Arvustus. "Rocco" – pigem pornotööstuse valu kui võlu ({{commentsTotal}})

Pornostaarid Kelly ja Rocco omavahel
Pornostaarid Kelly ja Rocco omavahel Autor: Emmanuel Guionet/IMDb

Uus film kinolevis
"Rocco"
Režissöörid: Thierry Demaizière, Alban Teurlai
Osades Rocco Siffredi, Rosa Caracciolo, Abella Danger, James Deen, Kelly Stafford, John Stagliano

Hetkel Eesti kinodeski linastuv dokumentaalfilm “Rocco” on ühtaegu paeluv ja häiriv vaatamine, sest kvaliteetkino ei urgitse just liiga tihti pornostaaride hingeelus. Aga just seda linateos Rocco Siffredist teeb. Ühest küljest on see lugu itaallasest Roccost, tema painetest, ihadest ja hirmudest. Need leiavad väljundi tema viimases filmis, mis – tõsi küll – ei jäänud päriselus sugugi viimaseks. Teisest küljest on see lugu pornotööstusest, rõhuga sõna viimasel poolel.

Pornograafiasse võib suhtuda mitmeti. Feministlikul võitlusväljal oli pornograafia osalt see, mis lõpetas teise laine feminismi, et teha ruumi kolmandale. Nimelt leidsid kaheksakümnendatel aset kuulsad seksisõjad. Osad feministid uskusid n-ö hea porno võimalikkusse, mis arvestab naiste ihade ja pilkudega. Teised nägid igasugust pornograafiat naiste kaubastamise ja kuritarvitamisena, isegi vägistamisena.

Vägivald vs sekspositivism

Minu jaoks oligi see filmi üks põhikonflikte, filosoofilisemaid küsimusi – kas porno võib mingitel tingimustel olla vabastav? Ja kui, siis millistel? Kas porno on töö nagu iga teine või on see vägivallaakt tegijate vastu? Ühest vastust sellele küsimusele film ei andnud, küll aga mõned vihjed.

Eriti ilmekalt joonistus kontrast välja teeneka pornostaari Kelly Staffordi ja teiste filmis esinenud pornonäitlejannade vahel. Esimene esindab n-ö edukat pornonäitlejat, kellele meeldib ta töö, kes juhib ise oma elu ja saatust ning kes on endale selgelt ära põhjendanud, miks ta midagi teeb. Samal ajal korrutavad need teised, nooremad tüdrukud püüdlikult, kuidas neile meeldib suur riist ja kuidas nad armastavad laksu saada. Ometi on nad kimbatuses, kui Rocco neilt kahtleval moel pärib, miks see neile ikkagi meeldib.

Britt Kelly esindaks justkui vana Euroopat ja metafoorselt vastavaid jõupositsioone – seda, keda me kujutame tavaliselt tsentrina ja kelle käes on võim. Ja justkui kusagilt perifeeriast sekundeerivad talle Ida-Euroopa tüdrukud – need, keda näemegi stereotüüpselt ärakasutatud prostituutidena – anonüümsed ja objektistatud. Nende puhul mõjub jutt mingist seksuaalsest vabanemisest pehmelt öeldes kohatuna.

Polariseerimine ja projitseerimine

Nii mõjubki meinstriimporno naiste ihasid polariseerivalt ja projitseerivalt, justkui naistele meeldikski vaid vastu nägu saada, lämbuda ja mitmel mehel end korraga penetreerida lasta. Selle taustal tasub ka meenutada, kuidas muutis pornotootmist internet – porno ootamatu kättesaadavus sundis kõikvõimalike piire üha enam nihutama, stseenid läksid üha vägivaldsemaks ja jõhkramaks ning naispubliku ihade paljusus jäi totaalselt tagaplaanile.

Minu jaoks oli filmi võtmekoht naispeategelase Kelly dialoog Roccoga ja tolle nõo Gabrielega. Nimelt leiab Gabriele, et naine on liiga agressiivne, ja Roccogi küsib kõrval, kas tal on mõni minevikutrauma, et ta nii seksuaalne on. Stseen lõpeb sellega, et Gabriele läheb Kelly vastuste tagajärjel täielikult endast välja. Mis omamoodi annab vastuse küsimusele – kas meinstriimpornot saab teha lahus võimusuhetest? Sest sisuliselt ei suuda Gabriele aktsepteerida just Kelly sekspositivistlikku hoiakut. Seda, et ta juhib ise oma seksuaalsust, on läbimõeldult valinud endale (enamasti alluva) rolli ning et vahel peab ka mees olema alluvas positsioonis.

Raske öelda, kas Rocco jätab filmis sümpaatse mulje. Aga ta jätab väga inimliku mulje, olles oma kultuuritausta ja selle tabude küüsis. Ilmselt ei saagi seda filmi vaadata lahus Itaalia väikelinnade reaalsusest, kus tooni annavad katoliiklikus ja emakultus. Kõige kiuste on Roccol väidetavalt õnnelik pereelu, kaks juba suurt poega ning armastav abikaasa, kes joogatamise taustal jutustab, kuidas teda ei häiri tema abikaasa amet. Siit aga joonistubki välja erinev võimuvertikaal naiste ja meeste vahel. Vaesest perest pärit Rocco on porno abil tõesti kuhugi välja murdnud, temast on saanud tegija. Ent enamik naisi jääb filmis pigem tehtavateks kui tegijateks.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Feministeerium



Heljo MändHeljo Mänd
Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Heljo Mänd

Juhan Liivi sünniaastapäeva tähistati näitus-performance'i ja Liivi luuleauhinna laureaadi väljakuulutamisega, kelleks sai Heljo Mänd.

Uuendatud: 14:21 
Koorilaul mõjub tervisele hästiKoorilaul mõjub tervisele hästi
Marge-Ly Rookäär: Ideaalne muusikapidu

"Tallinn 2017" sisaldas kõiki komponente, mis ühe festivali õnnestumiseks olemas peavad olema. Kaasa arvatud see, et peavõit läheb Lätti.

Tiia ToometTiia Toomet
Tiia Toomet peab mänguasjamuuseumit oma elutööks

Kirjanik Tiia Toomet tähistas 70. sünnipäeva Tartu mänguasjamuuseumis näitusega "Nukurahvas Tiia Toometi kogust".

Noored pärimusmuusikudNoored pärimusmuusikud
Galerii: Selgusid Eesti parimad noored pärimusmuusikud

Suurel üleriigilisel võistumängimisel Viljandi pärimusmuusika aidas astusid lavale 71 noort pärimusmuusikut üle Eesti.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk