Tallinna Arhitektuuribiennaali puidust installatsiooni ehitab Belgia arhitekt Gilles Retsin   ({{commentsTotal}})

Gilles Retsini võistlustöö "Digital Building Blocks" Autor: Pressimaterjalid

28. veebruaril kuulutati välja Tallinna Arhitektuuribiennaali linnainstallatsioonide programmi avatud konkursi võidutöö, milleks osutus Belgia arhitekti Gilles Retsini võistlustöö "Digital Building Blocks", mis pakub ristkihtpuitplaatidest kergkonstruktsiooni näol välja uuenduslikku kasutusviisi liimpuitkilpidele.

Võitjaks tulnud Gilles Retsin on Londoni arhitektuuri- ja disainibüroo Gilles Retsin Architecture asutaja. Büroo on on saanud tuntuks provokatiivsete ettepanekutega rahvusvahelistel konkurssidel ning töötab hetkel teiste projektide seas ka 10000 m2 suuruse muuseumiprojektiga Hiinas.

Retsin on lõpetanud Londoni Architectural Association arhitektuurikooli. Lisaks tööle oma büroos juhib Retsin uurimisrühma UCL/ Bartletti Arhitektuurikoolis ning on ka Ida-Londoni Ülikooli vanemlektor. Ta on olnud ka Taxase A&M University külalisprofessor ning on andnud loenguid erinevates ülikoolides üle maailma. Retsini töö on osa Pariisi Pompidou Keskuse püsiekspositsioonist ning seda on näidatud muuhulgas ka New York’i Kunsti- ja Disainimuuseumis, Vitra Disainimuuseumis ja Zaha Hadidi galeriis.

Teisele kohale tulid Tom Svilans ja Paul Poinet (Taani), kolmandaks FLOW Architecture (Suurbritannia) ning žürii äranimetamise pälvisid APPAREIL (Hispaania) ja LINKSCALE (Suurbritannia).

"Retsini töö tõusis esile, kuna lisaks esmaklassilisele disainile ja tehnoloogilisele innovatsioonile suutis ta võtta ka tugeva seisukoha puitehituse tuleviku osas, väites, et arhitektuurne disain ja pragmaatilised kaalutlused võivad kompromissi leidmise asemel jõuda sümbioosini," ütles Tallinna Arhiktetuuribiennaali installatsiooniprogrammi kuraator Siim Tuksam ja lisas, et kui mitmed konkursil esitatud tööd pakkusid välja tehnoloogilisi uuendusi, siis võidutöö puhul on rõhk just disainiuuendusel

Avatud konkurss tõi kohale rohkem kui 200 osalejat, kes soovisid luua ajutise iseloomuga väliinstallatsiooni. 16 arhitekti pääsesid võistluse teise vooru ja esitasid oma kavandid, kasutades innovaatiliste Eestis tegutsevate puitmajatootjate tootmisvõimalusi. Võistluse eesmärgiks oli toetada sünergia tekkimist puidutööstuse ja uuenduslikult mõtlevate disainerite ning arhitektide vahel.

Võistluse žüriisse kuulusid TAB2017 peakuraator Claudia Pasquero, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari ja Martin Tamke (CITA KADK). Paviljon ehitatakse Tallinnasse arhitektuurimuuseumi ette 2017. aasta augustis ning see jääb avatuks kuni 2019. aasta arhitektuuribiennaalini.

Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB on alates 2011. aastast toimuv rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis tutvustab kohalikku arhitektuurikultuuri, käsitleb aktuaalseid teemasid arhitektuuris ning heidab pilgu valdkonna tulevikku. TAB pakub sündmusteprogrammi nii valdkonna tippudele, alles tegutsemist alustavatele noortele professionaalidele kui ruumihuvilistele.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Reelika Alunurm: noor teadlane on sunnitud olema administraator

„Plekktrummi” saatekülaline oli Tartu üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm, kellega vesteldi Tartu Ülikooli rektori valimistest, ülikooli tähendusest ühiskonnas ning sellest, mida tähendab õppimine tänastele üliõpilastele.

Urmas Vadi küsib Vabal Laval, kas teistest inimestest on võimalik aru saada

Vaba Lava teatrikeskuses esietendub 18. aprillil kuraatoriprogrammi IN I OUT kuues lavastus "Furby tagasitulek".

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.