Kirjanduspreemia nominent Kristiina Ross: vanameestekirjandus on ära tüüdanud ({{commentsTotal}})

14. märtsil kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab selle eel nominente. Artiklite kategoorias konkureerib Kristiina Ross looga "Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked", mis ilmus Keele ja Kirjanduse 2016. aasta 8-9 numbris.

"Artikkel on tegelikult osa suuremast uurimistööst, mis kestab juba neljandat-viiendat aastat," selgitas Kristiina Ross artikli tagamaid.

Uurimuse sisuks on vanade kirikulaulutõlgete ja vanema eesti rahvalaulu keele võrdlus.

"Asja mõte on see, et ma kujutan ette, kuidas 18. sajandil võisid vana rahvalaulumaailm ja kirikulaulud Eesti kogukonna teadvuses paralleelselt funktsioneerida," ütles Ross ja tõdes, et vana rahvalaul oli sel ajal veel elav traditsioon, aga kirikulaul hakkas just eestlastele pärale jõudma.

Ross tõdes, et uurimiskava eesmärk on neid kahte maailma kõrvutada ja vaadata, mis sealt välja tuleb. "Vaadata, mis võiks öelda selle kohta, et 19. sajandil hakkas nendest kahest komponendist tekkima tasapisi eesti kirjakeel," sõnas ta ja nentis, et kõnealuses artiklis üritab ta vaadata eelkõige seda, kuidas kirikulaulutõlgete kaudu jõudis eesti kogukonnani kujundimaailm, mida saksa originaalides kasutati. "Peamiselt on selles artiklis rõhuasetus pietistlikul tõlkel, mis ilmus 1921. aastal."

"Viimasest aastast oli kahtlemata kõige muljetavaldavam Maarja Kangro "Klaaslaps", sest see on lihtsalt nii tugev ja võimas tekst," ütles Ross ja lisas, et tema jaoks olid veel mõjusad paar teksti Mudlumi viimasest novellikogust. "Ma olen viimasel ajal kirjanduses ringi vaadanud erapoolikult, kuna olen otsinud sealt just naisautorite tekste," selgitas ta ja ütles, et tähtis ei ole tegelikult isegi autori sugu, vaid just naisvaatepunkt. "See vanameestekirjandus on väga ära tüüdanud."

Toimetaja: Kaspar Viilup



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaader filmist "Hiina van Goghid"
ETV ekraanil linastub kuus Pärnu filmifestivali dokumentaali, toimub ka rahvahääletus

3. kuni 9. juulini toimub Pärnu XXXI rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. Lisaks paljudele filmidele, mida on võimalik üle Eesti kinoekraanide vahendusel vaadata ja mida hindab rahvusvaheline žürii, jõuab ETV ekraanile kuus dokumentaalfilmi.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.