Sajand meie oma ehisnahka: võimas näitus ülal ({{commentsTotal}})

Sada aastat tööstuslikku nahkehistööd on selja taga ja protsess jätkub. Autor: Harry Liivrand

Reedel, 3. märtsil kell 17 avatakse Akadeemilise Raamatukogu galeriis uus suur näitus "Sajand eesti tööstuslikku nahkehistööd".

Selle projektiga tähistab Akadeemiline Raamatukogu Eduard Taska asumist 1917. aastal Tallinna Kunsttööstuskooli (tänase Eesti Kunstiakadeemia) naha-, papitöö- ja raamatuköitekoja juhatajaks, millega pandi tugev alus professionaalse rahvusliku nahkehistöö arendamisele. Ühtlasi on näitus esmakordseks katseks tõmmata üldist tähelepanu tänaseks mõnevõrra äraunustatud, kuid olulisele peatükile eesti disaini ajaloos, millega mitmel eestlaste põlvkonnal on tugev isiklik suhe ning mis on kujudanud pikka aega meie ettekujutust nahakunstist ja meie kodu visuaalset identiteeti. Samuti pälvis eesti tööstuslik nahakunst kõrget hindamist rahvusvahelisel areenil. Näituse idee ja kujundus on Rene Haljasmäelt, väljapaneku koostajad ja kuraatorid on Rene Haljasmäe ja Harry Liivrand.

Väljapanek hõlmab eesti rahvusliku tööstusliku nahkgalanterii ajaloo läbilõiget Taska töökoja sortimendist nõukogude-aegsete ENSV Kunstifondi Kombinaadi (hilisema ARSi naha-ateljee), Linda, Kommunaari jt asutuste toodangu ning Eesti Vabariigis uuesti käivitunud ARSi loominguni. Vanimad eksponaadid on 1920. aastatest, uuemad käesolevast kümnendist. Kuna sageli jäi ARSi jt tööstuskombinaatide toodang anonüümseks, on enamik kavandite autoreid siiani kahjuks tundmatud. Teadaolevate kunstnike seas on aga näiteks Eduard Taska, Endel Valk-Falk, Ruuda Maarand, Tiiu Mägar, Kaja Kutti, Silver Anniko, Ella Külv, Esta Voss jt. Nagu väljapanek tõestab, oli eesti nahkgalanterii sortiment ülirikkalik ja meisterlik nii funktionaalselt, kaunistusmotiividelt kui tehniliselt. Naiste käekotid, ridikülid, fotoalbumid, juhiload, järjehoidjad, märkmikukaaned, eri kujuga ehte- ja fotokarbid, kaarditaskud, passikaaned, kirjablokid, prillitoosid, kellarihmad, auaadressid, rahakotid, mapid olgu vaid siinkohal kõige tuntumatest artiklitest mainitud. Levinud oli klišeetrükk, aga esindatud on ka nahavool, põime ja lõiketehnika.

Kui ARSi toodang jäi tiraažilt piirnema sadade eksemplaridega, võisid Linda ja Kommunaari toodete tiraažid küündida tuhandetesse, sest nende kombinaatide toodangut turustati üle kogu Nõukogude Liidu (selles kontekstis spetsialiseerus ARS rohkem unikaalteostele). Juba 1920.-1930. aastatel Taska poolt käibesse toodud populaarset plastilist lillkirja ja geomeetrilist värvitud pindornamenti hakkas alates 1950. aastate lõpust täiendama stiliseeritud figuurornament ja modernistlikud abstraktsed kujundid, mida omakorda 1960. aastatel rikastasid loovalt linnavaadete ja asukohtade sümboolika; 1970.-80. aastatel domineeris pinnadekoreerimises popesteetika. Stilistine mitmekesisus säilis kuni nahkgalanterii kuldajatu lõpuni 1990. aastate alguseni.

Enamus näitusetöid pärineb Rene Haljasmäe kogust. Special thanks: Lauri Frei, Tulvi-Hanneli Turo, Katrin Aluve (Balmein OÜ), Kersti Karu, Tiiu Mäger, Kristel Pappel, Marika Vastopä, Harry Liivrand, Ain Tark, kes lahkelt neile kuuluvaid töid laenutasid.

Toimetaja: Valner Valme



Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.