Arvustus. Üksinduse suursaadik ({{commentsTotal}})

Pärt Uusberg
Pärt Uusberg Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Pärt Uusbergi autorikontsert "Unenäo talu" 24. II Kultuurikatlas.

Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Pärt Uusberg, lugeja Uku Uusberg.

Kavas teosed Ernst Enno, Juhan Liivi ja Karl Ristikivi tekstidele, tsükli "Ernst Enno avarused" ja Alo Ritsingu 80. sünnipäevale pühendatud laulu "Luulet igatsuste maalt" esiettekanne.

Eesti iseseisvuspäeval andis Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) kontserdi Pärt Uusbergi meeskoorimuusikaga. Kolme eesti kirjaniku tekstidele loodud lauludest sai omamoodi ring ümber kuulaja südame­tšakra.

18-aastane Pärt Uusberg, kes leidis oma viisistatud armastuslaulu tarvis südamelähedased luuleread Juhan Liivi luulekogumikust, on kirjaniku tekstide juurde tagasi pöördunud rohkem kui üks kord. Peale Liivi on nüüdseks 30-aastasele heliloojale südamekõnes soojad ka Karl Ristikivi ja Ernst Enno tekstid. Need kolm iseäralise elusaatuse, kuid erakordse väljendusviisiga sõnaseadjat on Uusbergi lemmikpoeedid. Tema sõnade kohaselt on nood oma luulesse kodeerinud ka muusika: nii ei ole Uusbergi sõnul olnud tal suuremat vaeva kui luule lugemisega kangastuv helikujund noodipaberile visandada.

Kui üldjoontes leiame uuemast koori­muusikast eksistentsiaalseid, filosoofilisi ja väga sageli vaimulikke tekste, siis (mitte et tal neid poleks) Pärt Uusbergi puhul sageli mõte tema tekstivalikut silmitsedes hangub. Tumedates toonides, valusad ja igatsuslikud luuleread joonistavad heliloojale selja taha sootuks rohkem kui 50 halli varjundit. Kuidas küll täies elujõus noor helilooja leiab endas nii palju mehisust, et seista tête-à-tête hääbumise, vaibumise, lahkumise, alandlikkuse, tänulikkuse ja loobumise teemaga? Ka surmaga. On ju säärased toonid omased pigem kogenud loojatele. Ometi, seda vapustavam on Uusbergi valik: tõsiselt karmid mänguvahendid, halastamatult rahu siirdavad harmooniad ja aega luubi alt läbi kruttivad hammasrattad. Uusbergil on julgust olla publiku ees vaikusega omavahel, olla iseenda mõtete kiusata ja painata ning tema muusikasse kooruvad südamevalust toetatuna laulud, mis kuulajaid üksipäini ei jäta ega nende tähelepanu uitama ei lase.

Kava, mida raamisid vaimulikud rahvaviisid Uusbergi seades, oli ülesehituselt loogiline ja haarav. Kõigepealt kõlas kolm laulu Karl Ristikivi tekstile: äraspidine mõtisklus olemise-mitteolemise piiri peal kõndimisest ("Kojuigatsus – kauguseigatsus"), jääkamakaliku raskusega paratamatu hüvastijätt mererannaga ja elu uueks loomise valemi kordamine ("Ei, me ei tule kunagi tagasi siia randa") ning ajutiste olude hale tegelikkusesse tõmbamise valu ("Ka sisaliku tee kivil jätab jälje"). Nende kõrval sai esiettekande kolmeosaline tsükkel „Ernst Enno avarused“, mille tekst pärit kogumikust "Uued luuletused". Tsükkel esitab ühest maailmast teise sujumise kummitusliku varjuloo: selles on hüvastijätusoovid luikede kluu-kluuga, igatsusterohke öövalguse ja vaikse tuule sasida jäänud unenäo talu ja lõppeks kohtumine täieliku hääbumise, surmaga. Kava lõpuosas kõlas kolm laulu Juhan Liivi tekstile: tumedatoonilisest metsakuulamisest hinge kasvav "Mets kohas", lauliku südamevalust jutustav "Lauliku talveüksindus" ja riimimänguline "Luulet igatsuste maalt".

Laulude vahel luges poeetide tekste ja ka kirjanike kohta informatiivse sisuga vahepalu Pärt Uusbergi näitlejast-lavastajast vend Uku Uusberg. Kohati oleksin tahtnud teda vaigistada tema liigkiire sisseastumise pärast kajasse (arvatavasti hoidmaks ära aplausi), kava edenedes aga isegi ootasin neid vahetekste – et nood annaksid mulle aega järgmise laulu eel sisse hingata. Väga sümpaatne oli klarneti kasutamine (soleeris Jaan Krivel), seda oleks võinud olla rohkemgi.

RAM kõlas nii, nagu lootsin: koori toon oli mahlakas, rauge, tuumakas ja suhteliselt ühtlane, leidus sümpaatseid kujundite väljatoomisi ja kirkaid karakterkirju. Koori auks peab ütlema, et diktsioonile oli pööratud suurt rõhku ning häälikupeegelduste ja konsonantide mäng oli nauding (nt sõna "hell" – maailmatu pikk lõpp, imeline leid!). Vaid üks laul, mis on kooril varasemast ajast repertuaaris ("Ka sisaliku …" ), jäi kõrva pisut laisema diktsiooni, ent materjali täiuslikuma tunnetusega.

Meeskoor, kes oli vaid mõni päev enne Uusbergi autorikontserti naasnud Hiina kontserdireisilt, võttis tema muusika ettekannet väga tõsiselt: heliloojast dirigendi taotlusi püüti igati täita ning tulemuseks oli (vaatamata mõningasele reisiga kaasnevale kahjustusele) tüünelt välja peetud, loomulikult voolav ja nauditav esitus. Meeskoor oli rahustav ja inspireeriv, dirigent koori ees aga vaatamisväärsus omaette.

Nimelt on Uusberg väga delikaatse käega, tema juhatamisel on suur roll sõrmedel. Ülipeenelt joonistavad käed välja muusika struktuuri, muutumata seejuures tervet keha üliemotsioneerivaks, ja see on erakordselt sümpaatne omadus. Tema käsi on plastiline, laia amplituudiga ja väljendusrikas, strihhid selged, mõtestatud ja ainumõistetavad. Uusberg kontakteerubki lauljaga eelkõige silmavaate ja näpuotsaga ning võtab aega piano’de-diminuendo’de häälestamisele.

Uusbergile meeskoor sobib. Ta leiab siit kõrvutuseks üles vajaliku kahvatuse ja mahlakuse, meeskoori sügavad toonid ja sälkjad tipud, rauged fraseerimised ja julged tundelised sammumised. Erakordselt kogenud koorilauljana annab helilooja lauljaile võimaluse rahulikult hingata ja mängib vastutasuks voogavate vokaalidega, joonistab üüratud väljad ning häälestab mikrotasandil peened detailid.

Pärt Uusbergi muusika on omamoodi tervendav ja pole siis ime, et seda nii väga armastatakse. See kammib haiget saanud hinge sassisolekut, suunab mediteerima ja mõtlema elu ilule kogu tema paratamatuses. Uusbergi muusika ei sunni kedagi olema keegi teine, ei trügi võltsläikiva ja käratsevaga, ei patsuta paksult ja ootamatult õlale. Uusberg vajutab kuuma söetükina oma lauludega mikitaliku pitseri rahvusliku iseolemise jätkuketile, annab võimaluse vaadata üle õla ja laseb neelata omaenda nutmata jäänud pisarad. Selle kõige kõrval on tema helikeel lõpmata helge, heakõlaline, veetlev oma väljapeetuses, pikkades meelemõtisklustes ja raugevates kordustes. Ja vaatamata lisatoolidele mahutatud publiku õlatundele sai igaüks jääda üksinda.

Artikkel ilmus Sirbis.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Allikas: Sirp



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.