Tõnu Karjatse filmikomm: "Rocco" on ekskurss inimpsüühe tumedamale poolele ({{commentsTotal}})

"Rocco" Autor/allikas: kaader filmist

Pornotööstus on võrreldav paralleeluniversumiga, mis eksisteerib rööbiti igapäevase tegelikkusega, aegajalt sellega ristudes ja tekitades seejuures elevust või tülgastust. Ükskõikseks ei jäta see kedagi, küll aga on pornotööstus olnud jätkuvalt paariaseisuses, tõrjutud, salatud ja häbenetud.

Seksuaalsete ihade presenteerimisel on oma ajalugu ja porno staatus tänapäeva ühiskonnas on tihedalt seotud kogu ühiskonna ning meelelahutustööstuse arenguga. Thierry Demaizière'i ja Alban Teurlai dokfilm "Rocco" (2016) käsitleb tänapäeva pornotööstuse Itaalia printsi Rocco Siffredi portreteerimise kaudu selle ihatud ja vihatud meelelahutusžanri vastuoksust, võimaldades ilustamata sissevaadet sellesse maailma kaasatud inimeste argipäeva.

"Rocco" avakaader on sümboolne – jõude rippuv jõuline fallos, taustaks näitleja pihtimus endast kui oma iha ohvrist. Filmitegijad säästavad vaatajat muudest graafilistest üksikasjadest, ehkki olulise osa filmist moodustavad Rocco projektide filmivõtted ja osaproovid. Pildiliselt lahendavad filmitegijad valgustkartvamad stseenid formaalselt, pornofilmide põhitegevust näidatakse higiste kehade ja nägude kaudu, hoidudes kaameranurkadest, mis liigitaks nende töö filmitavaga ühte kategooriasse.

Sisuliselt jaguneb film kolmeks - Rocco pihtimused ja meenutused, tema avameelne ülestunnistus sellest, miks ta seda tööd teeb; Rocco suhe oma perega – modellist abikaasa ja kahe teismeeast väljuva pojaga ning pornotööstuse praegune seis, mis ilmneb läbi endiste staaride ja praeguste staarihakatiste vastanduse. Põimuvad isiklik ja tööstuslik tasand, taustaks inimese kontrollimatud ihad ning žanr, mis võimaldab neid kuhugi kanaliseerida.

50aastaseks saav seksistööstuse staar tunnistab, et ei suudagi end lahutada raskest füüsilisest katsumusest, mida pornofilmides mängimine endast kujutab. Tema jaoks on see olnud enese seksuaalsuse avastamine äärmusteni. Samas on see suletud ring – Rocco ei ütle seda välja, kuid annab kogu olemusega mõista, et ta pole jõudnud kaugemale oma näitlejakarjääri algusest. Tõsi, ta on katsetanud kõike ja kõigiga, kuid tunneb, et ei suuda midagi kogetust ja omandatust anda edasi poegadele, keda ta tahaks pigem sellest masinavärgist eemal hoida.

Pere on ka põhjuseks, miks Rocco edasisest filmitegemisest deklaratiivselt loobub ja Demaizière ja Teurlai saavadki võimaluse kajastada ka Rocco viimase filmi valmimist. Rocco Siffredi viimane film toob ta taas kokku kunagise koostööpartneri Kelly Staffordiga, kes lisab Demaizière'i ja Teurlai filmile veel ühe tasandi. Kelly on endas ja oma valikuis kindel, sisemiselt tugev naine, kellele pornofilmides mängimine on samuti olnud osaks eneseteostusest. Kelly tahab enda rollide kaudu näidata naiseliku seksuaalsuse tugevust, mis vajab kõrvale sama võimsat partnerit.

Kelly ja Rocco vastanduvad oma jõulisuses noorematele "näitlejatele", kes on nõus igasuguste alandustega, et kuulsaks saada. Vananevad pornostaarid justkui irvitaksid nende noorte tõusikute üle, taandades nad pelgaks lihaks, vormiks, mida saab omatahtsi modelleerida "organiteta kehaks", mis Deleuze'i ja Quattari järgi väljendab iha immanentsust endale. See on iha, mis sööb seestpoolt. Nagu tunnistab ka Rocco, on ta oma seksuaalsuse ja füüsise vang, see on aidanud tal kuulsaks saada ja selleta poleks ta midagi. Samas loob endast loobumine, nagu selline kehaline kino näitlejalt nõuab, talle teatud maski või kilbi ning tal pole kaotada enam midagi ka sellises puhtsüdamlikus pihtimusloos nagu Demaizière'i-Teurlai film. Filmina on "Rocco" sedavõrd sujuv, et ta nagu teeks end ise, režissööridel ei ole muud ülesannet, kui kohal olla ja materjal ära toimetada. Samuti ei pea nad filmi tegelasi mõjutama, neile peale maksma ega muud moodi määrima, et saada soovitud resultaat, sest nad tegutsevad alal, mis kubiseb väljarääkimata lugudest.

"Rocco" pole ainult portreefilm ühest kurnavat elukutset esindavast õnnetust mehest, vaid ka ekskurss inimpsüühe tumedamale poolele, allasurutud ja teadvustamata ihade maailma, mis on olemas ka siis, kui me selle olemasolu endale tunnistada ei taha.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

Bookeri kirjanduspreemia võitja George Saunders

Bookeri preemia võitis Ameerika kirjanik George Saunders

17. oktoobri õhtul anti välja Bookeri preemia, mille võitis kirjanik George Saunders teosega "Lincoln in the Bardo". Tegemist on auhinna ajaloos teise Ameerika autoriga, eelmine oli möödunud aastal Paul Beatty raamatuga "The Sellout". Ka ennustusportaalid pidasid Saundersi võitu kõige tõenäolisemaks.

Peeter Sauter

Peeter Sauter: kas purjus inimene tohib valida?

Vastust ma ei tea, ei ole selle kohta kuskilt midagi lugenud. No avalikus kohas ei tohi purjus olla ja valimisjaoskond on avalik koht. Ega e-valimiste ajal võin muidugi kodus olla nii purjus, kui tahan ja ikkagi valida.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Kurt Cobain

Arvustus. Sakkidega Jelgava

Jānis Joņevsi heviromaan „Jelgava 94“ tuletab meelde, et subkultuuride ja erinevuste üle võib naerda ka üleoleku või põlastuseta.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Jalgpallur Juan Cuadrado paelab putsasid.

Sõnasäuts. Neon ja paelan

Lilli Prometi 1967. aastal ilmunud novellikogust "Kes levitab anekdoote?" leiab lause: "Kui Karli oli ka teed joonud, leiba ja margariini söönud ning tööle läinud, võttis Veranda kitli seljast, pesi silmi, kammis juukseid ja keeras need kuklasse sõlme, pani väljaveninud kummidega roosad lapitud püksid jalga, tõmbas kleidi selga ja kükitas tenniskingi paelama."

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: