Arvustus. Pagulased Karlssoni kulla kannul ({{commentsTotal}})

Jaak Kilmi
Jaak Kilmi "Sangarid" Autor: Kaader filmist

Mängufilm "Sangarid" (Taska Film, Eesti-Soome-Läti 2017, 90 min), režissöör Jaak Kilmi, stsenarist Martin Algus, operaator Aigars Sermukšs, heliloojad Samuli Erkkilä ja Joni Suhonen. Osades Märt Pius, Karl-Andreas Kalmet, Veiko Porkanen, Tõnu Kark, Esko Salminen, Andres Dvinjaninov jt.

Neid tuleb hordidena üle mere. Nad on imelike kommete ja teistsuguse kultuuritaustaga ning peamiselt mehed. Nad ei austa kohalikke seadusi ega huvitu traditsioonidest. Nad on pärit kehva arengutasemega riikidest. Keelt nad ei õpi ja tööle ka ükski ei lähe. Nad toovad kaasa ainult tüli, kurnavad kulud sotsiaalsüsteemile ja kasvava kuritegevuse. Kui praegu leiaks sellise kirjelduse ilmselt suvalise pagulasi puudutava uudise alt mõne uudiseportaali kommentaariu­mist, siis kunagi võinuksid lähinaabrid kirjeldada nii ei kedagi muud kui mõningaid kodukootud eestlasi, meie nüüdsete Kalevipoegade eelkäijaid. See „kunagi“ oli õigupoolest üpris hiljuti, kaheksakümnendatel, mil Soome kaudu vabadusest ettekujutuse kätte saanud noortel viskas Nõukogude liisunud korrast lõplikult kopa ette. Kolmest sellisest noormehest räägibki Jaak Kilmi seikluskomöödia "Sangarid".

Kilmi on mitmekülgne lavastaja, kes on aktiivselt tegev nii televisioonis, dokumentalistikas kui ka mängufilmis. Ka teema poolest on tema tööd üpris laia haardega, kuid korduvate motiividena võib nimetada teisel pool raudset eesriiet rohelisemana näivat muru, lääne­maailma manu püüdlemist ja sellega tihedalt seotud rikastumissoovi. See on esil turumajanduse toimemehhanisme vaatlevas dokumentaalfilmis "Müümise kunst" (2006), aga ka 1980date Eesti NSV inimeste vaba Soome ihalusest rääkivas segažanrilises "Diskos ja tuumasõjas" (2009). Kilmi seni tuntuimas, noortefilmi vormis mängufilmis „Sigade revolutsioon“ (2004) on vaatluse all omakorda Nõukogude Eesti status quo vastu mässamine. Ka „Sangarid“ püsib seega lavastajale üdini tuttaval rajal. Filmi kolm peategelast otsustavad, et kuigi Viru hotellist turistidelt hangitud importkaubaga hangeldamine on tulus tegevus, tuleb enda täielikuks realiseerimiseks ikkagi põgeneda teisele poole raudset eesriiet. Mõeldud, tehtud – paat Soome lahte lükatud, kuid loomulikult ei lase end kuigi kaua oodata äratundmine, et rohi teispool vett nii palju rohelisem polegi, läänemaailmas kedagi avalisüli ei oodatagi ning pagulaseamet Rootsi piimajõgede ja pudrumägede vahel paugult rikkaks ei teegi.

Kui praeguste pagulaste ja migratsiooniga seostub ennekõike kohutav inimlik traagika, poliitiline ebakindlus ja sisemiselt lõhki kistud ühiskond, siis on „Sangarite“ ainesmaterjalis mugav ajalise kaitsevalli tagant näha rohket absurdihuumorit. Õnneks ei mandu film aga lihtsalt iga hinna eest kildu rebida püüdvaks pilaks. Kilmi on üpris ideaalne lavastaja otsima tõsiste teemade ja meelelahutusliku käsitluse tasakaalupunkti: piisavalt intelligentne, et mitte unustada keerulisemat taustsüsteemi ning tegelaste sisepaineid, kuid seejuures elutargalt muhe leidmaks üles situatsioonikoomikat ja naiivsetes lootustes peituvat kibedat irooniat. Tema autoripositsioon on humanistlik ja soe: oma tegelasi saab armastada ka nende vigadele, puudujääkidele ja valeotsustele vaatamata.

„Sangarite“ kui puhtakoelise semukomöödia edu määrab muidugi kolme peategelase klapp ekraanil – ja näitleja­valikuga on tabatud kümnesse. Kuigi karakteriarendus pole selles tempokas filmis prioriteet, voolivad tugeva teatritaustaga noored talendid Märt Pius, Karl-Andreas Kalmet ja Veiko Porka­nen Ralfist, Mariost ja Einarist välja selgelt omanäolised ja meeldejäävad tegelased, kes täiendavad erinevate isiksustena ka üksteist. Eriti mitu kihti saab Kalmeti mängitud seikluste algataja Mario, kelle vemmeldava vere ja elupõletamise tagant hakkavad paistma esmapilgul varju jäänud tumedamad hoovused. Märt Pius näitab oma ulatust eri eas ja küpsusastmes seltskonna südametunnistuse Ralfina, kes vaatab kogu tralli kestel ainsana tõtt millegi vastutuselaadsega. Porkaneni kulturismifanaatik Einar on ehk kõige selgemalt koomilise eesmärgiga ja inimlikult üheplaanilisem, kuid seda suurem on tema žanriväärtus: just kolmiku kõige juhmim liige pälvib publikult mõned kõige valjemad naerupahvakad.

„Sangarites“ on tabatud kolmiku emotsioonid filtreerimata kujul ja ehedalt, efektsete audiovisuaalsete lahenduste toel. Enne uue normaalsuse kinnistumist on meri põlvini ja nalja nabani: üks tihe piduste momentide montaaž ajab teist taga, andes nii edasi tohutu vabanemistunde, aga ka lihtsalt muretu nooruse elutunnetuse. Suure osa viimase aja nimekamate eesti filmide visuaalse ladususe eest vastutanud monteerija Tambet Tasuja väärib aplausi filmitud materjali tiheda ja energilise komponeerimise eest. Kogu tehniline teostus on õigupoolest väga tugev, alustades võttepaikade valikust ning kostüümidest, mis on kirss üldise detailse ajastutruuduse tordil, ja lõpetades jalga tatsuma sundiva muusikavaliku (kõigi aegade suurim ühehitiime Baltimora!) ning efektselt granuleeri­tud pildikeelega (operaatoriks hoopis lõunanaaber Aigars Sermukšs). Tihe ja tempokas on ka „Sangarite“ dialoog ning kiidusõnu saab öelda isegi Eesti filmide sagedase murelapse stsenaariumi kohta. Käsikirja autor Martin Algus on pannud seni paberile Tarantinole kaabut kergitava „Vasaku jala reede“1 ja eelmise aasta konkurentsitu kodumaise publikumenuki "Klassi­kokkutulek".2

"Klassikokkutulekut" tuletavad meelde produktsioonifirma Taska Film "Sangarite" treiler ja teisedki reklaammaterjalid. On ju tegemist komöödiaga, mis peaaegu täpselt aasta aega tagasi tuli, nägi ja võitis. Vähemalt vaatajate hulga osas, sest filmikriitikud pöörasid pilgud Taani-Soome menukite uusversioonist üsna ükskõikselt mööda. Tegijatel selle pärast vaevalt aega ega suuremat põhjust põdeda oli, sest oma arvele koguti peaaegu 200 000 vaatajat ning pretsedenditult üle miljoni euro kassatulu. Ka "Sangarite" eel kuulsin rohkem kui üht nõudlikuma filmimaitsega tuttavat retooriliselt küsimas, kas see on ikka film, mida tingimata vaja läheb. Õnneks on tulemus vähem "Klassikokkutulek" ja rohkem "Ameerika suvi":3vormilt küll läänelik ja popkornifilmidelt mõnuga stampe laenav, kuid ka sisult kõnekas ja meie väikese maanurga lugusid ja elutunnetust edasi andev linateos. Siit peaksid midagi saama nii need, kes tänaseni kurdavad, et eesti film on liiga tõsine, kui ka need, kes pidasid teise äärmusesse kandunud „Klassikokku­tulekut“ liiga kerglaseks. See, et Kilmi on suutnud "Sangarites" vaimukust hülgamata ja otsesõnu epistlit lugemata vedada seose tänapäeva sündmuste ja 1980ndate sangarite vahele, väärib eraldi tunnustust. Avanädalavahetuse igati tubli 20 000 silmapaari kinosaalides jääb küll eelkäija aastatagusele tulemusele üksjagu alla, kuid tühja sellest – film ise on tunduvalt parem.

1 "Vasaku jala reede", Andres Kõpper, Arun Tamm, 2012.

2 "Klassikokkutulek", René Vilbre, 2016.

3 "Ameerika Suvi", Rain Rannu, 2016.

Artikkel ilmus Sirbis.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Allikas: Sirp



Heljo MändHeljo Mänd
Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Heljo Mänd

Juhan Liivi sünniaastapäeva tähistati näitus-performance'i ja Liivi luuleauhinna laureaadi väljakuulutamisega, kelleks sai Heljo Mänd.

Uuendatud: 14:21 
Koorilaul mõjub tervisele hästiKoorilaul mõjub tervisele hästi
Marge-Ly Rookäär: Ideaalne muusikapidu

"Tallinn 2017" sisaldas kõiki komponente, mis ühe festivali õnnestumiseks olemas peavad olema. Kaasa arvatud see, et peavõit läheb Lätti.

Tiia ToometTiia Toomet
Tiia Toomet peab mänguasjamuuseumit oma elutööks

Kirjanik Tiia Toomet tähistas 70. sünnipäeva Tartu mänguasjamuuseumis näitusega "Nukurahvas Tiia Toometi kogust".

Noored pärimusmuusikudNoored pärimusmuusikud
Galerii: Selgusid Eesti parimad noored pärimusmuusikud

Suurel üleriigilisel võistumängimisel Viljandi pärimusmuusika aidas astusid lavale 71 noort pärimusmuusikut üle Eesti.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk