Villu Veski meenutab Tudengijazzi ajalugu: jazzi esitamiseks oli vaja luba ({{commentsTotal}})

Villu Veski ja Tiit Kalluste
Villu Veski ja Tiit Kalluste Autor/allikas: Jazzkaar

Tänaõhtuses Klassikaraadio saates "Õhtujazz" meenutatakse festivali Tudengijazz ajalugu ja uuritakse, mida põnevat on oodata tänavusel festivalil. Saade on eetris 21.35. Lugege Villu Veski meenutust juba praegu. Saatejuht on Anne Erm.

Tudengijazz saab 35. Festivalilt on jazzihuvi ja tuule tiibadesse saanud paljud tänased tuntud jazzmuusikud nagu Villu Veski, Jaak Sooäär, Taavo Remmel, Meelis Vind ja paljud teisedTudengijazzi on korraldanud eestvedajatena Märt Ratassepp, Märt Krell, Villu Veski, Tiiu ja Viive Valper, Mati Brauer, Eero Raun, Anne Erm, Jaak Sooäär, Tauno Antsmäe, Rünno Karna, Reigo Ahven jt. Seitse viimast aastat on festivali korraldanud Kristjan Mazurchak koos Anna Kutśinskajaga.

Festivali sünnilugu meenutab saates Villu Veski: "Märt Krell, Märt Ratassepp ja mina tulime ideele, et konservatooriumis peaks olema tudengite enda jazzifestival - kuna elasime samas üürimajas, siis saime õhtuti arutada, kuidas oleks mõistlik seda teha. Ürituse korraldamise loa saamiseks pöördusime tollal Tallinna Riikliku konservatooriumi komsomolikomitee sekretäri Riho Rõõmuse poole - kes oli lahkesti nõus aitama ja ajas vajalikes instantsides asjad korda, et saada luba jazzmuusikat mängida... see oleks võinud tollal ju ka ebaõnnestuda. Aasta oli 1982. Algusest peale sai ettevõtmine nime Tudengijazz. Vajasime ka logo - selle meisterdas meile meiega samas majas elutsev ERKI tudeng ( praegune Kunstiakadeemia õppejõud) Ivar Sakk, kellega olin varem sõbraks saanud Ida- Saksamaal toimunud rahvusvahelises noortelaagris. Logo oli Tudengijazz, kus "J" täht kujutas saksofoni. Mul on alles kleebised nendest esimestest Tudengijaszzi logodest... tollal olid moes kleebised, mida sai pillikasti peale kleepida.

Esimene Tudengijazz, mis toimus peaasjalikult Muusikakeskkooli saalis: Selleks puhuks pandi kokku Muusikakeskkooli Dixieland, mis sai kohe ülipopulaarseks, sest midagi taolist polnud varem tehtud. Koosseisus mängisid: Mehis Metsala – klaver(kes is õppis tśellot), Valdur Neuman – saksofon, Mart Mikk – bändźo(õppis Reaalkoolis), Tarvi Jaago – trummid (õppis flööti ja koorijuhtimist), Meelis Vind – klarnet, Taavo Remmel - kes sisuliset selleks puhuks võttis viiuli asemel, mida ta õppis, korraks kontrabassi ja selgus, et see oli talle nagu loodud, veel mängisid Jüri Leiten – trompet, Mart Sork – tromboon (kes õppis esialgu viiulit). Hiljem jätkas bänd saksofonita ja Mehis Metsala vahetas välja Sven Kullerkupp.

Mina astusin üles esimesel Tudengijazzil üles Tiit Kalluste akordionitrioga, kes siis esmakordselt akordionil jazzi mängis, mina ei mänginud siis saksofoni, vaid hoopis basskitarri, Märt Krell lõi trummi. Esimesel Tudengijazzil esinesid veel Urmas Lattikase Kvintett koosseisus: Lattikas - klaver, Raul Vaigla, bass, Ain Agan - kitarr, trummidel oli vist Mati Põllu ja välisesinejad olid Leedust ja Armeeniast, sealt koguni kaks pianisti Vahagn Airapetjan ja peenemat sorti jazzpianismi valdav Mikael Zakarjan, kes mängis Keith Jarretti stiili kanti...see oli vist aastaid ületamatu jazzielamus tollasele publikule. Tema hääletati ka parimaks. Peaesineja oli Lembit Saarsalu kvartett (Saarsalu, Toivo Unt, Tiit Paulus ja Peep Ojavere). Selle kontserdi otsustasime korraldada Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) suures saalis Mustamäel, nagu praegu on staaride kontserdid Nordea Kontserdimajas. See suur saal oli peaaegu täis."

Tudengijazz algab 7. märtsil. Vaadake kava.

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.