Kumus näeb Tallinn–Moskva kunstitelje tuntumate esindajate loomingut ({{commentsTotal}})

Tõnis Vint ja Juri Sobolev Vindi korteris Tallinnas 1970ndatel.
Tõnis Vint ja Juri Sobolev Vindi korteris Tallinnas 1970ndatel. Autor/allikas: J. Sobolevi perekonna arhiiv

Kumus saab alates 3. märtsist vaadata näitust "Sümmeetrilised maailmad – peegeldatud sümmeetriad. Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel".

Näitus on pühendatud 20. sajandi nõukogude mitteametliku kunsti ajaloole uue visuaalsuse kujunemise kontekstis. 1960. aastate sulaaeg oli Nõukogude Liidus uudsuse poole pürgivate poliitiliste ja kultuurireformide aeg. Tallinn–Moskva kultuurisilla rajamises osalenud kunstnikud Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint ja Raul Meel võtsid vahetult osa uue kujundimaailma loomisest ja arendamisest. Uus esteetika, mis põhines postmodernistlikul mängul ja moodulvõrgu rangel struktuuril – kaasaegse kunsti keelesüsteemi ühel struktuurilooval elemendil –, muutus universaalseks koodiks, mis võimaldas kunstnikel väljendada kaasaegsust väga erinevates meediumites: graafikas, animatsioonis, slaidfilmides.

Teemasid on näitusel rohkesti, alates Moskvas varjatult tegutsenud Soosteri ja Sobolevi modernistliku kunsti tundmaõppimisega tegelevast laboratooriumist ja populaarteaduslike raamatute illustratsioonidest.

Otsingulise ja süsteemse kujundimaailma kõnekamate näidetena võetakse tähelepanu alla teadusväljaannete pildiline pool Moskvas (1962. aastast Ülo Soosteri ja Juri Sobolevi, aga ka Ilja Kabakovi jt kunstnike osalusel ilmunud maailmateaduse aastaraamat "Teadus ja inimkond", 1963. aastal Ülo Soosteri illustreeritud raamat "Füüsika: lähedane ja kauge" ning kirjastus Znanije, mille peakunstnik oli 1967. aastast Juri Sobolev) ning sellele huvitavat paralleeli pakkuv Tõnis Vindi illustraatoritöö Eesti NSV Teaduste Akadeemia kogumiku "Teadus ja tänapäev" (1979) juures Tallinnas.

Teadusvisuaalia ühe osana käsitletakse ka 1970. aastatel Moskvas loodud slaidfilme – Juri Sobolevi suurejoonelisi audiovisuaalseid lavastusi, kuhu oli Eestist kaasatud Raul Meele graafika. Ajal kui Vindi tööde geomeetriline struktuur lähtub mandala ikonograafiast, valmis 1981. aastal Sobolevi slaidfilm "Manadalad", mis Moskvas näituse jaoks restaureeriti.

Näituse kuraatorid: Anna Romanova (Moskva); Eha Komissarov (Tallinn)

Koordinaator: Elnara Taidre

Kujundajad: Helen Oja, Raul Kalvo

Raamatu kujundaja: Tuuli Aule

Näitus jääb avatuks 11. juunini.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.