"Terevisioonis" tutvustati möödunud aasta parimaid lasteraamatuid ({{commentsTotal}})

"Terevisioonis" olid külas Lastekaitse Liidu juht Tõnu Poopuu ja Lastekirjanduse keskuse juhataja Anneli Kengsepp, kes olid stuudiosse võtnud kaasa 2016. aasta neliteist parimat ja meeldejäävamat lasteraamatut.

Lastekaitse Liidu juht Tõnu Poopuu ütles "Terevisioonis", et ilmselt igaüks meist mäletab juba lapsepõlvest, milline on üks hea lasteraamat. "See peab olema inspireeriv, huvitav ja sobima nii vanemale kui ka lapsele," sõnas ta ja tõi 2016. aasta lasteraamatutest esile Wimbergi luulekogu "Ahoi!". "Teoses paneb Wimberg vimkalises luules kirja teemasid, mis lastele kindlasti meeldivad," tõi ta välja ja selgitas, et luulekogus tuleb juttu näiteks kosmosesse lendamisest, seenelkäigust ja jõuludest.

Samuti rääkis Poopuu Indrek Koffi raamatust "Ilusti". "See raamat ongi seepärast põnev, et tekst ja pildid on omavahel seotud ja neid ei saagi eristada," selgitas ta ja lisas, et raamat räägib sellest, kuidas lapsed tahavad kõik väga head olla ja vanematele meeldida, aga aeg-ajalt see tublidus läheb nii suureks, et sellest võib pisukene segadus tekkida. "Lõppsõnum on see, et lapsed on kõik ikka armsad."

Kolmas Tõnu Poopuu välja toodud raamat oli Reeli Reinausi teos "Kuidas mu isa endale uue naise sai". "Raamat räägib sellest, kuidas kaheliikmeline perekond - isa ja poeg - läbivad selle osa, et leida isale uue naine," selgitas ta ja tõdes, et teos on kirjutatud südamlikult ja mõnusalt ning on kergesti loetav.

Lastekirjanduskeskuse juhataja Anneli Kengsepp tõdes, et sel aastal kasutasid nad parimate lasteraamatute valimiseks spetsialiste igast maakonnast. "See tähendab, et kaasasime raamatukoguhoidjaid, lastekirjanduse uurijaid ja lugemisühingu inimesi, kes andsid omad hinnangud," ütles ta ja selgitas, et raamatukoguhoidjad tuginevad kindlasti ka laste arvamusele. "Lasteraamatuid ilmub palju, näiteks eelmisel aastal ilmus lastele 787 lasteraamatut," sõnas Kengsepp.

Kengsepa üheks lemmikuks lasteraamatuks 2016. aastal oli Lara Williamsoni "Poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani". "Teose keskmes on poisid, kellel on ema surnud ja nad elavad isaga, sattudes seepärast elama hoopis teise keskkonda," sõnas ta ja tõi välja, et raamat keskendub sellele, mis juhtub, kui lapsed ei suhtle oma vanematega. "Lapsed võivad asju valesti tõlgendada ja kruttida teemat enda jaoks keerulisemaks."

Talle jäid silma ka kaks Eesti lastekirjanike raamatut. Esimene neist oli Triinu Laane "Vana katkine kass", mis on kirjutatud paralleelselt ka võru keeles. "Sellest raamatust on palju juttu olnud ja see on ka palju tunnustust saanud," ütles Kengsepp ja nentis, et teos räägib lastele surmast, olemata kuidagipidi nukker. "Raamat näitab, et surm on elu üks loomulik osa."

Kodumaisest lastekirjandusest tõi Kengsepp välja ka Kertu Sillaste raamatu "Igaüks teeb isemoodi kunsti. "See on Sillaste autoriraamat, kus ta on kirjutanud ise nii teksti kui ka illustreerinud selle," sõnas ta ja selgitas, et teoses on trobikond lapsi, kelle vanemad on kunstnikud ja läbi selle raamatu tutvustatakse lastele väga lihtsalt erinevaid kunstivoolusid. "Me saame teada, mis on abstraktne kunst ja mis on skulptuur."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Terevisioon"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: