Peeter Helme soovitab: Armin Kõomägi "Minu erootika saladus" ({{commentsTotal}})

Armin Kõomägi
Armin Kõomägi Autor/allikas: ERR

Armin Kõomägi "Minu erootika saladus"
Sebastian Loeb, 2017. 238 lk.

Täna räägin Armin Kõomäe värskest novellikogust "Minu erootika saladus". Novellikogu on iseenesest korraga põnev ja raske žanr. Ühest küljest saab ühe raamatu vältel sukelduda tervesse hulka eri maailmadesse. Teisalt ei kesta need maailmad kaua ning sageli on ka raske kõiki ühtede kaante vahel ilmuvaid tekste ühe nimetaja alla kokku võtta ning raamatu läbi lugemisel võib jääda mingi ebamäärane tunne. Teeb ju mõni jutt lugeja rõõmsaks, teine hoopis kurvaks, kolmas aga ei pruugi üldse mingit mulje jätta, sest selle lugemise ajal pole eelmise novelli elamus tunnetest veel kustunud. Eks sellepärast ongi vahel mõtet lugeda kogumikke pikema aja jooksul, üks lugu korraga ja vahepeal äkki sootuks midagi muud.

Tänase raamatuga neid probleeme ilmselt ei teki. Põhjus on lihtne: Armin Kõomäe seitsmes teos, kuueteistkümnest novellist koosnev „Minu erootika saladus“, on piisavalt terviklik ja samas on iga lugu ometi piisavalt meelelahutuslik. Nõnda hoiab see meele värskena, laseb autoriga aasa mõelda ja sageli ka kaasa muheleda ning samas ei vaeva lugeja mõtteid ja tundeid sedavõrd, et mõni lugu teiste üle valitseks või nende loodud atmosfääri lömastaks.

Arvata võib, et teose pealkiri mõjub intrigeerivalt. Sellenimelist novelli kogumiku lugude hulgast siiski ei leia. "Minu erootika saladus" on ühe novelli peategelase fraas. Aga annab tooni päris hästi kätte. Mitte selles mõttes, nagu oleks tegu kas erootiliste või erootikast jutustavate lugudega. Mõnel juhul ongi, aga sageli mitte. Pigem seisneb see toon teatavas huumoris, mis on Armin Kõomäe loomingut alati iseloomustanud. Kuulutades nüüd, et ta avaldab oma erootika saladuse, teeb autor nalja. Osalt lugejaga, osalt ka iseenda ja oma tegelestage. Aga see huumor on üldjuhul soe, ajakajaline ja üldmõistetav.

Osa "Minu erootika saladuse" tekstidest on varem ilmunud. "Jaani päev" näiteks on olnud Eesti Ekspressi Areeni jaanijutt, "U dilemma" avaldati kahe aasta eest Vikerkaares ja mõni novell on ilmselt ilmunud ka Loomingus. Tuli nagu tuttav ette...

Iseenesest oleks võinud esmailmumise andmed ka novellidele lisada, kuid otsest vajadust selle järele tegelikult pole. See oleks lihtsalt kirjanduslooliselt tore. See eest on tänuväärne autori otsus varustada iga novell väikese sissejuhatusega, milles Armin Kõomägi seletab lahti iga loo kirjutamise tagamaad ja selle, kust tuli idee või inspiratsioon just nõnda kirjutada. See on iseenesest meeldiv ja lõbus ning laseb heita pisikese pildi kirjaniku töötuppa. Mõnel juhul aitab see ka lugusid tõesti ka paremini mõista. Ilma selgitava tekstita poleks näiteks võimalik hästi aru saada, et novelli „Punker“ tagamaaks on Tallinna Sadama korruptsiooniskandaal või "Kiirabi“"on vahetult seotud Vladimir Sorokini jutustusega "Tuisk". Liiga tähtis see justkui pole, aga annab siiski natuke lisainfot ning aitab ka muidu üsna iseseisvaid novelle koos hoida. Kokkuvõtvalt võib Armin Kõomäe novellikogu iseloomustada pildikestena Kõomäe kirjanduslikust maailmast.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Allikas: Vikerraadio



Kadri VoorandKadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Liisa Pool ja "Macbeth"Liisa Pool ja "Macbeth"
Teatraalne kaamera. Liisa Pool, "Macbeth"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.