Tõnu Karjatse filmikomm: "Rocco" on ekskurss inimpsüühe tumedamale poolele ({{commentsTotal}})

"Rocco" Autor/allikas: kaader filmist

Pornotööstus on võrreldav paralleeluniversumiga, mis eksisteerib rööbiti igapäevase tegelikkusega, aegajalt sellega ristudes ja tekitades seejuures elevust või tülgastust. Ükskõikseks ei jäta see kedagi, küll aga on pornotööstus olnud jätkuvalt paariaseisuses, tõrjutud, salatud ja häbenetud.

Seksuaalsete ihade presenteerimisel on oma ajalugu ja porno staatus tänapäeva ühiskonnas on tihedalt seotud kogu ühiskonna ning meelelahutustööstuse arenguga. Thierry Demaizière'i ja Alban Teurlai dokfilm "Rocco" (2016) käsitleb tänapäeva pornotööstuse Itaalia printsi Rocco Siffredi portreteerimise kaudu selle ihatud ja vihatud meelelahutusžanri vastuoksust, võimaldades ilustamata sissevaadet sellesse maailma kaasatud inimeste argipäeva.

"Rocco" avakaader on sümboolne – jõude rippuv jõuline fallos, taustaks näitleja pihtimus endast kui oma iha ohvrist. Filmitegijad säästavad vaatajat muudest graafilistest üksikasjadest, ehkki olulise osa filmist moodustavad Rocco projektide filmivõtted ja osaproovid. Pildiliselt lahendavad filmitegijad valgustkartvamad stseenid formaalselt, pornofilmide põhitegevust näidatakse higiste kehade ja nägude kaudu, hoidudes kaameranurkadest, mis liigitaks nende töö filmitavaga ühte kategooriasse.

Sisuliselt jaguneb film kolmeks - Rocco pihtimused ja meenutused, tema avameelne ülestunnistus sellest, miks ta seda tööd teeb; Rocco suhe oma perega – modellist abikaasa ja kahe teismeeast väljuva pojaga ning pornotööstuse praegune seis, mis ilmneb läbi endiste staaride ja praeguste staarihakatiste vastanduse. Põimuvad isiklik ja tööstuslik tasand, taustaks inimese kontrollimatud ihad ning žanr, mis võimaldab neid kuhugi kanaliseerida.

50aastaseks saav seksistööstuse staar tunnistab, et ei suudagi end lahutada raskest füüsilisest katsumusest, mida pornofilmides mängimine endast kujutab. Tema jaoks on see olnud enese seksuaalsuse avastamine äärmusteni. Samas on see suletud ring – Rocco ei ütle seda välja, kuid annab kogu olemusega mõista, et ta pole jõudnud kaugemale oma näitlejakarjääri algusest. Tõsi, ta on katsetanud kõike ja kõigiga, kuid tunneb, et ei suuda midagi kogetust ja omandatust anda edasi poegadele, keda ta tahaks pigem sellest masinavärgist eemal hoida.

Pere on ka põhjuseks, miks Rocco edasisest filmitegemisest deklaratiivselt loobub ja Demaizière ja Teurlai saavadki võimaluse kajastada ka Rocco viimase filmi valmimist. Rocco Siffredi viimane film toob ta taas kokku kunagise koostööpartneri Kelly Staffordiga, kes lisab Demaizière'i ja Teurlai filmile veel ühe tasandi. Kelly on endas ja oma valikuis kindel, sisemiselt tugev naine, kellele pornofilmides mängimine on samuti olnud osaks eneseteostusest. Kelly tahab enda rollide kaudu näidata naiseliku seksuaalsuse tugevust, mis vajab kõrvale sama võimsat partnerit.

Kelly ja Rocco vastanduvad oma jõulisuses noorematele "näitlejatele", kes on nõus igasuguste alandustega, et kuulsaks saada. Vananevad pornostaarid justkui irvitaksid nende noorte tõusikute üle, taandades nad pelgaks lihaks, vormiks, mida saab omatahtsi modelleerida "organiteta kehaks", mis Deleuze'i ja Quattari järgi väljendab iha immanentsust endale. See on iha, mis sööb seestpoolt. Nagu tunnistab ka Rocco, on ta oma seksuaalsuse ja füüsise vang, see on aidanud tal kuulsaks saada ja selleta poleks ta midagi. Samas loob endast loobumine, nagu selline kehaline kino näitlejalt nõuab, talle teatud maski või kilbi ning tal pole kaotada enam midagi ka sellises puhtsüdamlikus pihtimusloos nagu Demaizière'i-Teurlai film. Filmina on "Rocco" sedavõrd sujuv, et ta nagu teeks end ise, režissööridel ei ole muud ülesannet, kui kohal olla ja materjal ära toimetada. Samuti ei pea nad filmi tegelasi mõjutama, neile peale maksma ega muud moodi määrima, et saada soovitud resultaat, sest nad tegutsevad alal, mis kubiseb väljarääkimata lugudest.

"Rocco" pole ainult portreefilm ühest kurnavat elukutset esindavast õnnetust mehest, vaid ka ekskurss inimpsüühe tumedamale poolele, allasurutud ja teadvustamata ihade maailma, mis on olemas ka siis, kui me selle olemasolu endale tunnistada ei taha.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Haapsalu piiskopilinnusHaapsalu piiskopilinnus
Haapsalu piiskopilinnuse muuseum sulgeb arendustöödeks uksed

Järgmisel nädalal sulgeb uksed Haapsalu piiskopilinnuse muuseum ning seal algavad 2019. aastani kestvad arendustööd. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadud ligi 3,2 miljoni eurose toetuse abiga ehitatakse välja aasta ringi avatud keskaega käsitlev tegevusmuuseum ja külastuskeskus. Haapsalust jätkab Juhan Hepner.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.