Arvustus. "Rocco" – pigem pornotööstuse valu kui võlu ({{commentsTotal}})

Pornostaarid Kelly ja Rocco omavahel Autor: Emmanuel Guionet/IMDb

Uus film kinolevis
"Rocco"
Režissöörid: Thierry Demaizière, Alban Teurlai
Osades Rocco Siffredi, Rosa Caracciolo, Abella Danger, James Deen, Kelly Stafford, John Stagliano

Hetkel Eesti kinodeski linastuv dokumentaalfilm “Rocco” on ühtaegu paeluv ja häiriv vaatamine, sest kvaliteetkino ei urgitse just liiga tihti pornostaaride hingeelus. Aga just seda linateos Rocco Siffredist teeb. Ühest küljest on see lugu itaallasest Roccost, tema painetest, ihadest ja hirmudest. Need leiavad väljundi tema viimases filmis, mis – tõsi küll – ei jäänud päriselus sugugi viimaseks. Teisest küljest on see lugu pornotööstusest, rõhuga sõna viimasel poolel.

Pornograafiasse võib suhtuda mitmeti. Feministlikul võitlusväljal oli pornograafia osalt see, mis lõpetas teise laine feminismi, et teha ruumi kolmandale. Nimelt leidsid kaheksakümnendatel aset kuulsad seksisõjad. Osad feministid uskusid n-ö hea porno võimalikkusse, mis arvestab naiste ihade ja pilkudega. Teised nägid igasugust pornograafiat naiste kaubastamise ja kuritarvitamisena, isegi vägistamisena.

Vägivald vs sekspositivism

Minu jaoks oligi see filmi üks põhikonflikte, filosoofilisemaid küsimusi – kas porno võib mingitel tingimustel olla vabastav? Ja kui, siis millistel? Kas porno on töö nagu iga teine või on see vägivallaakt tegijate vastu? Ühest vastust sellele küsimusele film ei andnud, küll aga mõned vihjed.

Eriti ilmekalt joonistus kontrast välja teeneka pornostaari Kelly Staffordi ja teiste filmis esinenud pornonäitlejannade vahel. Esimene esindab n-ö edukat pornonäitlejat, kellele meeldib ta töö, kes juhib ise oma elu ja saatust ning kes on endale selgelt ära põhjendanud, miks ta midagi teeb. Samal ajal korrutavad need teised, nooremad tüdrukud püüdlikult, kuidas neile meeldib suur riist ja kuidas nad armastavad laksu saada. Ometi on nad kimbatuses, kui Rocco neilt kahtleval moel pärib, miks see neile ikkagi meeldib.

Britt Kelly esindaks justkui vana Euroopat ja metafoorselt vastavaid jõupositsioone – seda, keda me kujutame tavaliselt tsentrina ja kelle käes on võim. Ja justkui kusagilt perifeeriast sekundeerivad talle Ida-Euroopa tüdrukud – need, keda näemegi stereotüüpselt ärakasutatud prostituutidena – anonüümsed ja objektistatud. Nende puhul mõjub jutt mingist seksuaalsest vabanemisest pehmelt öeldes kohatuna.

Polariseerimine ja projitseerimine

Nii mõjubki meinstriimporno naiste ihasid polariseerivalt ja projitseerivalt, justkui naistele meeldikski vaid vastu nägu saada, lämbuda ja mitmel mehel end korraga penetreerida lasta. Selle taustal tasub ka meenutada, kuidas muutis pornotootmist internet – porno ootamatu kättesaadavus sundis kõikvõimalike piire üha enam nihutama, stseenid läksid üha vägivaldsemaks ja jõhkramaks ning naispubliku ihade paljusus jäi totaalselt tagaplaanile.

Minu jaoks oli filmi võtmekoht naispeategelase Kelly dialoog Roccoga ja tolle nõo Gabrielega. Nimelt leiab Gabriele, et naine on liiga agressiivne, ja Roccogi küsib kõrval, kas tal on mõni minevikutrauma, et ta nii seksuaalne on. Stseen lõpeb sellega, et Gabriele läheb Kelly vastuste tagajärjel täielikult endast välja. Mis omamoodi annab vastuse küsimusele – kas meinstriimpornot saab teha lahus võimusuhetest? Sest sisuliselt ei suuda Gabriele aktsepteerida just Kelly sekspositivistlikku hoiakut. Seda, et ta juhib ise oma seksuaalsust, on läbimõeldult valinud endale (enamasti alluva) rolli ning et vahel peab ka mees olema alluvas positsioonis.

Raske öelda, kas Rocco jätab filmis sümpaatse mulje. Aga ta jätab väga inimliku mulje, olles oma kultuuritausta ja selle tabude küüsis. Ilmselt ei saagi seda filmi vaadata lahus Itaalia väikelinnade reaalsusest, kus tooni annavad katoliiklikus ja emakultus. Kõige kiuste on Roccol väidetavalt õnnelik pereelu, kaks juba suurt poega ning armastav abikaasa, kes joogatamise taustal jutustab, kuidas teda ei häiri tema abikaasa amet. Siit aga joonistubki välja erinev võimuvertikaal naiste ja meeste vahel. Vaesest perest pärit Rocco on porno abil tõesti kuhugi välja murdnud, temast on saanud tegija. Ent enamik naisi jääb filmis pigem tehtavateks kui tegijateks.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Feministeerium



Galerii: Laurentsius paigaldab võidutööd ERRi uudistemajja

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14. Täna, 28. märtsil hakkas Laurentsius paigaldama oma võidutööd.

Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERR uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Erkki-Sven Tüür esitleb Tallinn Music Weekil uut autoriplaati

Tallinn Music Weeki nüüdisklassikale pühendatud kontsert “Klassikaraadio nüüdismuusika õhtu” algab laupäeval, 1. aprillil kell 17 Mustpeade maja Vennaste saalis Eesti ühe rahvusvaheliselt tuntuima helilooja Erkki-Sven Tüüri uut autoriplaati "Peregrinus Ecstaticus" tutvustava vestlusringiga.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.