Jüri Kallas: Tiit Tarlapi loomingut iseloomustas ühiskonna ja olude kriitika ({{commentsTotal}})

Tiit Tarlap aastal 2006.
Tiit Tarlap aastal 2006. Autor/allikas: Pärnu Postimees/ Scanpix

24. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeval lahkus meie hulgast viljakas seiklusulme autor Tiit Tarlap. Eks tema surmakuupäevas ole mõningast sünget ja mõrudat irooniat, sest lisaks seikluslikkusele iseloomustas Tiit Tarlapi loomingut just ühiskonna ja olude kriitika.

In memoriam Tiit Tarlap (13.XI 1954 – 24.II 2017)

Mõneti on Tiit Tarlapist päris raske kirjutada, surm surmaks, aga ega ta palju endast ei rääkinud, pigem ikkagi raamatutest, nii loetuist kui ka kirjutatuist. Ulmeväliselt on Tiit Tarlap tuntud eelkõige oma sundkäiguga Tšornobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisele ning seda eluperioodi kajastava raamatuga "Tšernobõl 1986" (1993). See umbes 100-leheküljeline raamat on ilmunud tõlgetena nii inglise kui jaapani keeles.

Tiit Tarlap oli eelkõige siiski ulmekirjanik, kes kuulub Eesti viljakamate hulka. Debüteeris ta 1988. aastal, mil ajakirja Noorus juuninumbris ilmus jutt "Tänav akna taga". Nõukogude võimu hääbumine ja rahvusromantilised meeleolud polnud ulmele just parim aeg, aga kes seda juttu luges, sellele see meelde ka jäi.

Hoolimata esinduslikust avaldamiskohast ja jutu tasemest tuli autori järgmisi tekste oodata enam kui viis aastat. Eks oma osa mängisid siin n-ö olud, ühe riigikorra lõpp ja teise algus, elukoht provintsilinnas Sindis jne. Tarlap aga kirjutas ning alates 1993. aastast hakkasid ka seni sahtlis olnud tekstid ilmuma. Kõigepealt 1993. aasta märtsis-aprillis ajalehes Liivimaa Kuller jutt "Õnn kestab igaviku..." ja sama aasta lõpust järgmise suveni Pärnu tõlkija ja kirjastaja Matti Vaga väljaantud nädalalehes Kesknädal autori ehk üks olulisemaid tekste – romaan "Kurjuse tund". Samas lehes ja samal aastal ilmus ka romaan "Vampiirilõks". Matti Vaga poolt kirjastatud Pärnu Leht hakkas 1995. aasta juulis avaldama Tiit Tarlapi romaani "Väga pikk päev". Leht lõpetas ilmumise ning romaani ilmumine jäi pooleli, tervikuna ilmus tekst alles 2002. aastal ajalehes Lääne Elu. Lisaks Matti Vaga avaldatud n-ö koperatiivilehtedele avaldasid Tiit Tarlapi jutte eelkõige Tartus ilmuv kõmuleht Liivimaa Kuller ja rannapealinna n-ö ametlik leht Pärnu Postimees. Üksikud jutud ilmusid ka ajakirjades Favoriit ja Horisont.

Aastaid 1993–98 võibki pidada Tiit Tarlapi esimeseks n-ö loomeperioodiks, mis kulmineeris ulmeauhinna Stalker võiduga 1998. aastal. Võidulooks oli lühiromaan "Vihkamise suund" ning sellega seotud lühiromaan "Kaduviku paladiinid" jäi teiseks. Kahjuks ei toonud värskeltloodud auhinna võit edu raamatute avaldamisel. Ju polnud aeg veel küps. Kahjuks oli ilmumise lõpetanud tudengilinna kõmuleht ja rannalinna ajaleht oli lõpetanud ilukirjanduse avaldamise ning niimoodi vaikis Tiit Tarlap taas mitmeks aastaks.

Lew R. Berg ja Tiit Tarlap – nüüdseks mõlemad manalamehed. Foto: Taavi Tuvikene

Aastal 2000 osales Tiit Tarlap aukülalisena Eesti ulmefännide igasuvisel aastakokkutulekul Estcon ning ehk andis see ka uut energiat, sest juba järgmisel aastal avaldas Lääne Elu mehe lühiromaani "Liivakella kael" ning sama aasta lõpus ilmus autori esimene raamat: jutukogu "Viiking, kes armastas haisid". Järgmine aasta ilmus Raul Sulbi koostatud "Eesti ulme antoloogia", mis tegi laiemale üldsusele tuntuks Tarlapi debüütloo ning esimese Stalkeri võitnud ja teisele kohale jäänud lühiromaanid. Paar aastat veel ning ühtede kaante vahele said kaks varast romaani "Kurjuse tund. Koidiku lapsed". Sarnaselt esikraamatule oli ka see praktiliselt isekirjastatud, Pärnu Tšernobõli veteranide toel ilmunud.

Taas mõned aastad pausi ning Tiit Tarlapilt ilmus romaan "Meie, kromanjoonlased" (2009). See raamat murdis ka mõneti autori marginaalsuse, sest pärast seda avaldas Tiit Tarlap praktiliselt iga aasta ühe raamatu ning üksteise järel ilmusid romaanid: "Tuleriitade öö" (2010), "Roheliste lippude reservaat" (2012), "Lõhestusjoon" (2012), "Aegade julm laul" (2013), "Äraneetute pärijad" (2015) ja "Rajake tähetolmus" (2016) ning jutukogu "Haldjatants" (2014). Romaaniga "Lõhestusjoon" võitis Tiit Tarlap 2013. aastal teistkordselt Stalkeri.

Ilmselt on igal lugejal oma nägemus Tiit Tarlapi loomingust, aga iseloomustavalt võiks nimetada seikluslikkust, mehiste väärtuste ülistamist, ühiskonnakriitikat ning autori leppimatust maailmas vohava valskuse ja ebainimlikkusega. Tarlapi ulme üks iseloomustavaid jooni on ka tugev krimikirjanduslik alge, eriti see nn karmi koolkonna oma.

Lisaks ulmele on Tiit Tarlap kirjutanud ka mõne krimi- ja seiklusjutu. Ta oli ka kitarri- ja laulumees, kelle sedasorti loomingu näiteid võib ka Youtube'ist leida.

Hoolimata east ja haigustest on iga surm raske. Inimest enam ei ole, lohutuseks jäävad teosed ning kirjaniku mälestamiseks pole midagi sobivamat, kui võtta kätte mõni ta raamat ja see (uuesti) läbi lugeda.

Tiit Tarlap: mõte kirjutada kromanjoonlastest tekkis praemuna süües

Tarlapi stalkerid

Järelehüüe ilmunud esmalt veebrarikuu Reaktoris.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Reaktori veebruarinumber



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Banco De GaiaBanco De Gaia
Banco De Gaia: kipun käsitlema helisid nende kultuurilist konteksti silmas pidamata

Tänavuse Kukemuru Ambienti peaesineja, Inglismaa eksootilise ambient-techno pioneer Banco De Gaia räägib kultuuriportaalile oma loome printsiipidest, aga kiidab muu hulgas ka Meisterjaani uut albumit.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.