Sajand meie oma ehisnahka: võimas näitus ülal ({{commentsTotal}})

Sada aastat tööstuslikku nahkehistööd on selja taga ja protsess jätkub.
Sada aastat tööstuslikku nahkehistööd on selja taga ja protsess jätkub. Autor/allikas: Harry Liivrand

Reedel, 3. märtsil kell 17 avatakse Akadeemilise Raamatukogu galeriis uus suur näitus "Sajand eesti tööstuslikku nahkehistööd".

Selle projektiga tähistab Akadeemiline Raamatukogu Eduard Taska asumist 1917. aastal Tallinna Kunsttööstuskooli (tänase Eesti Kunstiakadeemia) naha-, papitöö- ja raamatuköitekoja juhatajaks, millega pandi tugev alus professionaalse rahvusliku nahkehistöö arendamisele. Ühtlasi on näitus esmakordseks katseks tõmmata üldist tähelepanu tänaseks mõnevõrra äraunustatud, kuid olulisele peatükile eesti disaini ajaloos, millega mitmel eestlaste põlvkonnal on tugev isiklik suhe ning mis on kujudanud pikka aega meie ettekujutust nahakunstist ja meie kodu visuaalset identiteeti. Samuti pälvis eesti tööstuslik nahakunst kõrget hindamist rahvusvahelisel areenil. Näituse idee ja kujundus on Rene Haljasmäelt, väljapaneku koostajad ja kuraatorid on Rene Haljasmäe ja Harry Liivrand.

Väljapanek hõlmab eesti rahvusliku tööstusliku nahkgalanterii ajaloo läbilõiget Taska töökoja sortimendist nõukogude-aegsete ENSV Kunstifondi Kombinaadi (hilisema ARSi naha-ateljee), Linda, Kommunaari jt asutuste toodangu ning Eesti Vabariigis uuesti käivitunud ARSi loominguni. Vanimad eksponaadid on 1920. aastatest, uuemad käesolevast kümnendist. Kuna sageli jäi ARSi jt tööstuskombinaatide toodang anonüümseks, on enamik kavandite autoreid siiani kahjuks tundmatud. Teadaolevate kunstnike seas on aga näiteks Eduard Taska, Endel Valk-Falk, Ruuda Maarand, Tiiu Mägar, Kaja Kutti, Silver Anniko, Ella Külv, Esta Voss jt. Nagu väljapanek tõestab, oli eesti nahkgalanterii sortiment ülirikkalik ja meisterlik nii funktionaalselt, kaunistusmotiividelt kui tehniliselt. Naiste käekotid, ridikülid, fotoalbumid, juhiload, järjehoidjad, märkmikukaaned, eri kujuga ehte- ja fotokarbid, kaarditaskud, passikaaned, kirjablokid, prillitoosid, kellarihmad, auaadressid, rahakotid, mapid olgu vaid siinkohal kõige tuntumatest artiklitest mainitud. Levinud oli klišeetrükk, aga esindatud on ka nahavool, põime ja lõiketehnika.

Kui ARSi toodang jäi tiraažilt piirnema sadade eksemplaridega, võisid Linda ja Kommunaari toodete tiraažid küündida tuhandetesse, sest nende kombinaatide toodangut turustati üle kogu Nõukogude Liidu (selles kontekstis spetsialiseerus ARS rohkem unikaalteostele). Juba 1920.-1930. aastatel Taska poolt käibesse toodud populaarset plastilist lillkirja ja geomeetrilist värvitud pindornamenti hakkas alates 1950. aastate lõpust täiendama stiliseeritud figuurornament ja modernistlikud abstraktsed kujundid, mida omakorda 1960. aastatel rikastasid loovalt linnavaadete ja asukohtade sümboolika; 1970.-80. aastatel domineeris pinnadekoreerimises popesteetika. Stilistine mitmekesisus säilis kuni nahkgalanterii kuldajatu lõpuni 1990. aastate alguseni.

Enamus näitusetöid pärineb Rene Haljasmäe kogust. Special thanks: Lauri Frei, Tulvi-Hanneli Turo, Katrin Aluve (Balmein OÜ), Kersti Karu, Tiiu Mäger, Kristel Pappel, Marika Vastopä, Harry Liivrand, Ain Tark, kes lahkelt neile kuuluvaid töid laenutasid.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: