Arvustus. Üksinduse suursaadik ({{commentsTotal}})

Pärt Uusberg
Pärt Uusberg Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Pärt Uusbergi autorikontsert "Unenäo talu" 24. II Kultuurikatlas.

Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Pärt Uusberg, lugeja Uku Uusberg.

Kavas teosed Ernst Enno, Juhan Liivi ja Karl Ristikivi tekstidele, tsükli "Ernst Enno avarused" ja Alo Ritsingu 80. sünnipäevale pühendatud laulu "Luulet igatsuste maalt" esiettekanne.

Eesti iseseisvuspäeval andis Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) kontserdi Pärt Uusbergi meeskoorimuusikaga. Kolme eesti kirjaniku tekstidele loodud lauludest sai omamoodi ring ümber kuulaja südame­tšakra.

18-aastane Pärt Uusberg, kes leidis oma viisistatud armastuslaulu tarvis südamelähedased luuleread Juhan Liivi luulekogumikust, on kirjaniku tekstide juurde tagasi pöördunud rohkem kui üks kord. Peale Liivi on nüüdseks 30-aastasele heliloojale südamekõnes soojad ka Karl Ristikivi ja Ernst Enno tekstid. Need kolm iseäralise elusaatuse, kuid erakordse väljendusviisiga sõnaseadjat on Uusbergi lemmikpoeedid. Tema sõnade kohaselt on nood oma luulesse kodeerinud ka muusika: nii ei ole Uusbergi sõnul olnud tal suuremat vaeva kui luule lugemisega kangastuv helikujund noodipaberile visandada.

Kui üldjoontes leiame uuemast koori­muusikast eksistentsiaalseid, filosoofilisi ja väga sageli vaimulikke tekste, siis (mitte et tal neid poleks) Pärt Uusbergi puhul sageli mõte tema tekstivalikut silmitsedes hangub. Tumedates toonides, valusad ja igatsuslikud luuleread joonistavad heliloojale selja taha sootuks rohkem kui 50 halli varjundit. Kuidas küll täies elujõus noor helilooja leiab endas nii palju mehisust, et seista tête-à-tête hääbumise, vaibumise, lahkumise, alandlikkuse, tänulikkuse ja loobumise teemaga? Ka surmaga. On ju säärased toonid omased pigem kogenud loojatele. Ometi, seda vapustavam on Uusbergi valik: tõsiselt karmid mänguvahendid, halastamatult rahu siirdavad harmooniad ja aega luubi alt läbi kruttivad hammasrattad. Uusbergil on julgust olla publiku ees vaikusega omavahel, olla iseenda mõtete kiusata ja painata ning tema muusikasse kooruvad südamevalust toetatuna laulud, mis kuulajaid üksipäini ei jäta ega nende tähelepanu uitama ei lase.

Kava, mida raamisid vaimulikud rahvaviisid Uusbergi seades, oli ülesehituselt loogiline ja haarav. Kõigepealt kõlas kolm laulu Karl Ristikivi tekstile: äraspidine mõtisklus olemise-mitteolemise piiri peal kõndimisest ("Kojuigatsus – kauguseigatsus"), jääkamakaliku raskusega paratamatu hüvastijätt mererannaga ja elu uueks loomise valemi kordamine ("Ei, me ei tule kunagi tagasi siia randa") ning ajutiste olude hale tegelikkusesse tõmbamise valu ("Ka sisaliku tee kivil jätab jälje"). Nende kõrval sai esiettekande kolmeosaline tsükkel „Ernst Enno avarused“, mille tekst pärit kogumikust "Uued luuletused". Tsükkel esitab ühest maailmast teise sujumise kummitusliku varjuloo: selles on hüvastijätusoovid luikede kluu-kluuga, igatsusterohke öövalguse ja vaikse tuule sasida jäänud unenäo talu ja lõppeks kohtumine täieliku hääbumise, surmaga. Kava lõpuosas kõlas kolm laulu Juhan Liivi tekstile: tumedatoonilisest metsakuulamisest hinge kasvav "Mets kohas", lauliku südamevalust jutustav "Lauliku talveüksindus" ja riimimänguline "Luulet igatsuste maalt".

Laulude vahel luges poeetide tekste ja ka kirjanike kohta informatiivse sisuga vahepalu Pärt Uusbergi näitlejast-lavastajast vend Uku Uusberg. Kohati oleksin tahtnud teda vaigistada tema liigkiire sisseastumise pärast kajasse (arvatavasti hoidmaks ära aplausi), kava edenedes aga isegi ootasin neid vahetekste – et nood annaksid mulle aega järgmise laulu eel sisse hingata. Väga sümpaatne oli klarneti kasutamine (soleeris Jaan Krivel), seda oleks võinud olla rohkemgi.

RAM kõlas nii, nagu lootsin: koori toon oli mahlakas, rauge, tuumakas ja suhteliselt ühtlane, leidus sümpaatseid kujundite väljatoomisi ja kirkaid karakterkirju. Koori auks peab ütlema, et diktsioonile oli pööratud suurt rõhku ning häälikupeegelduste ja konsonantide mäng oli nauding (nt sõna "hell" – maailmatu pikk lõpp, imeline leid!). Vaid üks laul, mis on kooril varasemast ajast repertuaaris ("Ka sisaliku …" ), jäi kõrva pisut laisema diktsiooni, ent materjali täiuslikuma tunnetusega.

Meeskoor, kes oli vaid mõni päev enne Uusbergi autorikontserti naasnud Hiina kontserdireisilt, võttis tema muusika ettekannet väga tõsiselt: heliloojast dirigendi taotlusi püüti igati täita ning tulemuseks oli (vaatamata mõningasele reisiga kaasnevale kahjustusele) tüünelt välja peetud, loomulikult voolav ja nauditav esitus. Meeskoor oli rahustav ja inspireeriv, dirigent koori ees aga vaatamisväärsus omaette.

Nimelt on Uusberg väga delikaatse käega, tema juhatamisel on suur roll sõrmedel. Ülipeenelt joonistavad käed välja muusika struktuuri, muutumata seejuures tervet keha üliemotsioneerivaks, ja see on erakordselt sümpaatne omadus. Tema käsi on plastiline, laia amplituudiga ja väljendusrikas, strihhid selged, mõtestatud ja ainumõistetavad. Uusberg kontakteerubki lauljaga eelkõige silmavaate ja näpuotsaga ning võtab aega piano’de-diminuendo’de häälestamisele.

Uusbergile meeskoor sobib. Ta leiab siit kõrvutuseks üles vajaliku kahvatuse ja mahlakuse, meeskoori sügavad toonid ja sälkjad tipud, rauged fraseerimised ja julged tundelised sammumised. Erakordselt kogenud koorilauljana annab helilooja lauljaile võimaluse rahulikult hingata ja mängib vastutasuks voogavate vokaalidega, joonistab üüratud väljad ning häälestab mikrotasandil peened detailid.

Pärt Uusbergi muusika on omamoodi tervendav ja pole siis ime, et seda nii väga armastatakse. See kammib haiget saanud hinge sassisolekut, suunab mediteerima ja mõtlema elu ilule kogu tema paratamatuses. Uusbergi muusika ei sunni kedagi olema keegi teine, ei trügi võltsläikiva ja käratsevaga, ei patsuta paksult ja ootamatult õlale. Uusberg vajutab kuuma söetükina oma lauludega mikitaliku pitseri rahvusliku iseolemise jätkuketile, annab võimaluse vaadata üle õla ja laseb neelata omaenda nutmata jäänud pisarad. Selle kõige kõrval on tema helikeel lõpmata helge, heakõlaline, veetlev oma väljapeetuses, pikkades meelemõtisklustes ja raugevates kordustes. Ja vaatamata lisatoolidele mahutatud publiku õlatundele sai igaüks jääda üksinda.

Artikkel ilmus Sirbis.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Allikas: Sirp



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Edward von LõngusEdward von Lõngus
Edward von Lõngus lõi Helsingi tänavatele kuus uut kunstiteost

Salapäraga ümbritsetud tänavakunstnik Edward von Lõnguse Euroopa-tuur on jõudnud Helsingisse, mille tänavatele on ilmunud kuus uut iseäralikku kunstiteost.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.