"Terevisioonis" tutvustati möödunud aasta parimaid lasteraamatuid ({{commentsTotal}})

"Terevisioonis" olid külas Lastekaitse Liidu juht Tõnu Poopuu ja Lastekirjanduse keskuse juhataja Anneli Kengsepp, kes olid stuudiosse võtnud kaasa 2016. aasta neliteist parimat ja meeldejäävamat lasteraamatut.

Lastekaitse Liidu juht Tõnu Poopuu ütles "Terevisioonis", et ilmselt igaüks meist mäletab juba lapsepõlvest, milline on üks hea lasteraamat. "See peab olema inspireeriv, huvitav ja sobima nii vanemale kui ka lapsele," sõnas ta ja tõi 2016. aasta lasteraamatutest esile Wimbergi luulekogu "Ahoi!". "Teoses paneb Wimberg vimkalises luules kirja teemasid, mis lastele kindlasti meeldivad," tõi ta välja ja selgitas, et luulekogus tuleb juttu näiteks kosmosesse lendamisest, seenelkäigust ja jõuludest.

Samuti rääkis Poopuu Indrek Koffi raamatust "Ilusti". "See raamat ongi seepärast põnev, et tekst ja pildid on omavahel seotud ja neid ei saagi eristada," selgitas ta ja lisas, et raamat räägib sellest, kuidas lapsed tahavad kõik väga head olla ja vanematele meeldida, aga aeg-ajalt see tublidus läheb nii suureks, et sellest võib pisukene segadus tekkida. "Lõppsõnum on see, et lapsed on kõik ikka armsad."

Kolmas Tõnu Poopuu välja toodud raamat oli Reeli Reinausi teos "Kuidas mu isa endale uue naise sai". "Raamat räägib sellest, kuidas kaheliikmeline perekond - isa ja poeg - läbivad selle osa, et leida isale uue naine," selgitas ta ja tõdes, et teos on kirjutatud südamlikult ja mõnusalt ning on kergesti loetav.

Lastekirjanduskeskuse juhataja Anneli Kengsepp tõdes, et sel aastal kasutasid nad parimate lasteraamatute valimiseks spetsialiste igast maakonnast. "See tähendab, et kaasasime raamatukoguhoidjaid, lastekirjanduse uurijaid ja lugemisühingu inimesi, kes andsid omad hinnangud," ütles ta ja selgitas, et raamatukoguhoidjad tuginevad kindlasti ka laste arvamusele. "Lasteraamatuid ilmub palju, näiteks eelmisel aastal ilmus lastele 787 lasteraamatut," sõnas Kengsepp.

Kengsepa üheks lemmikuks lasteraamatuks 2016. aastal oli Lara Williamsoni "Poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani". "Teose keskmes on poisid, kellel on ema surnud ja nad elavad isaga, sattudes seepärast elama hoopis teise keskkonda," sõnas ta ja tõi välja, et raamat keskendub sellele, mis juhtub, kui lapsed ei suhtle oma vanematega. "Lapsed võivad asju valesti tõlgendada ja kruttida teemat enda jaoks keerulisemaks."

Talle jäid silma ka kaks Eesti lastekirjanike raamatut. Esimene neist oli Triinu Laane "Vana katkine kass", mis on kirjutatud paralleelselt ka võru keeles. "Sellest raamatust on palju juttu olnud ja see on ka palju tunnustust saanud," ütles Kengsepp ja nentis, et teos räägib lastele surmast, olemata kuidagipidi nukker. "Raamat näitab, et surm on elu üks loomulik osa."

Kodumaisest lastekirjandusest tõi Kengsepp välja ka Kertu Sillaste raamatu "Igaüks teeb isemoodi kunsti. "See on Sillaste autoriraamat, kus ta on kirjutanud ise nii teksti kui ka illustreerinud selle," sõnas ta ja selgitas, et teoses on trobikond lapsi, kelle vanemad on kunstnikud ja läbi selle raamatu tutvustatakse lastele väga lihtsalt erinevaid kunstivoolusid. "Me saame teada, mis on abstraktne kunst ja mis on skulptuur."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Terevisioon"



Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.