Arvustus. Vilkad töövihikukesed ({{commentsTotal}})

Tööraamat
Tööraamat Autor/allikas: Delfi/Sven Arbet

Tööraamatud on leitud!

Tööraamat

Koostanud Katrin Kaarep
Anekdoodid Erkki Kõlu kogust
Tänapäev

Трудовая книжка
Tööraamat
Koostanud Merilin Pärli ja Katrin Kaarep
Tänapäev

Et.

Te võite vist mu pea peal puid lõhkuda. Ütleb ju vanarahvas, et nii tehtagu koluga, mis nalja ei mõista.

Ega ma ole kunagi eriti vaimukas olnud.

Võib muidugi tegijate kavatsust taibata. Eks olnud ju teemaks, et saatke oma tööraamatud sotsiaalministeeriumi, kes te enne 1999 (?) töötanud olete, siis on kindel, et te ikka kunagi ka nonde veeuputuseelsete aastate eest pensioni saama hakkate. Usinad ametnikud kirjutavad raamatud digitaalseks, teie süda võib rahul olla.

Küll oli ilkumist. Ise löödi kah kaasa, et justnagu pole arhiive põletatud, justnagu on meil maksuamet oma andmetega olemas, justnagu on meil e-riik, aga oeh. Justnagu on nagu ikka, et justnagu on Suur Vend peal, aga ikka läheb kaardistamiseks, ikka on, et midagi ei teata.

Eks need kaks töövihku tule ka siis püüdena natuke pappi teha. Andke andeks, Tänapäeva rahvas, kisub sinnapoole. Milles pole midagi etteheidetavat.

Hea kursavenna Erkki tööteemaliste anekdootide valik selles esimeses, mis on kujundatud nagu Vabariigi tööraamat on ju täiesti hea. Ma mõnda ei teadnudki. Tegelikult päris paljusid. Ja töötajate sissekannetele pole ka midagi ette heita.

Teise kallal, mis nõukaaegse järgi kujundatud, küll. Nimelt on mul endal sihuke. Ja ma ei kavatsegi seda kuskile saata. Kui mitte muu, siis sellepärast, et esimene töökoht on EKP KK Kirjastus. Panevad veel vangi kui punaste agendi. Ehkki see lihtsalt oli 1990. aastal täiesti alles ja erastamata, andis välja kõiki Ajakirjandusmaja lehti ja ajakirju. Pealegi on mälestus... ja, pagan, arhiive ei ole põletatud.

Mistap. Tollane tööraamat oli paksem kui see 16 lehte. Sisse olete te kirjutanud, et kolhoosniku tööraamat. Mu teada sellist polnud olemas. Ja kui keegi oli major, siis oli tal sõjaväepilet. Sõnaga, noored, ärge tehke nõukanalju, te õnneks ei tea sellest ajast suurt.

Lisaks on vähe jabur segada eesti tööteemalisi vanasõnu tööteemaliste punaplakatitega. Laseb juhtme kokku ega tundu ülepea naljakas. Vähemalt minusugusele vanale peerule. Hämming, ei muud.

Aga ärge norgu jääge. Kingiks kõlbavad ju mõlemad, eriti kuna olete lahkesti ruumi jätnud kinkijale oma vaimukuste lisamiseks.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: