Fred Jüssi ja Rein Marani filmid on lapsepõlve pärisosa. Uuematest - Nora Säraku "Valguseks/Valguseni/Valgusena" on väga hea film. Võrdluseks "Gerassimovi naiste" ja 2017. aastaga soovitan vaadata ka Andres Söödi äkilist "Jõulud Leninita", mis samuti tehtud Narvas ja Narvast, kuid 1994.aastal.

Vaata Birgit Rosenbergi filmi "Gerassimovi naised":

 



Galerii: Laurentsius paigaldab võidutööd ERRi uudistemajja

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14. Täna, 28. märtsil hakkas Laurentsius paigaldama oma võidutööd.

Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERR uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Erkki-Sven Tüür esitleb Tallinn Music Weekil uut autoriplaati

Tallinn Music Weeki nüüdisklassikale pühendatud kontsert “Klassikaraadio nüüdismuusika õhtu” algab laupäeval, 1. aprillil kell 17 Mustpeade maja Vennaste saalis Eesti ühe rahvusvaheliselt tuntuima helilooja Erkki-Sven Tüüri uut autoriplaati "Peregrinus Ecstaticus" tutvustava vestlusringiga.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.