Kumus näeb Tallinn–Moskva kunstitelje tuntumate esindajate loomingut ({{commentsTotal}})

Tõnis Vint ja Juri Sobolev Vindi korteris Tallinnas 1970ndatel. Autor: J. Sobolevi perekonna arhiiv

Kumus saab alates 3. märtsist vaadata näitust "Sümmeetrilised maailmad – peegeldatud sümmeetriad. Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel".

Näitus on pühendatud 20. sajandi nõukogude mitteametliku kunsti ajaloole uue visuaalsuse kujunemise kontekstis. 1960. aastate sulaaeg oli Nõukogude Liidus uudsuse poole pürgivate poliitiliste ja kultuurireformide aeg. Tallinn–Moskva kultuurisilla rajamises osalenud kunstnikud Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint ja Raul Meel võtsid vahetult osa uue kujundimaailma loomisest ja arendamisest. Uus esteetika, mis põhines postmodernistlikul mängul ja moodulvõrgu rangel struktuuril – kaasaegse kunsti keelesüsteemi ühel struktuurilooval elemendil –, muutus universaalseks koodiks, mis võimaldas kunstnikel väljendada kaasaegsust väga erinevates meediumites: graafikas, animatsioonis, slaidfilmides.

Teemasid on näitusel rohkesti, alates Moskvas varjatult tegutsenud Soosteri ja Sobolevi modernistliku kunsti tundmaõppimisega tegelevast laboratooriumist ja populaarteaduslike raamatute illustratsioonidest.

Otsingulise ja süsteemse kujundimaailma kõnekamate näidetena võetakse tähelepanu alla teadusväljaannete pildiline pool Moskvas (1962. aastast Ülo Soosteri ja Juri Sobolevi, aga ka Ilja Kabakovi jt kunstnike osalusel ilmunud maailmateaduse aastaraamat "Teadus ja inimkond", 1963. aastal Ülo Soosteri illustreeritud raamat "Füüsika: lähedane ja kauge" ning kirjastus Znanije, mille peakunstnik oli 1967. aastast Juri Sobolev) ning sellele huvitavat paralleeli pakkuv Tõnis Vindi illustraatoritöö Eesti NSV Teaduste Akadeemia kogumiku "Teadus ja tänapäev" (1979) juures Tallinnas.

Teadusvisuaalia ühe osana käsitletakse ka 1970. aastatel Moskvas loodud slaidfilme – Juri Sobolevi suurejoonelisi audiovisuaalseid lavastusi, kuhu oli Eestist kaasatud Raul Meele graafika. Ajal kui Vindi tööde geomeetriline struktuur lähtub mandala ikonograafiast, valmis 1981. aastal Sobolevi slaidfilm "Manadalad", mis Moskvas näituse jaoks restaureeriti.

Näituse kuraatorid: Anna Romanova (Moskva); Eha Komissarov (Tallinn)

Koordinaator: Elnara Taidre

Kujundajad: Helen Oja, Raul Kalvo

Raamatu kujundaja: Tuuli Aule

Näitus jääb avatuks 11. juunini.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Reelika Alunurm: noor teadlane on sunnitud olema administraator

„Plekktrummi” saatekülaline oli Tartu üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm, kellega vesteldi Tartu Ülikooli rektori valimistest, ülikooli tähendusest ühiskonnas ning sellest, mida tähendab õppimine tänastele üliõpilastele.

Urmas Vadi küsib Vabal Laval, kas teistest inimestest on võimalik aru saada

Vaba Lava teatrikeskuses esietendub 18. aprillil kuraatoriprogrammi IN I OUT kuues lavastus "Furby tagasitulek".

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.