Tallinna Arhitektuuribiennaali puidust installatsiooni ehitab Belgia arhitekt Gilles Retsin   ({{commentsTotal}})

Gilles Retsini võistlustöö
Gilles Retsini võistlustöö "Digital Building Blocks" Autor/allikas: Pressimaterjalid

28. veebruaril kuulutati välja Tallinna Arhitektuuribiennaali linnainstallatsioonide programmi avatud konkursi võidutöö, milleks osutus Belgia arhitekti Gilles Retsini võistlustöö "Digital Building Blocks", mis pakub ristkihtpuitplaatidest kergkonstruktsiooni näol välja uuenduslikku kasutusviisi liimpuitkilpidele.

Võitjaks tulnud Gilles Retsin on Londoni arhitektuuri- ja disainibüroo Gilles Retsin Architecture asutaja. Büroo on on saanud tuntuks provokatiivsete ettepanekutega rahvusvahelistel konkurssidel ning töötab hetkel teiste projektide seas ka 10000 m2 suuruse muuseumiprojektiga Hiinas.

Retsin on lõpetanud Londoni Architectural Association arhitektuurikooli. Lisaks tööle oma büroos juhib Retsin uurimisrühma UCL/ Bartletti Arhitektuurikoolis ning on ka Ida-Londoni Ülikooli vanemlektor. Ta on olnud ka Taxase A&M University külalisprofessor ning on andnud loenguid erinevates ülikoolides üle maailma. Retsini töö on osa Pariisi Pompidou Keskuse püsiekspositsioonist ning seda on näidatud muuhulgas ka New York’i Kunsti- ja Disainimuuseumis, Vitra Disainimuuseumis ja Zaha Hadidi galeriis.

Teisele kohale tulid Tom Svilans ja Paul Poinet (Taani), kolmandaks FLOW Architecture (Suurbritannia) ning žürii äranimetamise pälvisid APPAREIL (Hispaania) ja LINKSCALE (Suurbritannia).

"Retsini töö tõusis esile, kuna lisaks esmaklassilisele disainile ja tehnoloogilisele innovatsioonile suutis ta võtta ka tugeva seisukoha puitehituse tuleviku osas, väites, et arhitektuurne disain ja pragmaatilised kaalutlused võivad kompromissi leidmise asemel jõuda sümbioosini," ütles Tallinna Arhiktetuuribiennaali installatsiooniprogrammi kuraator Siim Tuksam ja lisas, et kui mitmed konkursil esitatud tööd pakkusid välja tehnoloogilisi uuendusi, siis võidutöö puhul on rõhk just disainiuuendusel

Avatud konkurss tõi kohale rohkem kui 200 osalejat, kes soovisid luua ajutise iseloomuga väliinstallatsiooni. 16 arhitekti pääsesid võistluse teise vooru ja esitasid oma kavandid, kasutades innovaatiliste Eestis tegutsevate puitmajatootjate tootmisvõimalusi. Võistluse eesmärgiks oli toetada sünergia tekkimist puidutööstuse ja uuenduslikult mõtlevate disainerite ning arhitektide vahel.

Võistluse žüriisse kuulusid TAB2017 peakuraator Claudia Pasquero, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari ja Martin Tamke (CITA KADK). Paviljon ehitatakse Tallinnasse arhitektuurimuuseumi ette 2017. aasta augustis ning see jääb avatuks kuni 2019. aasta arhitektuuribiennaalini.

Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB on alates 2011. aastast toimuv rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis tutvustab kohalikku arhitektuurikultuuri, käsitleb aktuaalseid teemasid arhitektuuris ning heidab pilgu valdkonna tulevikku. TAB pakub sündmusteprogrammi nii valdkonna tippudele, alles tegutsemist alustavatele noortele professionaalidele kui ruumihuvilistele.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.