Ülevaatenäitus "Elust maal" pakub alternatiivi pealinna kunstielule ({{commentsTotal}})

Fideelia-Signe Roots. Naistraktorist mängib akordionit. Foto. 2016/17
Fideelia-Signe Roots. Naistraktorist mängib akordionit. Foto. 2016/17 Autor/allikas: Tallinna Kunstihoone

Alates 4. märtsist on Tallinna Kunstihoones avatud Eesti Kunstnike Liidu XVII ülevaatenäitus "Elust maal".

"Kas kohupiima saab kohukestest? Kas maakera on lapik? Kas puude taga on mets?" küsib väljapaneku kuraator Mari Kartau, kes teab, et need vindiga küsitud laused ei töga mitte suusoojaks, vaid täkkesse, teatab Tallinna Kunstihoone.

Kunstnike liidu ja 30. juubelit tähistava Maalehe koostööst sündinud näituse jaoks loodud taiesed on selle elavaiks tunnistajaiks, sest nagu tõdeb kuraator: nad vahendavad pigem reaalsusekauget nostalgilist, romantilist ja utoopilist pilti maaelust.

Suurele osale kunstirahvast on "kevadnäitus" oluline ja üksteiselt mõõtu võtta võimaldav sündmus. Eesti Kunstnike Liit on püüdnud iga-aastast üritust mitmekesistada küll kujunduse, küll esinejate valiku, küll huvitavate teemapüstitustega. Kunstnike liidu esimehe Vano Allsalu sõnul on kunstnike liidu ülevaatenäitus nagu kevad: see saabub kindlasti, ent võib eelmisest dramaatiliselt erineda.

Tänavusel kevadnäitusel proovitakse kaardistada olukorda ja vaadata kui lähedale annab astuda maarahvale.

Iga näitusekorraldaja toob endaga kaasa oma kogemuse ja seda jaganud loojad. Pealinna kunstielule alternatiive otsinud Mari Kartau on ärgitanud end Tallinnas näitama ka Pärnu, Uue-Antsla, Kõima, Mooste, Lauka, Viiratsi, Põlva, Võru, Lehola, Lihula, Türi, Läsna, Kõnnu ja Tartu tegijaid, kes muudavad reeglina kammerliku aastanäituse üldpildi jõulisemaks ja värvikamaks. Maalehe 2. märtsi erinumber ja näituse kujundus järgivad näituse teemajaotusi, näitusegiidina toimiv leht pühendab suure osa oma mahust näitusel esinevatele kunstnikele ja nende teostele.

Näitusel osalevad kunstnikud Aleksei Shatunov, Andres Koort, Andrus Joonas, August Künnapu, Danel Kahar, Edgar Tedresaar, Eero Ijavoinen, Einar Vene, Enn Põldroos, Erika Tammpere, Erki Kasemets, Eve Viidalepp, Evelyn Grzinich, Evi Tihemets-Viires, Fideelia-Signe Roots, Grisli Soppe-Kahar, Hannah Harkes, Heli Tuksam, Jaan Elken, Jane Remm, Jarõna Ilo, Juhan Soomets, Jüri Kass, Kaarel Kütas, Kadi Kübarsepp, Kadi-Maarja Võsu, Kadri Bormeister, Kaire Nurk, Karl-Kristjan Nagel, Katrin Piile, Kelli Valk, Lembit Sarapuu, Leonhard Lapin, Liisa Kruusmägi, Loit Jõekalda, Maara Vint, Maigi Magnus, Mall Paris, Mare Mikof, Margus Sorge Tiitsmaa, Mari Roosvalt, Mari Prekup, Maria-Kristiina Ulas, Marje Üksine, Marju Bormeister, Martin Saar, Mauri Gross, Merike Sule-Trubert, Miljard Kilk, Naima Neidre, Nelly Drell, Peeter Laurits, Per William Petersen, billeneeve, Pille Ernesaks, Piret Ellamaa, Piret Meos, Piret Mildeberg, Piret Bergmann, Priit Pangsepp, Rait Prääts, Rait Rosin, Rao Heidmets, Rein Mägar, Siim-Tanel Annus, Silja Saarepuu ja Villu Plink, Silver Vahtre, Silvi Liiva, Sirje Eelma, Sofi Aršas, Katrin Valde ja Sven Saag, Tanel Tolsting, Tarmo Roosimölder, Tarmo Puudist, Tarvo Kaspar Toome, Tauno Kangro, Terje Ojaver, Tiina Tammetalu, Tiit Jaanson, Tiit Pääsuke, Tiiu Kirsipuu, Tiiu Pallo-Vaik, Toomas Kuusing, ---> Noolegrupp, Tuuliki Avango, Uno Roosvalt, Valev Sein, Vilen Künnapu; näituse on kujundanud Terje Ojaver.

Näituse avamine toimub reedel, 3. märtsil kell 18 ning see jääb avatuks 16. aprillini.

Toimetaja: Madis Järvekülg



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Edward von LõngusEdward von Lõngus
Edward von Lõngus lõi Helsingi tänavatele kuus uut kunstiteost

Salapäraga ümbritsetud tänavakunstnik Edward von Lõnguse Euroopa-tuur on jõudnud Helsingisse, mille tänavatele on ilmunud kuus uut iseäralikku kunstiteost.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.