Arvustus. Keha ori ja vaimu vang ({{commentsTotal}})

Tõnis Vilu
Tõnis Vilu Autor/allikas: Annika Markson, Müürileht

Janika Läänemets arvustab Armin Kõomäe ja Tõnis Vilu uusi teoseid.

Armin Kõomägi
"Minu erootika saladus"
Sebastian Loeb (240 lk)

Meie prosaistide lemmikžanriks on üksikute eranditega ikka olnud romaan. Sellele vaatamata on eesti kirjanduses kujunenud välja kõrgetasemeline lühiproosatraditsioon, mille jätkajaid leidub ka tänapäeval. 2017. aastagi on juba tulemusi andnud: äsja ilmus Armin Kõomäe värske novellikogu "Minu erootika saladus". Möödunud aasta lõpus tuli trükist veel Tõnis Vilu "Kink psühholoogile".

"Minu erootika saladus" on Kõomäe neljas lühiproosakogumik, mis koondab 16 novelli. Tekstidele eelnevad lühikesed kommentaarid, milles autor tutvustab novellide saamislugusid ja kirjeldab nende sünnile tõuke andnud seiku. Kõnealused ülestähendused pakuvad huvitava sissevaate tekstiloome põnevasse ja ettearvamatusse maailma, kuid ei lisa novellidele sisulist väärtust, mispärast oleks võinud need teosest ka välja jätta.

"Minu erootika saladus" on mitmepalgeline kogu või, laenates autori enda väljendit, "eriskummaline kirjanduslik koogelmoogel" (lk 183), kus segunevad reaalsus ja fantaasia, argipäev ja absurd ning traagika ja koomika. Valimikust leiab lood varateismelise poisi seksuaalsuse tärkamisest ("Saladus"), välitöödele kamandatud maksuameti keskealisest naistöötajast ("25 aastat hiljem"), Oidipuse kompleksi käes vaevlevast poliitkommentaatorist ("Täius"), salapärasest naistelemmikust vanapapist ("Mees, kes vaatas naisi") ning väliseestlasest majandusprofessorist ja tema kummalistest, otse kafkalikest seiklustest esivanemate maal ("Kahjur"). Lisaks veel dialoogi seksisõltlase ja psühhoanalüütiku vahel ("Munn"), paar düstoopilist tulevikupilti ("Getteri evangeelium", "Punamütsike") ning palju muud.

Omaette kurioosum on metatekstuaalne "Soovilugu", kus mõtisklus autori ja lugeja suhtest läheb sujuvalt üle raamatu tagant selle lehekülgedele sattunud lugeja sekeldustele autorist hüljatud tühjas tekstimaailmas. Kokku annab see kõik kokteili, mis taas, Kõomäge ennast tsiteerides, kogenematumat raamatusõpra "keskmise astme kirjandusliku joobega" (lk 81) ähvardab või vähemalt paiguti silme eest veidi kirjuks kipub võtma. Autor paneb oma tekstide eklektilise laadi oma vastuvõtliku loomu arvele, kirjeldades end kui "käsna, kes kipub imema endasse eri stiile, kui nendele liiga lähedale tikub" (lk 93).

Ometigi kerkivad novellide kirevast kompotist esile korduma hakkavad teemad, nagu seksuaalsus ja oma keha orjuses olemine, mehe ja naise suhted, asjade- ja edukultus ning tühja(lt) elatud elu nukker koomika. Indrek Hargla nimetas Kõomäe eelmist novellikogu "Minu Mustamäe" (2013) "urbanistliku künismi meistritööks"1 ning sama epiteediga võiks iseloomustada ka "Minu erootika saladust", olgugi et viimasel puudub esimese värskus.

"Minu erootika saladus" käib oma eelkäija jälgedes ning pakub lugejale läbisegi nii huumorit, irooniat kui ka groteski. Teosest ei puudu paroodiaelementki (vt nt piiblitekste matkivat "Getteri evangeeliumit", mis ei erine valimiku ülejäänud novellidest üksnes sõnakasutuse ja lausestuse, vaid ka šrifti ja teksti paigutuse poolest). Samuti võlub Kõomägi jätkuvalt oma detailitundlikkuse ja üldistusvõime ning vaheda ja ladusa keelega.

Tõnis Vilu
"Kink psühholoogile"
Eesti Keele Sihtasutus (85 lk)

Kui Kõomäe tekstide tase on mõnevõrra kõikuv, ulatudes esmaklassilisest ("Saladus", "Mees, kes vaatas naisi", "Goglomov") keskpäraseni (pooltoorena mõjuv "Vastuvoolu"), siis Tõnis Vilu "Kink psühholoogile" pole ühtlasem mitte ainult kvalitatiivselt, vaid ka sisult ja stiililt. Vilugi jätkab varasemast tuttaval rajal – nagu raamatus "Igavene kevad" (2015), tegeleb ta ka kõnealuses teoses vormimängudega. Kui "Igavest kevadet" esitleti kui vabavärsis romaani, siis "Kink psühholoogile", alapealkirjaga "Revolutsiooni laulud", võiks kanda žanrimääratlust vabavärsis jutustus novellides.

See on "ühe bipolaarse patsiendi poeetiline päevaraamat"2, pilguheit bipolaarse meeleoluhäire all kannatava luuletaja sisemaailma. Teos on esitatud minategelase sisemonoloogina: ta vaatab tagasi sümptomite esmakordsele avaldumisele, jutustab aastatest ravimite mõju all ning kiikab mure ja lootusega tulevikku, andes nõnda tõetruu pildi bipolaarse häire olemusest.

Minategelane kirjeldab seda kui "unetut, mustavat spiraali, kõigepealt aegamisi üles viimasele korrusele ja siis otsejoones kiiresti alla" (lk 77). Kord on ta kõrgendatud, vahel lausa ekstaatilises meeleolus, siis jälle maadleb depressiooni ja enesetapumõtetega. Kui Kõomäe tegelased on sageli oma keha ja kehaliste vajaduste orjad, siis Vilu tegelast kammitsevad tema sundmõtted ja rahutu vaim, mis loovad barjääri tema ja ümbritseva maailma vahele. "Asjad lähevad mööda, nagu ikka, aga nüüd ei taha nad enam musse kinni jääda," kurdab ta (lk 55). Haigusest saab lõks, inimesest omaenda vaimu vang.

"Kink psühholoogile" pole aga lugu resignatsioonist, Vilu kangelane unistab paremast tulevikust, "uuest maailmast, enda sees ja ümber" (lk 53). Kas seda on võimalik saavutada ja kui, siis mis hinnaga, on muidugi iseasi. Selles, et miski peab muutuma, on teose peategelane aga veendunud. "Ma ei saa niimoodi edasi minna, mul on vaja mingit sisemist revolutsiooni. Ka välimist. Ja polegi vist väga oluline, kas otsitav on täiesti uus või unustatud vana hea. Revolutsioon on siis, kui igal pool ees on kuristik ja on painav vajadus sellest üle hüpata. Teisele poole! [---] Ma ei tea, mis on teisel pool kuristikku, aga ma pean selle üles otsima, või muidu pole ma elanud" (lk 76–77).

Kui irooniline Kõomägi vaatleb oma tegelasi (ka neid, kelle tegevust ja mõtteid ta vahendab minavormis) distantsilt, siis lüüriline Vilu loob oma teoses väga isiklikult mõjuva tekstimaailma. "Minu erootika saladus" ja "Kink psühholoogile" esindavad nii mõneti lausa vastandlikke tekstiloomise tehnikaid. Eripalgelisi teoseid ühendab hea kunstiline tase. Nende tegelased võivad küll kõiksugu haiguste ja hädadega kimpus olla, kuid meie lühiproosa enda tervisliku seisundi üle pole hetkel küll põhjust kurta.

1 Indrek Hargla "Urbanistliku künismi meistritöö". – Looming 2013, nr 12, lk 1707–1709.
2 "Lugege katkendit: Tõnis Vilu "Kink psühholoogile"". – ERR 27. XII 2016; http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/12843411-de21-4fe7-be2c-e9c60f503d05/lugege-katkendit-tonis-vilu-kink-psuhholoogile

Toimetaja: Madis Järvekülg



Gregg AllmanGregg Allman
Suri rockmuusik Gregg Allman

Ansambli The Allman Brothers Band asutajaliige Gregg Allman suri 69-aastaselt.

Ita EverIta Ever
Ita Ever: oleksin tahtnud rohkem filmides mängida

Margit Kilumets tegi kultuuriportaalile pika intervjuu Eesti teatri grand old lady Ita Everiga, fookuses tema kui filminäitleja.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk