Visuaalteatrifestival NuQ Treff avalikustas kogu programmi ({{commentsTotal}})

Editta Brauni "Close Up 2.0" Autor: NUKU teater

1.-4. juunini toimuval visuaalteatrifestivalil NuQ Treff etendub kokku 22 lavastust kümnest riigist.

Festivali tähtsündmusteks on tänavu visuaalteatrimaailma tippude, Gisèle Vienne’i ja Paul Zaloomi lavastused. Lisaks kahele peaesinejale leiab programmist veel hulga tipptasemel visuaalteatrilavastusi täiskasvanutele, mis oma elamuslikkuselt esinimedele sugugi alla ei jää: L'Insolite Mecanique Prantsusmaalt lavastusega "Vaadates õhu liikumist", noor norra lavastaja Yngvild Aspeli oma uue lavastusega "Tuhk", visuaalteatri-gigandi Philippe Genty kunstnik Marzia Gambardella lavastusega "Mina, kast", teatab NUKU.

Festivalil leiab aset ka maailma esietendus kui lavale tuuakse Treffil mitu korda varemgi esinenud Editta Brauni "Luvose"-triloogia kolmanda osa "Close Up 2.0" uusversioon.

Lasteprogramm pakub lastele terve müriaadi erinevaid materjale, nukke, fantaasiat ja elamusi maailma parimal tasemel. Juba tuntud headuses ja armsuses saabuvad festivalile taas sloveenid lavastustega "Hanikaru" ja "Väike sinine ja väike kollane".

Teater Trunk & Egg Norrast mängib lavastuses "Härra Gunderseni tohuvabohu" lambivarjudega loo kosmoserännakust ja uute planeetide avastamisest. Novgorodi teater Mali loob poeetilisi pilte tuule ja suurte voogavate kilekangaste abil lavastuses "Kus elab tuul". Taani teater Blik paneb kõige pisemad üllatusest kilkama etendusega "Oih!", kus näitleja loob laval lastele origami-tehnikas väikesi imesid. Saksamaalt pärit Thalias Kompagnons ehitab oma lavastuses "Savist võetud" suuri lugusid väikese laua peal – kõike seda ainult savist. Mõnusat segadust ja lusti pakuvad ka Eesti enda "Krõll" NUKU teatrilt ja Zuga tantsijad lavastusega "meeleKolu".

Festivalijuttudel saab kuulda, mida mõtlevad kuulsad etenduskunstnikud Gisèle Vienne ja Paul Zaloom elust ning kunstist. Tallinnasse on tulemas ka maailma kõige olulisema nukukunstikeskuse esindajad Prantsusmaalt Charleville-Meziérès'st: sealse Rahvusvahelise Nukukunsti Instituudi ja kõrgkooli juhataja Eloi Recoing ja Maailma Nukuteatrite Festivali kunstiline juht Anne-Francois Cabanis.

Üleüldse on sel korral festivalil esinemas ja osalemas mitu Charleville-Meziérès’ festivali ja nukukunstikooliga seotud artisti. Näiteks Renaud Herbin on lõputult eksperimenteeriv kunstnik, kelle tööd on tõstetud eesootava Charleville-Meziérès’ festivali esinumbriks. Tallinnas etendub tema lavastus "Keskkond", mis on teater gurmaanidele ja mõtiskleb inimese üle marioneti ja teda ümbritseva keskkonna suhete kaudu. Prantsusmaa kooli on lõpetanud ka nukuteatrikunstnik Polina Borissova, kes kannab enda soolos "Skaszka" ette terve maailma ajaloo, alates saurustest ja lõpetades tulevikunägemusega.

Soome-iisraeli noored etenduskunstnikud Sandrina Lindgren ja Ishmael Falke jutustavad mõjuvalt dokumentaalse ja aktuaalse loo väljarändamisest lavastuses "Nähtamatud maad", kasutades lavakujundusena omaenda kehasid. Soomest on festivalile tulemas ka teater Metamorfoos, kelle lavastus "Hirmu anatoomia" lahkab visuaalselt köitval ja ka veidi humoorikal moel tänapäeva inimese stressi- ja hirmurohket igapäevaelu. Teater Waidspeicher Saksamaalt tuleb festivalile muistse saksa looga "Kivist süda", vahendades oma ajatut sõnumit läbi tippklassi nukukunsti visuaalmaailma.

Uuri programmi kohta lähemalt SIIT.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Tristan Priimägi HÕFFi konfliktist: teen vastuettepaneku valge daami ärakeelamiseks

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna hommikul "Terevisioonis" uusi mängufilme.

Loe katkendit: Kirmen Uribe, "Bilbao–New York–Bilbao"

Loomingu Raamatukogu vahendusel jõuab Eesti lugejateni baski prosaisti ja luuletaja Kirmen Uribe mitme kirjandusauhinnaga pärjatud debüütromaan "Bilbao–New York–Bilbao".

Päeva video: Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoees

Üleriigilise kunstivabaduse päeva auks tegi koreograaf, kunstnik ja luuletaja Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoeesi.

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Jaanika Tammaru Mustast Kastist: meie peamine mõjutaja peabki olema loomise jõud

24. märtsi õhtul ainuetendub teatri Must Kast lavastus "Siuru rada", kus põimitakse üheks neli erinevat Siuru esimeses albumis ilmunud teksti nelja lavastaja tõlgenduses.

Rakvere Teatri uueks loominguliseks juhiks saab Peeter Raudsepp

Eelmise aasta lõpus kuulutas SA Rakvere Teatrimaja välja konkursi loomingulise juhi ametikohale. Sügisel, uue hooaja algusest, asub ametisse Peeter Raudsepp.

FILM
HÕFF ei sobi Haapsalu pastorite arvates kuurortlinna kuvandiga

Viie Haapsalu koguduse pastorid leiavad, et Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali programm on liiga vägivaldne ja ei sobi kuurortlinna kuvandiga.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Arvustus. Elu ooterežiimil

Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk

KUNST
Laurentsius: mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad

Laurentsius on kunstnik, kes teeb oma loomingut nii, et tal endal on alati põnev, teatas "OP". Sama lugu juhtus klassikalise loodusmaaliga, mis läbi tema pintsli omandab täiesti uue tähenduse.

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.