Peeter Helme soovitab: Armin Kõomägi "Minu erootika saladus" ({{commentsTotal}})

Armin Kõomägi
Armin Kõomägi Autor/allikas: ERR

Armin Kõomägi "Minu erootika saladus"
Sebastian Loeb, 2017. 238 lk.

Täna räägin Armin Kõomäe värskest novellikogust "Minu erootika saladus". Novellikogu on iseenesest korraga põnev ja raske žanr. Ühest küljest saab ühe raamatu vältel sukelduda tervesse hulka eri maailmadesse. Teisalt ei kesta need maailmad kaua ning sageli on ka raske kõiki ühtede kaante vahel ilmuvaid tekste ühe nimetaja alla kokku võtta ning raamatu läbi lugemisel võib jääda mingi ebamäärane tunne. Teeb ju mõni jutt lugeja rõõmsaks, teine hoopis kurvaks, kolmas aga ei pruugi üldse mingit mulje jätta, sest selle lugemise ajal pole eelmise novelli elamus tunnetest veel kustunud. Eks sellepärast ongi vahel mõtet lugeda kogumikke pikema aja jooksul, üks lugu korraga ja vahepeal äkki sootuks midagi muud.

Tänase raamatuga neid probleeme ilmselt ei teki. Põhjus on lihtne: Armin Kõomäe seitsmes teos, kuueteistkümnest novellist koosnev „Minu erootika saladus“, on piisavalt terviklik ja samas on iga lugu ometi piisavalt meelelahutuslik. Nõnda hoiab see meele värskena, laseb autoriga aasa mõelda ja sageli ka kaasa muheleda ning samas ei vaeva lugeja mõtteid ja tundeid sedavõrd, et mõni lugu teiste üle valitseks või nende loodud atmosfääri lömastaks.

Arvata võib, et teose pealkiri mõjub intrigeerivalt. Sellenimelist novelli kogumiku lugude hulgast siiski ei leia. "Minu erootika saladus" on ühe novelli peategelase fraas. Aga annab tooni päris hästi kätte. Mitte selles mõttes, nagu oleks tegu kas erootiliste või erootikast jutustavate lugudega. Mõnel juhul ongi, aga sageli mitte. Pigem seisneb see toon teatavas huumoris, mis on Armin Kõomäe loomingut alati iseloomustanud. Kuulutades nüüd, et ta avaldab oma erootika saladuse, teeb autor nalja. Osalt lugejaga, osalt ka iseenda ja oma tegelestage. Aga see huumor on üldjuhul soe, ajakajaline ja üldmõistetav.

Osa "Minu erootika saladuse" tekstidest on varem ilmunud. "Jaani päev" näiteks on olnud Eesti Ekspressi Areeni jaanijutt, "U dilemma" avaldati kahe aasta eest Vikerkaares ja mõni novell on ilmselt ilmunud ka Loomingus. Tuli nagu tuttav ette...

Iseenesest oleks võinud esmailmumise andmed ka novellidele lisada, kuid otsest vajadust selle järele tegelikult pole. See oleks lihtsalt kirjanduslooliselt tore. See eest on tänuväärne autori otsus varustada iga novell väikese sissejuhatusega, milles Armin Kõomägi seletab lahti iga loo kirjutamise tagamaad ja selle, kust tuli idee või inspiratsioon just nõnda kirjutada. See on iseenesest meeldiv ja lõbus ning laseb heita pisikese pildi kirjaniku töötuppa. Mõnel juhul aitab see ka lugusid tõesti ka paremini mõista. Ilma selgitava tekstita poleks näiteks võimalik hästi aru saada, et novelli „Punker“ tagamaaks on Tallinna Sadama korruptsiooniskandaal või "Kiirabi“"on vahetult seotud Vladimir Sorokini jutustusega "Tuisk". Liiga tähtis see justkui pole, aga annab siiski natuke lisainfot ning aitab ka muidu üsna iseseisvaid novelle koos hoida. Kokkuvõtvalt võib Armin Kõomäe novellikogu iseloomustada pildikestena Kõomäe kirjanduslikust maailmast.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Allikas: Vikerraadio



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: