Tristan Priimägi jagas nädalavahetuseks filmisoovitusi ({{commentsTotal}})

"Terevisioonis" tutvustas kolme kinodesse jõudvat filmi filmiajakirjanik Tristan Priimägi.

"Zooloogia" režissöör Ivan I. Tverdovskiy

"Film räägib Natašast, kes on üsna häbelik ja töötab loomaaias ja laseb elul endast üsna üle sõita kuni hetkeni, kui ta avastab, et talle on kasvanud saba. See teeb temast persooni ja siis ta leiab iseennast üles. See lugu on sellest, mis tunne on olla Venemaal teistsugune laias laastus. See normaalsuse piir nihkub kogu aeg koomale ja see saba võib siin sümboliseerida kõike alates füüsilisest puudest kuni seksuaalse sättumuseni või milleni iganes. Minu arust on see väga ilus ja peen vihje sellele, et me peaksime ikkagi seda teistsugusust elus hindama selle asemel, et seda hukka mõista. Teisalt tegeleb ta ka sellega, et kuidas inimesed peavad silmitsi olema vastikustundega, mida nende suhtes tuntakse. Äärmiselt aktuaalne film. Huvitav jällegi, et Venemaal aeg-ajalt õnnestub selliseid asju teha tsensuurist hoolimata."

"Logan" režissöör James Mangold

"Räägib sellest, mis tunne on olla teistsugune Ameerikas. Ameerikas samamoodi väga aktuaalne küsimus. See film on superkangelase film ilma superkangelaseta. Keskne tegelane ei ole superkangelane, vaid on surev mees, kes peab oma viimase missiooni läbi viima. Terve see film on puhtalt karakterdraama, ühe inimese keskne karakterdraama. Jällegi minu meelest väga aktuaalne Trumpi-Ameerikas. Seal on need teistsugused ehk mutandid, kes peavad Ameerika valitsuse tagakiusamise eest põgenema üle piiri Kanadasse. Seal on nii mõndagi huvitavat. Mõte on täpselt see sama, et erinevust tuleb ikkagi hoida ja hinnata."

"Taksojuht" (1976) režissöör Martin Scorsese

"Film räägib põhimõtteliselt sellest, mis tunne oli elada Ameerikas ja New Yorgis selles Watergate´i järgses paranoiast puretud Ameerikas, kus kõik olid veendunud selles, et valitsus jälgib neid ja kuulab neid pealt ja üksikisiku õigused on tühised. Ja kuidas siis see Robert de Niro karakter võtab õigusemõistmise enda kätte omakohtu ja kriminaalsuse läbi. Selliste karakterite järgi on tung alati olnud. Mingis mõttes valitseb kogukondlik heakskiit neile, kes julgevad ise otsustada. Kui üksikinimene tunneb, et ta on kaitsetu seadusandluse ebaõigluse või jõuetuse ees, siis ta võtab selle initsiatiivi enda kätte. Visuaalselt super film ja väga stiilne jazzi-soundtrack."

Toimetaja: Madis Laur



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

Peeter Sauter

Peeter Sauter: kas purjus inimene tohib valida?

Vastust ma ei tea, ei ole selle kohta kuskilt midagi lugenud. No avalikus kohas ei tohi purjus olla ja valimisjaoskond on avalik koht. Ega e-valimiste ajal võin muidugi kodus olla nii purjus, kui tahan ja ikkagi valida.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: