Arvustus. Üksinduse suursaadik ({{commentsTotal}})

Pärt Uusberg Autor: Ülo Josing/ERR

Pärt Uusbergi autorikontsert "Unenäo talu" 24. II Kultuurikatlas.

Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Pärt Uusberg, lugeja Uku Uusberg.

Kavas teosed Ernst Enno, Juhan Liivi ja Karl Ristikivi tekstidele, tsükli "Ernst Enno avarused" ja Alo Ritsingu 80. sünnipäevale pühendatud laulu "Luulet igatsuste maalt" esiettekanne.

Eesti iseseisvuspäeval andis Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) kontserdi Pärt Uusbergi meeskoorimuusikaga. Kolme eesti kirjaniku tekstidele loodud lauludest sai omamoodi ring ümber kuulaja südame­tšakra.

18-aastane Pärt Uusberg, kes leidis oma viisistatud armastuslaulu tarvis südamelähedased luuleread Juhan Liivi luulekogumikust, on kirjaniku tekstide juurde tagasi pöördunud rohkem kui üks kord. Peale Liivi on nüüdseks 30-aastasele heliloojale südamekõnes soojad ka Karl Ristikivi ja Ernst Enno tekstid. Need kolm iseäralise elusaatuse, kuid erakordse väljendusviisiga sõnaseadjat on Uusbergi lemmikpoeedid. Tema sõnade kohaselt on nood oma luulesse kodeerinud ka muusika: nii ei ole Uusbergi sõnul olnud tal suuremat vaeva kui luule lugemisega kangastuv helikujund noodipaberile visandada.

Kui üldjoontes leiame uuemast koori­muusikast eksistentsiaalseid, filosoofilisi ja väga sageli vaimulikke tekste, siis (mitte et tal neid poleks) Pärt Uusbergi puhul sageli mõte tema tekstivalikut silmitsedes hangub. Tumedates toonides, valusad ja igatsuslikud luuleread joonistavad heliloojale selja taha sootuks rohkem kui 50 halli varjundit. Kuidas küll täies elujõus noor helilooja leiab endas nii palju mehisust, et seista tête-à-tête hääbumise, vaibumise, lahkumise, alandlikkuse, tänulikkuse ja loobumise teemaga? Ka surmaga. On ju säärased toonid omased pigem kogenud loojatele. Ometi, seda vapustavam on Uusbergi valik: tõsiselt karmid mänguvahendid, halastamatult rahu siirdavad harmooniad ja aega luubi alt läbi kruttivad hammasrattad. Uusbergil on julgust olla publiku ees vaikusega omavahel, olla iseenda mõtete kiusata ja painata ning tema muusikasse kooruvad südamevalust toetatuna laulud, mis kuulajaid üksipäini ei jäta ega nende tähelepanu uitama ei lase.

Kava, mida raamisid vaimulikud rahvaviisid Uusbergi seades, oli ülesehituselt loogiline ja haarav. Kõigepealt kõlas kolm laulu Karl Ristikivi tekstile: äraspidine mõtisklus olemise-mitteolemise piiri peal kõndimisest ("Kojuigatsus – kauguseigatsus"), jääkamakaliku raskusega paratamatu hüvastijätt mererannaga ja elu uueks loomise valemi kordamine ("Ei, me ei tule kunagi tagasi siia randa") ning ajutiste olude hale tegelikkusesse tõmbamise valu ("Ka sisaliku tee kivil jätab jälje"). Nende kõrval sai esiettekande kolmeosaline tsükkel „Ernst Enno avarused“, mille tekst pärit kogumikust "Uued luuletused". Tsükkel esitab ühest maailmast teise sujumise kummitusliku varjuloo: selles on hüvastijätusoovid luikede kluu-kluuga, igatsusterohke öövalguse ja vaikse tuule sasida jäänud unenäo talu ja lõppeks kohtumine täieliku hääbumise, surmaga. Kava lõpuosas kõlas kolm laulu Juhan Liivi tekstile: tumedatoonilisest metsakuulamisest hinge kasvav "Mets kohas", lauliku südamevalust jutustav "Lauliku talveüksindus" ja riimimänguline "Luulet igatsuste maalt".

Laulude vahel luges poeetide tekste ja ka kirjanike kohta informatiivse sisuga vahepalu Pärt Uusbergi näitlejast-lavastajast vend Uku Uusberg. Kohati oleksin tahtnud teda vaigistada tema liigkiire sisseastumise pärast kajasse (arvatavasti hoidmaks ära aplausi), kava edenedes aga isegi ootasin neid vahetekste – et nood annaksid mulle aega järgmise laulu eel sisse hingata. Väga sümpaatne oli klarneti kasutamine (soleeris Jaan Krivel), seda oleks võinud olla rohkemgi.

RAM kõlas nii, nagu lootsin: koori toon oli mahlakas, rauge, tuumakas ja suhteliselt ühtlane, leidus sümpaatseid kujundite väljatoomisi ja kirkaid karakterkirju. Koori auks peab ütlema, et diktsioonile oli pööratud suurt rõhku ning häälikupeegelduste ja konsonantide mäng oli nauding (nt sõna "hell" – maailmatu pikk lõpp, imeline leid!). Vaid üks laul, mis on kooril varasemast ajast repertuaaris ("Ka sisaliku …" ), jäi kõrva pisut laisema diktsiooni, ent materjali täiuslikuma tunnetusega.

Meeskoor, kes oli vaid mõni päev enne Uusbergi autorikontserti naasnud Hiina kontserdireisilt, võttis tema muusika ettekannet väga tõsiselt: heliloojast dirigendi taotlusi püüti igati täita ning tulemuseks oli (vaatamata mõningasele reisiga kaasnevale kahjustusele) tüünelt välja peetud, loomulikult voolav ja nauditav esitus. Meeskoor oli rahustav ja inspireeriv, dirigent koori ees aga vaatamisväärsus omaette.

Nimelt on Uusberg väga delikaatse käega, tema juhatamisel on suur roll sõrmedel. Ülipeenelt joonistavad käed välja muusika struktuuri, muutumata seejuures tervet keha üliemotsioneerivaks, ja see on erakordselt sümpaatne omadus. Tema käsi on plastiline, laia amplituudiga ja väljendusrikas, strihhid selged, mõtestatud ja ainumõistetavad. Uusberg kontakteerubki lauljaga eelkõige silmavaate ja näpuotsaga ning võtab aega piano’de-diminuendo’de häälestamisele.

Uusbergile meeskoor sobib. Ta leiab siit kõrvutuseks üles vajaliku kahvatuse ja mahlakuse, meeskoori sügavad toonid ja sälkjad tipud, rauged fraseerimised ja julged tundelised sammumised. Erakordselt kogenud koorilauljana annab helilooja lauljaile võimaluse rahulikult hingata ja mängib vastutasuks voogavate vokaalidega, joonistab üüratud väljad ning häälestab mikrotasandil peened detailid.

Pärt Uusbergi muusika on omamoodi tervendav ja pole siis ime, et seda nii väga armastatakse. See kammib haiget saanud hinge sassisolekut, suunab mediteerima ja mõtlema elu ilule kogu tema paratamatuses. Uusbergi muusika ei sunni kedagi olema keegi teine, ei trügi võltsläikiva ja käratsevaga, ei patsuta paksult ja ootamatult õlale. Uusberg vajutab kuuma söetükina oma lauludega mikitaliku pitseri rahvusliku iseolemise jätkuketile, annab võimaluse vaadata üle õla ja laseb neelata omaenda nutmata jäänud pisarad. Selle kõige kõrval on tema helikeel lõpmata helge, heakõlaline, veetlev oma väljapeetuses, pikkades meelemõtisklustes ja raugevates kordustes. Ja vaatamata lisatoolidele mahutatud publiku õlatundele sai igaüks jääda üksinda.

Artikkel ilmus Sirbis.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Allikas: Sirp



Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

Jaan Tooming. Kirikhärra

Lavastaja ja kirjanik Jaan Tooming alustab kultuuriportaalis sarjaga. Tulemas teisigi põnevaid tüpaaže.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Kalju Kruusa esitas kaks luuletust

Kalju Kruusa luges "Kirjandusministeeriumis" ette kaks luuletust kogust "Ühe inimese elu".

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Tanel Ingi: kuidas märgata olematut maailma ja seda mitte lõhkuda?

"OP-is" rääkis näitleja Tanel Ingi loo enda saami päritolu sõbrast, kellega nad kord kalale läksid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?