Ülevaatenäitus "Elust maal" pakub alternatiivi pealinna kunstielule ({{commentsTotal}})

Fideelia-Signe Roots. Naistraktorist mängib akordionit. Foto. 2016/17
Fideelia-Signe Roots. Naistraktorist mängib akordionit. Foto. 2016/17 Autor/allikas: Tallinna Kunstihoone

Alates 4. märtsist on Tallinna Kunstihoones avatud Eesti Kunstnike Liidu XVII ülevaatenäitus "Elust maal".

"Kas kohupiima saab kohukestest? Kas maakera on lapik? Kas puude taga on mets?" küsib väljapaneku kuraator Mari Kartau, kes teab, et need vindiga küsitud laused ei töga mitte suusoojaks, vaid täkkesse, teatab Tallinna Kunstihoone.

Kunstnike liidu ja 30. juubelit tähistava Maalehe koostööst sündinud näituse jaoks loodud taiesed on selle elavaiks tunnistajaiks, sest nagu tõdeb kuraator: nad vahendavad pigem reaalsusekauget nostalgilist, romantilist ja utoopilist pilti maaelust.

Suurele osale kunstirahvast on "kevadnäitus" oluline ja üksteiselt mõõtu võtta võimaldav sündmus. Eesti Kunstnike Liit on püüdnud iga-aastast üritust mitmekesistada küll kujunduse, küll esinejate valiku, küll huvitavate teemapüstitustega. Kunstnike liidu esimehe Vano Allsalu sõnul on kunstnike liidu ülevaatenäitus nagu kevad: see saabub kindlasti, ent võib eelmisest dramaatiliselt erineda.

Tänavusel kevadnäitusel proovitakse kaardistada olukorda ja vaadata kui lähedale annab astuda maarahvale.

Iga näitusekorraldaja toob endaga kaasa oma kogemuse ja seda jaganud loojad. Pealinna kunstielule alternatiive otsinud Mari Kartau on ärgitanud end Tallinnas näitama ka Pärnu, Uue-Antsla, Kõima, Mooste, Lauka, Viiratsi, Põlva, Võru, Lehola, Lihula, Türi, Läsna, Kõnnu ja Tartu tegijaid, kes muudavad reeglina kammerliku aastanäituse üldpildi jõulisemaks ja värvikamaks. Maalehe 2. märtsi erinumber ja näituse kujundus järgivad näituse teemajaotusi, näitusegiidina toimiv leht pühendab suure osa oma mahust näitusel esinevatele kunstnikele ja nende teostele.

Näitusel osalevad kunstnikud Aleksei Shatunov, Andres Koort, Andrus Joonas, August Künnapu, Danel Kahar, Edgar Tedresaar, Eero Ijavoinen, Einar Vene, Enn Põldroos, Erika Tammpere, Erki Kasemets, Eve Viidalepp, Evelyn Grzinich, Evi Tihemets-Viires, Fideelia-Signe Roots, Grisli Soppe-Kahar, Hannah Harkes, Heli Tuksam, Jaan Elken, Jane Remm, Jarõna Ilo, Juhan Soomets, Jüri Kass, Kaarel Kütas, Kadi Kübarsepp, Kadi-Maarja Võsu, Kadri Bormeister, Kaire Nurk, Karl-Kristjan Nagel, Katrin Piile, Kelli Valk, Lembit Sarapuu, Leonhard Lapin, Liisa Kruusmägi, Loit Jõekalda, Maara Vint, Maigi Magnus, Mall Paris, Mare Mikof, Margus Sorge Tiitsmaa, Mari Roosvalt, Mari Prekup, Maria-Kristiina Ulas, Marje Üksine, Marju Bormeister, Martin Saar, Mauri Gross, Merike Sule-Trubert, Miljard Kilk, Naima Neidre, Nelly Drell, Peeter Laurits, Per William Petersen, billeneeve, Pille Ernesaks, Piret Ellamaa, Piret Meos, Piret Mildeberg, Piret Bergmann, Priit Pangsepp, Rait Prääts, Rait Rosin, Rao Heidmets, Rein Mägar, Siim-Tanel Annus, Silja Saarepuu ja Villu Plink, Silver Vahtre, Silvi Liiva, Sirje Eelma, Sofi Aršas, Katrin Valde ja Sven Saag, Tanel Tolsting, Tarmo Roosimölder, Tarmo Puudist, Tarvo Kaspar Toome, Tauno Kangro, Terje Ojaver, Tiina Tammetalu, Tiit Jaanson, Tiit Pääsuke, Tiiu Kirsipuu, Tiiu Pallo-Vaik, Toomas Kuusing, ---> Noolegrupp, Tuuliki Avango, Uno Roosvalt, Valev Sein, Vilen Künnapu; näituse on kujundanud Terje Ojaver.

Näituse avamine toimub reedel, 3. märtsil kell 18 ning see jääb avatuks 16. aprillini.

Toimetaja: Madis Järvekülg



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: