Jüri Kallas: Tiit Tarlapi loomingut iseloomustas ühiskonna ja olude kriitika ({{commentsTotal}})

Tiit Tarlap aastal 2006.
Tiit Tarlap aastal 2006. Autor/allikas: Pärnu Postimees/ Scanpix

24. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeval lahkus meie hulgast viljakas seiklusulme autor Tiit Tarlap. Eks tema surmakuupäevas ole mõningast sünget ja mõrudat irooniat, sest lisaks seikluslikkusele iseloomustas Tiit Tarlapi loomingut just ühiskonna ja olude kriitika.

In memoriam Tiit Tarlap (13.XI 1954 – 24.II 2017)

Mõneti on Tiit Tarlapist päris raske kirjutada, surm surmaks, aga ega ta palju endast ei rääkinud, pigem ikkagi raamatutest, nii loetuist kui ka kirjutatuist. Ulmeväliselt on Tiit Tarlap tuntud eelkõige oma sundkäiguga Tšornobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisele ning seda eluperioodi kajastava raamatuga "Tšernobõl 1986" (1993). See umbes 100-leheküljeline raamat on ilmunud tõlgetena nii inglise kui jaapani keeles.

Tiit Tarlap oli eelkõige siiski ulmekirjanik, kes kuulub Eesti viljakamate hulka. Debüteeris ta 1988. aastal, mil ajakirja Noorus juuninumbris ilmus jutt "Tänav akna taga". Nõukogude võimu hääbumine ja rahvusromantilised meeleolud polnud ulmele just parim aeg, aga kes seda juttu luges, sellele see meelde ka jäi.

Hoolimata esinduslikust avaldamiskohast ja jutu tasemest tuli autori järgmisi tekste oodata enam kui viis aastat. Eks oma osa mängisid siin n-ö olud, ühe riigikorra lõpp ja teise algus, elukoht provintsilinnas Sindis jne. Tarlap aga kirjutas ning alates 1993. aastast hakkasid ka seni sahtlis olnud tekstid ilmuma. Kõigepealt 1993. aasta märtsis-aprillis ajalehes Liivimaa Kuller jutt "Õnn kestab igaviku..." ja sama aasta lõpust järgmise suveni Pärnu tõlkija ja kirjastaja Matti Vaga väljaantud nädalalehes Kesknädal autori ehk üks olulisemaid tekste – romaan "Kurjuse tund". Samas lehes ja samal aastal ilmus ka romaan "Vampiirilõks". Matti Vaga poolt kirjastatud Pärnu Leht hakkas 1995. aasta juulis avaldama Tiit Tarlapi romaani "Väga pikk päev". Leht lõpetas ilmumise ning romaani ilmumine jäi pooleli, tervikuna ilmus tekst alles 2002. aastal ajalehes Lääne Elu. Lisaks Matti Vaga avaldatud n-ö koperatiivilehtedele avaldasid Tiit Tarlapi jutte eelkõige Tartus ilmuv kõmuleht Liivimaa Kuller ja rannapealinna n-ö ametlik leht Pärnu Postimees. Üksikud jutud ilmusid ka ajakirjades Favoriit ja Horisont.

Aastaid 1993–98 võibki pidada Tiit Tarlapi esimeseks n-ö loomeperioodiks, mis kulmineeris ulmeauhinna Stalker võiduga 1998. aastal. Võidulooks oli lühiromaan "Vihkamise suund" ning sellega seotud lühiromaan "Kaduviku paladiinid" jäi teiseks. Kahjuks ei toonud värskeltloodud auhinna võit edu raamatute avaldamisel. Ju polnud aeg veel küps. Kahjuks oli ilmumise lõpetanud tudengilinna kõmuleht ja rannalinna ajaleht oli lõpetanud ilukirjanduse avaldamise ning niimoodi vaikis Tiit Tarlap taas mitmeks aastaks.

Lew R. Berg ja Tiit Tarlap – nüüdseks mõlemad manalamehed. Foto: Taavi Tuvikene

Aastal 2000 osales Tiit Tarlap aukülalisena Eesti ulmefännide igasuvisel aastakokkutulekul Estcon ning ehk andis see ka uut energiat, sest juba järgmisel aastal avaldas Lääne Elu mehe lühiromaani "Liivakella kael" ning sama aasta lõpus ilmus autori esimene raamat: jutukogu "Viiking, kes armastas haisid". Järgmine aasta ilmus Raul Sulbi koostatud "Eesti ulme antoloogia", mis tegi laiemale üldsusele tuntuks Tarlapi debüütloo ning esimese Stalkeri võitnud ja teisele kohale jäänud lühiromaanid. Paar aastat veel ning ühtede kaante vahele said kaks varast romaani "Kurjuse tund. Koidiku lapsed". Sarnaselt esikraamatule oli ka see praktiliselt isekirjastatud, Pärnu Tšernobõli veteranide toel ilmunud.

Taas mõned aastad pausi ning Tiit Tarlapilt ilmus romaan "Meie, kromanjoonlased" (2009). See raamat murdis ka mõneti autori marginaalsuse, sest pärast seda avaldas Tiit Tarlap praktiliselt iga aasta ühe raamatu ning üksteise järel ilmusid romaanid: "Tuleriitade öö" (2010), "Roheliste lippude reservaat" (2012), "Lõhestusjoon" (2012), "Aegade julm laul" (2013), "Äraneetute pärijad" (2015) ja "Rajake tähetolmus" (2016) ning jutukogu "Haldjatants" (2014). Romaaniga "Lõhestusjoon" võitis Tiit Tarlap 2013. aastal teistkordselt Stalkeri.

Ilmselt on igal lugejal oma nägemus Tiit Tarlapi loomingust, aga iseloomustavalt võiks nimetada seikluslikkust, mehiste väärtuste ülistamist, ühiskonnakriitikat ning autori leppimatust maailmas vohava valskuse ja ebainimlikkusega. Tarlapi ulme üks iseloomustavaid jooni on ka tugev krimikirjanduslik alge, eriti see nn karmi koolkonna oma.

Lisaks ulmele on Tiit Tarlap kirjutanud ka mõne krimi- ja seiklusjutu. Ta oli ka kitarri- ja laulumees, kelle sedasorti loomingu näiteid võib ka Youtube'ist leida.

Hoolimata east ja haigustest on iga surm raske. Inimest enam ei ole, lohutuseks jäävad teosed ning kirjaniku mälestamiseks pole midagi sobivamat, kui võtta kätte mõni ta raamat ja see (uuesti) läbi lugeda.

Tiit Tarlap: mõte kirjutada kromanjoonlastest tekkis praemuna süües

Tarlapi stalkerid

Järelehüüe ilmunud esmalt veebrarikuu Reaktoris.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Reaktori veebruarinumber



Arvustus. Pliidi manu, seltsimehed!

Uus raamat

Olga ja Pavel Sjutkin
"Nõukogude kokakunst"
Inglise (!) keelest Eve Rütel
Tammerraamat
205 lk.

Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

FILM
"Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Jan Kaus
Jan Kaus: HeadRead on alati tahtnud olla hubane, kammerlik

Täna algas kirjandusfestival HeadRead, kus viie päeva vältel toimuval 75 sündmusel esineb üle saja kodu- ja välismaise esineja. Korraldustoimkonna liige Jan Kaus andis aru, mis festivalil juhtuma hakkab.

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk