Arvustus. Estrada Orchestra – kus see bänd kogu mu elu olnud on? ({{commentsTotal}})

Estrada Orchestra
Estrada Orchestra Autor/allikas: FB esinduspilt

Uus plaat
Estrada Orchestra
"Jazzbeatjäätis" (Stereophonk)
9/10

 

Sellel plaadil on kaalu. Sõna otseses mõttes – esimesest silmamisest, ümbrisest välja võtmisel, plaadi füüsisest kuni hetkeni, mil kõlaritest tulev krõpsumine tähistab B-poole lõppu. Kaunis, minimalistlik ja esteetiliselt nauditav plaadikujundus: "Oo, see näeb välja nagu 1970ndate Arvo Pärdi Melodia alt välja antud plaadiümbris" on väga suur kompliment.

Esimene lugu sõidab kohe produtsent-bassimängija-multimees Misha Panfilovi saundiga minema ja pidurdusjälgi sellelt plaadilt ei leia.

Otseloomulikult tõstad seda plaati kuulates riiulist välja Estrada Orchestra esimese vinüüli, 2014. aastal salvestatud ja 2015. pressitud "Estrada Orchestra", et kuulata, mis on muutunud. Bänd on pea samas koosseisus v.a see, et trummaritoolil istub Madis Katkosilt.

Esimest Estrada Orchestra albumit kuulates märkasin flöödi ja süntesaatori/ elektrioreli loodud meeleolu. See kõlab otsekui free-impro-keldridžäss kuskil Pariisi džässiklubis, mida kuulad õnnistatud nägu peas, kõrvad huugamas ja mõtled: "Mida kuradit, kus see bänd kogu mu elu olnud on?"

"Jazzbeatjäätis" omakorda on album, mille kõlapildi järgi on poisid suureks kasvanud ja bänd kõlab justkui esineks Montreux´ džässifestivali laval. Ja taas mõtled: "Mida kuradit, kus see bänd kogu mu elu olnud on?" Esmalt ei oskagi hinnata, kas see spontaanse juhuslikkuse arvelt professionaalsuse ja terviklikkuse poole kaldumine on hea või halb. Tegelikult on see muidugi hea – kuidas muidu saaks bänd areneda ja pakkuda head muusikat kui ta ei oleks pidevas muutumises. Olles käinud "Jazzbeatjäätise" plaadiesitlusel, kinnitan, et live´is on plaadiks pressitu lähedal ideaalsele kontserdile. Kui liita "Jazzbeatjäätisele" esimese albumi spontaansus, siis ongi 12 punkti käes.

A-poole esimene ja üle kümne minuti pikkune lugu "Envelope" kõlab kui prantsuse 1980ndate põnevusfilmi soundtrack mida vaataks-kuulaks juba ainult selle heliriba pärast. Kõik lood sel albumil kasutavad ära bändimeeste paremaid külgi: trummid, flööt, saksofon, bass, klahvpillid ja napp vokaal on tummiselt kokku seatud, on kuulda, et helitoiduvalmistamises on inspiratsiooni saadud Funked Up East Youtube´i-kanalist.

Lood "Jazzbeatjäätisel" on keskmiselt 7+ minutit pikad, mis muudab selle mahamängimise peavoolu raadiojaamades keeruliseks. Eks siis tuleb oodata mõnd järgmist "Fantaasia", "Eesti Popsi" või "Funk Embassy" saadet ja leppida sellega, et burksiputkast gurmeetoitu kaasa ei anta.

Plaati silmad kinni läbi kuulates tekib tunne otsekui kuulaksid väga hea stuudiokvaliteediga tehtud albumit väga hea heliga läbi väga hea helitehnika. Lampvõimendi lambid huugavad (kummagi kanali jaoks oma), maailma parimad ja mitusada kilo kaaluvad kõlarid seisavad oma koonusekujuliste jalgade otsas. Grammofon näeb eemalt välja otskekui sajakilone tordikarp. Juba üks juhtmepaar, mida mööda see kaunis heli liigub, maksab mitu keskmist palka ja sisaldab sama palju kulda kui keskmise grusiini hambumus 1980ndate Thbilisi turul.

Jah, kõik on suurepärane, miinuseks vaid see, et eelpool loetletust saan endale lubada ainult Estrada Orchestra "Jazzbeatjäätis" vinüülplaati. Aga see pole "ainult omada", selle albumi kuulamine teeb füüsiliselt head meelt ja viib kuulaja lähedale ideaalsele muusikanaudingule, olgu su kõlarid nii suured või väiksed kui tahes.

Kui natuke norida, siis vormi üle. Punane koletu kleeps kiidusõnadega on õnneks plaadi ümbriskilel. Ja mida kuradit tähendab albumi nimi "Jazzbeatjäätis"? Kõlab umbes sama sisuliselt ja korrektselt kui "Häagen-Dazs". Tundub siseringi naljana, mis mulle kohale ei jõua ja jätab tembutamise mulje.

NB! Friigihoiatus: selle plaadi andis välja ja seda levitab Prantsuse jazz-label Stereophonk ja ma ennustan, et 500 eksemplaris pressitud vinüül müüakse läbi enne aprillikuu lõppu. Sestap, vinüülisõltlastest melomaanid, hankige see plaat enne kui hilja. Ja hetkel ma ei näe seda, mis tõukaks kõnealuse plaadi mu isiklikust 2017. aasta vinüülide TOP 20st välja.

Kuula albumit SIIT.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Ian "Lemmy" Kilmister

Arvustus. Südamlik narkomemuaar

Uus raamat
"Lemmy. White Line Fever"
Autorid: Ian "Lemmy" Kilmister, Janiss Garza
Inglise keelest tõlkinud Lauri Liiders
Kirjastus Tänapäev

FILM
Ivo Felt ja Zaza Urushadze Varssavis

Zaza Urushadze film "Pihtimus" linastub kolmel kontinendil

Gruusia režissööri Zaza Urushadze värske Eesti-Gruusia mängufilm "Pihtimus" linastub täna Chicago rahvusvahelisel filmifestivalil Ameerikas ning Busani filmifestivalil Lõuna-Koreas. Maailma esilinastus toimus kolm päeva varem Varssavi filmifestivali võistlusprogrammis, kust sai neli aastat varem alguse mehe eelmise filmi "Mandariinid" rahvusvaheline võidukäik.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sallimatus on emotsionaalselt palju kurnavam valik kui sallivus. Pildil rootsi aktivist Tess Asplund, kes sai tuntuks üksi sadade neonatside vastu protesteerides.

Jan Kaus. Praktilisest sallivusest

Meie rahvuse retoorikas nõnda oluline väiksuse tunne, väljasuremise oht on kadumas üksteise hirmutamise ja üksteise peale vihastamise taha.

 

Thule

Pytheas, ookean ja Thule

Kas on alust Thule samastamiseks Saaremaaga, küsib Mait Kõiv Vikerkaare oktoobrinumbris, ja vastab ka.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: