Peeter Helme soovitab: Armin Kõomägi "Minu erootika saladus" ({{commentsTotal}})

Armin Kõomägi Autor: ERR

Armin Kõomägi "Minu erootika saladus"
Sebastian Loeb, 2017. 238 lk.

Täna räägin Armin Kõomäe värskest novellikogust "Minu erootika saladus". Novellikogu on iseenesest korraga põnev ja raske žanr. Ühest küljest saab ühe raamatu vältel sukelduda tervesse hulka eri maailmadesse. Teisalt ei kesta need maailmad kaua ning sageli on ka raske kõiki ühtede kaante vahel ilmuvaid tekste ühe nimetaja alla kokku võtta ning raamatu läbi lugemisel võib jääda mingi ebamäärane tunne. Teeb ju mõni jutt lugeja rõõmsaks, teine hoopis kurvaks, kolmas aga ei pruugi üldse mingit mulje jätta, sest selle lugemise ajal pole eelmise novelli elamus tunnetest veel kustunud. Eks sellepärast ongi vahel mõtet lugeda kogumikke pikema aja jooksul, üks lugu korraga ja vahepeal äkki sootuks midagi muud.

Tänase raamatuga neid probleeme ilmselt ei teki. Põhjus on lihtne: Armin Kõomäe seitsmes teos, kuueteistkümnest novellist koosnev „Minu erootika saladus“, on piisavalt terviklik ja samas on iga lugu ometi piisavalt meelelahutuslik. Nõnda hoiab see meele värskena, laseb autoriga aasa mõelda ja sageli ka kaasa muheleda ning samas ei vaeva lugeja mõtteid ja tundeid sedavõrd, et mõni lugu teiste üle valitseks või nende loodud atmosfääri lömastaks.

Arvata võib, et teose pealkiri mõjub intrigeerivalt. Sellenimelist novelli kogumiku lugude hulgast siiski ei leia. "Minu erootika saladus" on ühe novelli peategelase fraas. Aga annab tooni päris hästi kätte. Mitte selles mõttes, nagu oleks tegu kas erootiliste või erootikast jutustavate lugudega. Mõnel juhul ongi, aga sageli mitte. Pigem seisneb see toon teatavas huumoris, mis on Armin Kõomäe loomingut alati iseloomustanud. Kuulutades nüüd, et ta avaldab oma erootika saladuse, teeb autor nalja. Osalt lugejaga, osalt ka iseenda ja oma tegelestage. Aga see huumor on üldjuhul soe, ajakajaline ja üldmõistetav.

Osa "Minu erootika saladuse" tekstidest on varem ilmunud. "Jaani päev" näiteks on olnud Eesti Ekspressi Areeni jaanijutt, "U dilemma" avaldati kahe aasta eest Vikerkaares ja mõni novell on ilmselt ilmunud ka Loomingus. Tuli nagu tuttav ette...

Iseenesest oleks võinud esmailmumise andmed ka novellidele lisada, kuid otsest vajadust selle järele tegelikult pole. See oleks lihtsalt kirjanduslooliselt tore. See eest on tänuväärne autori otsus varustada iga novell väikese sissejuhatusega, milles Armin Kõomägi seletab lahti iga loo kirjutamise tagamaad ja selle, kust tuli idee või inspiratsioon just nõnda kirjutada. See on iseenesest meeldiv ja lõbus ning laseb heita pisikese pildi kirjaniku töötuppa. Mõnel juhul aitab see ka lugusid tõesti ka paremini mõista. Ilma selgitava tekstita poleks näiteks võimalik hästi aru saada, et novelli „Punker“ tagamaaks on Tallinna Sadama korruptsiooniskandaal või "Kiirabi“"on vahetult seotud Vladimir Sorokini jutustusega "Tuisk". Liiga tähtis see justkui pole, aga annab siiski natuke lisainfot ning aitab ka muidu üsna iseseisvaid novelle koos hoida. Kokkuvõtvalt võib Armin Kõomäe novellikogu iseloomustada pildikestena Kõomäe kirjanduslikust maailmast.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Allikas: Vikerraadio



Kaido Veermäe filmist "Põrgu Indias": filmi tegemine katkes süüdimõistva kohtuotsusega

29. märtsi õhtul jõuab ETV eetrisse Kaido Veermäe dokumentaalfilm "Põrgu Indias", mis räägib loo laevakaitsjate traagilisest loost Indias. "Ringvaate" stuudios olid kohal nii režissöör kui ka laevakaitsja Lauri ema Maret Veikat.

Hendrik Toompere jr: lavastajapreemia on suurim tunnustus, mille olen saanud

27. märtsil võitis Hendrik Toompere jr teatri aastaauhindade jagamisel parima lavastaja preemia. Näitleja käis "Ringvaates" rääkimas, mida see tunnustus tema jaoks tähendab.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?