Kirjandusajakirja Estonian Literary Magazine kevadnumber ilmus Londoni raamatumessiks ({{commentsTotal}})

Paavo Matsin
Paavo Matsin Autor/allikas: Ugala

1. märtsil ilmus Eesti Instituudi ajakirja Estonian Literary Magazine 44. number, mis pakub seekord mitut portreelugu.

Berk Vaher kirjutab oma suurest lemmikust, eesti kirjanduse maagilise realismi suurkujust Nikolai Baturinist, Jan Kaus annab ülevaate Euroopa Liidu kirjandusauhinna laureaadi Paavo Matsini värvikast isiksusest ja loomingust. Samuti võib lugeda intervjuud viimaste aastate ühe säravama eesti kirjaniku Indrek Koffiga.

Tõlkenäidete hulka sai suurendatud juba eelmises ELMi numbris, seda joont jätkame ka nüüd. Adam Culleni sulest on tulnud kolm värsket tõlget: Paavo Matsini raamatust „Gogoli disko“, Indrek Koffi raamatust „Saja rahva lood“ ja Mihkel Mutti teosest „Eesti ümberlõikaja“.

Lisaks portreelugudele kirjutab viimastel aastate üks huvitavamaid uusi jutukirjanikke Mait Vaik oma viiest lemmikraamatust eesti kirjanduses. Carolina Pihelgas annab aga ülevaate uuema aja olulisematest noortest naishäältest eesti luules, kelleks on Eda Ahi, Helena Läks, Sveta Grigorjeva, Silvia Urgas ja Kelly Turk.

Kriitikarubriigis kajastatakse 2016. aasta eestimaise proosa tippe. Lähema vaatluse all on Eeva Parki „Lemmikloomade paradiis“, Maarja Kangro „Klaaslaps“, Katrin Johansoni „Atlantis abajas“, Lauri Sommeri „Lugusid lõunast. 2012-2016“ ning Tarmo Tederi „Andruse elu ja õnn“. Pilk heidetakse Triin Soometsa luulekogule „Valitud omadused“ ning Billeneeve kahele kogule: „Sügis nagu lõppev suhe“ ja „Ühe aknaga maailm“. Arvustused valisid ja kirjutasid Jürgen Rooste ja Peeter Helme.

Estonian Literary Magazine’i kevadnumbri peaoimetaja on Jan Kaus, kujundaja Kristjan Mändmaa.

ELM ilmub Eesti Vabariigi kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel kaks korda aastas. Väljaanne tutvustab eesti kirjanduse erinevaid žanre, uusi raamatuid ja esiletõusvaid teemasid. Rahvusvaheliselt on ajakiri kättesaadav märtsi keskel toimuval Londoni raamatumessil, Eestis vahendavad ELMi suuremad raamatukogud ja Eesti Instituut (Suur-Karja 14, Tallinn).

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.