Villu Veski meenutab Tudengijazzi ajalugu: jazzi esitamiseks oli vaja luba ({{commentsTotal}})

Villu Veski ja Tiit Kalluste
Villu Veski ja Tiit Kalluste Autor/allikas: Jazzkaar

Tänaõhtuses Klassikaraadio saates "Õhtujazz" meenutatakse festivali Tudengijazz ajalugu ja uuritakse, mida põnevat on oodata tänavusel festivalil. Saade on eetris 21.35. Lugege Villu Veski meenutust juba praegu. Saatejuht on Anne Erm.

Tudengijazz saab 35. Festivalilt on jazzihuvi ja tuule tiibadesse saanud paljud tänased tuntud jazzmuusikud nagu Villu Veski, Jaak Sooäär, Taavo Remmel, Meelis Vind ja paljud teisedTudengijazzi on korraldanud eestvedajatena Märt Ratassepp, Märt Krell, Villu Veski, Tiiu ja Viive Valper, Mati Brauer, Eero Raun, Anne Erm, Jaak Sooäär, Tauno Antsmäe, Rünno Karna, Reigo Ahven jt. Seitse viimast aastat on festivali korraldanud Kristjan Mazurchak koos Anna Kutśinskajaga.

Festivali sünnilugu meenutab saates Villu Veski: "Märt Krell, Märt Ratassepp ja mina tulime ideele, et konservatooriumis peaks olema tudengite enda jazzifestival - kuna elasime samas üürimajas, siis saime õhtuti arutada, kuidas oleks mõistlik seda teha. Ürituse korraldamise loa saamiseks pöördusime tollal Tallinna Riikliku konservatooriumi komsomolikomitee sekretäri Riho Rõõmuse poole - kes oli lahkesti nõus aitama ja ajas vajalikes instantsides asjad korda, et saada luba jazzmuusikat mängida... see oleks võinud tollal ju ka ebaõnnestuda. Aasta oli 1982. Algusest peale sai ettevõtmine nime Tudengijazz. Vajasime ka logo - selle meisterdas meile meiega samas majas elutsev ERKI tudeng ( praegune Kunstiakadeemia õppejõud) Ivar Sakk, kellega olin varem sõbraks saanud Ida- Saksamaal toimunud rahvusvahelises noortelaagris. Logo oli Tudengijazz, kus "J" täht kujutas saksofoni. Mul on alles kleebised nendest esimestest Tudengijaszzi logodest... tollal olid moes kleebised, mida sai pillikasti peale kleepida.

Esimene Tudengijazz, mis toimus peaasjalikult Muusikakeskkooli saalis: Selleks puhuks pandi kokku Muusikakeskkooli Dixieland, mis sai kohe ülipopulaarseks, sest midagi taolist polnud varem tehtud. Koosseisus mängisid: Mehis Metsala – klaver(kes is õppis tśellot), Valdur Neuman – saksofon, Mart Mikk – bändźo(õppis Reaalkoolis), Tarvi Jaago – trummid (õppis flööti ja koorijuhtimist), Meelis Vind – klarnet, Taavo Remmel - kes sisuliset selleks puhuks võttis viiuli asemel, mida ta õppis, korraks kontrabassi ja selgus, et see oli talle nagu loodud, veel mängisid Jüri Leiten – trompet, Mart Sork – tromboon (kes õppis esialgu viiulit). Hiljem jätkas bänd saksofonita ja Mehis Metsala vahetas välja Sven Kullerkupp.

Mina astusin üles esimesel Tudengijazzil üles Tiit Kalluste akordionitrioga, kes siis esmakordselt akordionil jazzi mängis, mina ei mänginud siis saksofoni, vaid hoopis basskitarri, Märt Krell lõi trummi. Esimesel Tudengijazzil esinesid veel Urmas Lattikase Kvintett koosseisus: Lattikas - klaver, Raul Vaigla, bass, Ain Agan - kitarr, trummidel oli vist Mati Põllu ja välisesinejad olid Leedust ja Armeeniast, sealt koguni kaks pianisti Vahagn Airapetjan ja peenemat sorti jazzpianismi valdav Mikael Zakarjan, kes mängis Keith Jarretti stiili kanti...see oli vist aastaid ületamatu jazzielamus tollasele publikule. Tema hääletati ka parimaks. Peaesineja oli Lembit Saarsalu kvartett (Saarsalu, Toivo Unt, Tiit Paulus ja Peep Ojavere). Selle kontserdi otsustasime korraldada Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) suures saalis Mustamäel, nagu praegu on staaride kontserdid Nordea Kontserdimajas. See suur saal oli peaaegu täis."

Tudengijazz algab 7. märtsil. Vaadake kava.

Toimetaja: Valner Valme



Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.
Galerii: Muusika viidi telkidesse

Tallinnas Vabaduse väljakul toimusid eile XIII Tallinna kammermuusika festivali eeltutvustus ning Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilaste ja mitmete ansamblite esinemised.

ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
"Sadam", autor: Eda Ahi
Brita Melts: Hea ja mõru

"Sadam" mõjub Eda Ahi seni tõsiseima ja mõtlikema, kohati koguni melanhoolse raamatuna.

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.