"Terevisioonis" tutvustati möödunud aasta parimaid lasteraamatuid
"Terevisioonis" olid külas Lastekaitse Liidu juht Tõnu Poopuu ja Lastekirjanduse keskuse juhataja Anneli Kengsepp, kes olid stuudiosse võtnud kaasa 2016. aasta neliteist parimat ja meeldejäävamat lasteraamatut.
Lastekaitse Liidu juht Tõnu Poopuu ütles "Terevisioonis", et ilmselt igaüks meist mäletab juba lapsepõlvest, milline on üks hea lasteraamat. "See peab olema inspireeriv, huvitav ja sobima nii vanemale kui ka lapsele," sõnas ta ja tõi 2016. aasta lasteraamatutest esile Wimbergi luulekogu "Ahoi!". "Teoses paneb Wimberg vimkalises luules kirja teemasid, mis lastele kindlasti meeldivad," tõi ta välja ja selgitas, et luulekogus tuleb juttu näiteks kosmosesse lendamisest, seenelkäigust ja jõuludest.
Samuti rääkis Poopuu Indrek Koffi raamatust "Ilusti". "See raamat ongi seepärast põnev, et tekst ja pildid on omavahel seotud ja neid ei saagi eristada," selgitas ta ja lisas, et raamat räägib sellest, kuidas lapsed tahavad kõik väga head olla ja vanematele meeldida, aga aeg-ajalt see tublidus läheb nii suureks, et sellest võib pisukene segadus tekkida. "Lõppsõnum on see, et lapsed on kõik ikka armsad."
Kolmas Tõnu Poopuu välja toodud raamat oli Reeli Reinausi teos "Kuidas mu isa endale uue naise sai". "Raamat räägib sellest, kuidas kaheliikmeline perekond - isa ja poeg - läbivad selle osa, et leida isale uue naine," selgitas ta ja tõdes, et teos on kirjutatud südamlikult ja mõnusalt ning on kergesti loetav.
Lastekirjanduskeskuse juhataja Anneli Kengsepp tõdes, et sel aastal kasutasid nad parimate lasteraamatute valimiseks spetsialiste igast maakonnast. "See tähendab, et kaasasime raamatukoguhoidjaid, lastekirjanduse uurijaid ja lugemisühingu inimesi, kes andsid omad hinnangud," ütles ta ja selgitas, et raamatukoguhoidjad tuginevad kindlasti ka laste arvamusele. "Lasteraamatuid ilmub palju, näiteks eelmisel aastal ilmus lastele 787 lasteraamatut," sõnas Kengsepp.
Kengsepa üheks lemmikuks lasteraamatuks 2016. aastal oli Lara Williamsoni "Poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani". "Teose keskmes on poisid, kellel on ema surnud ja nad elavad isaga, sattudes seepärast elama hoopis teise keskkonda," sõnas ta ja tõi välja, et raamat keskendub sellele, mis juhtub, kui lapsed ei suhtle oma vanematega. "Lapsed võivad asju valesti tõlgendada ja kruttida teemat enda jaoks keerulisemaks."
Talle jäid silma ka kaks Eesti lastekirjanike raamatut. Esimene neist oli Triinu Laane "Vana katkine kass", mis on kirjutatud paralleelselt ka võru keeles. "Sellest raamatust on palju juttu olnud ja see on ka palju tunnustust saanud," ütles Kengsepp ja nentis, et teos räägib lastele surmast, olemata kuidagipidi nukker. "Raamat näitab, et surm on elu üks loomulik osa."
Kodumaisest lastekirjandusest tõi Kengsepp välja ka Kertu Sillaste raamatu "Igaüks teeb isemoodi kunsti. "See on Sillaste autoriraamat, kus ta on kirjutanud ise nii teksti kui ka illustreerinud selle," sõnas ta ja selgitas, et teoses on trobikond lapsi, kelle vanemad on kunstnikud ja läbi selle raamatu tutvustatakse lastele väga lihtsalt erinevaid kunstivoolusid. "Me saame teada, mis on abstraktne kunst ja mis on skulptuur."
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Terevisioon"