Ülevaatenäitus "Elust maal" pakub alternatiivi pealinna kunstielule ({{commentsTotal}})

Fideelia-Signe Roots. Naistraktorist mängib akordionit. Foto. 2016/17
Fideelia-Signe Roots. Naistraktorist mängib akordionit. Foto. 2016/17 Autor/allikas: Tallinna Kunstihoone

Alates 4. märtsist on Tallinna Kunstihoones avatud Eesti Kunstnike Liidu XVII ülevaatenäitus "Elust maal".

"Kas kohupiima saab kohukestest? Kas maakera on lapik? Kas puude taga on mets?" küsib väljapaneku kuraator Mari Kartau, kes teab, et need vindiga küsitud laused ei töga mitte suusoojaks, vaid täkkesse, teatab Tallinna Kunstihoone.

Kunstnike liidu ja 30. juubelit tähistava Maalehe koostööst sündinud näituse jaoks loodud taiesed on selle elavaiks tunnistajaiks, sest nagu tõdeb kuraator: nad vahendavad pigem reaalsusekauget nostalgilist, romantilist ja utoopilist pilti maaelust.

Suurele osale kunstirahvast on "kevadnäitus" oluline ja üksteiselt mõõtu võtta võimaldav sündmus. Eesti Kunstnike Liit on püüdnud iga-aastast üritust mitmekesistada küll kujunduse, küll esinejate valiku, küll huvitavate teemapüstitustega. Kunstnike liidu esimehe Vano Allsalu sõnul on kunstnike liidu ülevaatenäitus nagu kevad: see saabub kindlasti, ent võib eelmisest dramaatiliselt erineda.

Tänavusel kevadnäitusel proovitakse kaardistada olukorda ja vaadata kui lähedale annab astuda maarahvale.

Iga näitusekorraldaja toob endaga kaasa oma kogemuse ja seda jaganud loojad. Pealinna kunstielule alternatiive otsinud Mari Kartau on ärgitanud end Tallinnas näitama ka Pärnu, Uue-Antsla, Kõima, Mooste, Lauka, Viiratsi, Põlva, Võru, Lehola, Lihula, Türi, Läsna, Kõnnu ja Tartu tegijaid, kes muudavad reeglina kammerliku aastanäituse üldpildi jõulisemaks ja värvikamaks. Maalehe 2. märtsi erinumber ja näituse kujundus järgivad näituse teemajaotusi, näitusegiidina toimiv leht pühendab suure osa oma mahust näitusel esinevatele kunstnikele ja nende teostele.

Näitusel osalevad kunstnikud Aleksei Shatunov, Andres Koort, Andrus Joonas, August Künnapu, Danel Kahar, Edgar Tedresaar, Eero Ijavoinen, Einar Vene, Enn Põldroos, Erika Tammpere, Erki Kasemets, Eve Viidalepp, Evelyn Grzinich, Evi Tihemets-Viires, Fideelia-Signe Roots, Grisli Soppe-Kahar, Hannah Harkes, Heli Tuksam, Jaan Elken, Jane Remm, Jarõna Ilo, Juhan Soomets, Jüri Kass, Kaarel Kütas, Kadi Kübarsepp, Kadi-Maarja Võsu, Kadri Bormeister, Kaire Nurk, Karl-Kristjan Nagel, Katrin Piile, Kelli Valk, Lembit Sarapuu, Leonhard Lapin, Liisa Kruusmägi, Loit Jõekalda, Maara Vint, Maigi Magnus, Mall Paris, Mare Mikof, Margus Sorge Tiitsmaa, Mari Roosvalt, Mari Prekup, Maria-Kristiina Ulas, Marje Üksine, Marju Bormeister, Martin Saar, Mauri Gross, Merike Sule-Trubert, Miljard Kilk, Naima Neidre, Nelly Drell, Peeter Laurits, Per William Petersen, billeneeve, Pille Ernesaks, Piret Ellamaa, Piret Meos, Piret Mildeberg, Piret Bergmann, Priit Pangsepp, Rait Prääts, Rait Rosin, Rao Heidmets, Rein Mägar, Siim-Tanel Annus, Silja Saarepuu ja Villu Plink, Silver Vahtre, Silvi Liiva, Sirje Eelma, Sofi Aršas, Katrin Valde ja Sven Saag, Tanel Tolsting, Tarmo Roosimölder, Tarmo Puudist, Tarvo Kaspar Toome, Tauno Kangro, Terje Ojaver, Tiina Tammetalu, Tiit Jaanson, Tiit Pääsuke, Tiiu Kirsipuu, Tiiu Pallo-Vaik, Toomas Kuusing, ---> Noolegrupp, Tuuliki Avango, Uno Roosvalt, Valev Sein, Vilen Künnapu; näituse on kujundanud Terje Ojaver.

Näituse avamine toimub reedel, 3. märtsil kell 18 ning see jääb avatuks 16. aprillini.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.