Järelehüüe. Kalju Komissarov säilitas madala ühiskondliku valuläve lahkumiseni ({{commentsTotal}})

Näitleja, lavastaja Kalju Komissarov saade "Mõned mõtted". Autor: ERR/Arno Tameri

Avaldame alaliitude, ministeeriumi ning Kalju Komissaroviga (8.03.1946 – 6.03.2017) seotud teatrite ja koolide järelehüüde.

Meie hulgast on lahkunud Eesti teatri viimase poolsajandi suurkuju: näitleja, lavastaja, teatrijuht ja tunnustatud pedagoog Kalju Komissarov.

Tallinna Pioneeride Palee kooliteatris tärganud teatrihuvi viis Kalju 1964. aastal otse koolipingist Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu tudengiks. Kaljul vedas õppejõududega: Voldemar Panso, Leo Kalmet, Helmi Tohvelmann, Grigori Kromanov, Vello Rummo jt. Ta hindas neid ja nende kaudu teatrikoolist saadud õpetust väga kõrgelt ja küllap seepärast kujuneski temast Eesti teatriloo üks suuremaist Õpetajaist. Oma elu viimased kolmkümmend aastat pühendas Kalju Komissarov esmajoones just teatripedagoogikale, olles 1984-1996 Toompea teatrikooli õppejõuks ja juhatajaks ning alates 1996. aastast kuni surmani Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna sisuliseks juhiks ja arendajaks.

Lisaks juhendatud neljateistkümnele näitlejate lennule annab Kalju pedagoogitöö sisulisest suurusest ja viljakusest tunnistust kasvõi tõsiasi, et eesti teatrite tänastest juhtidest on kaheksa Kalju Komissarovi vahetud õpilased, neile lisandub veel terve rida meie teatripilti hetkel aktiivselt kujundavaid lavastajaid. Lavastama ja teatreid juhtima on asunud juba ka Komissarovi õpilaste õpilased, mis annab tunnistust sellest, et me võime päris kindlasti öelda, et Panso koolkond elab tänases eesti teatris edasi Komissarovi koolkonnana.

Kaljul vedas ka kursusekaaslastega: Jaan Tooming, Raivo Trass, Mari Lill, Katrin Karisma, Andres Ots, Ago Roo jt. Tänu sellisele kooslusele lõpetas lavakooli III lend meeldejäänud diplomilavastustega ning tema poolt loodud esimene suur näitlejatöö – kaval ning hämmastavalt elutark Lukaa M. Gorki näidendis “Põhjas” (lavastaja G. Kromanov) – on tänaseni silme ees kõigil, kel seda lavastust õnnestus näha. Komissarov oli hiilgavalt ümberkehastuv näitleja, kelle isiksuslik võlu ning hingest tulnud sõnum pani elama kõige raskemad ja vastuolulisemadki rollid. Matiesen M. Undi “Peaproovis”, uurija G. Džagarovi “Prokuröris”, grimmita ja portreegrimmis Lenin M. Šatrovi näidendites “Sinised hobused punasel luhal” ja “Nii me võidame”, Jedigej Tš. Ajtmatovi lavaversioonis “Ja sajandist on pikem päev”, Danton R. Rollandi “Dantoni surmas” ning Martin Dysart P. Shafferi näidendis “Equus”, mis jäigi tema viimaseks suuremaks teatrirolliks. Kalju Komissarovi poolt laval loodud kangelaste nimekiri asetab ta vaieldamatult eesti suurte näitlejate hulka.

Rohkem mängida ei andnud paraku mahti teatrijuhi ja lavastaja kohustused. Kalju oli ENSV Riikliku Noorsooteatri peanäitejuht (1974-1986), Ugala teatri lavastaja (1986-2000) ja peanäitejuht (1989-1991) ja Endla teatri kunstiline juht (2013-2014). Oma lavastajaristsed sai Komissarov Vello Rummo assistendina diplomilavastuses “Humalakorjajad”. Esimeseks iseseisvaks tööks teatris oli Heljo Männi “Sabata krokodill” (Noorsooteater, 1972), millele järgnes tollases teatripildis üsna skandaalne armastusmuusikal „Oliver ja Jennifer”. Olles olnud oma õpetaja Grigori Kromanovi assistendiks filmi “Viimne reliikvia” juures, suunati Komissarov tööle aga hoopis “Tallinnfilmi”, kus möödus tema lühike, kuid tormiline filmirežissööri karjäär. Komissarovi käe all valmisid filmid “Valge laev”, “Metskapten” ja “Tavatu lugu” ning hetkeks oli Kalju suure Nõukogude Liidu kõige noorem ja kõige viljakam kinorežissöör. Sellele järgnes Eesti tollase kuumima teatri – Noorsooteatri – juhtimine.
Möödunud sajandi 70-80ndad aastad olidki Komissarovi kui lavastaja tähelennu aastaiks. Kümnekonna aasta jooksul valmisid Noorsooteatris ja Ugalas eesti teatrikunsti kullafondi läinud lavastused “Protsess”, “Peaproov”, “Prokurör”, ““Hamleti” lavastamine Alam-Kolka külas”, “Sinised hobused punasel luhal”, “Armas õpetaja”, “Optimistlik tragöödia”, “Silmast silma kõigiga”, “Vennad Lautensackid”, “Ja sajandist on pikem päev”, “Nii me võidame” ning Kalju esimeste õpilaste, lavakunstikooli XIII lennu (Nüganen, Eespäev, Jääger, Simmul, Kalda, Reemann, Noormetsad, Tamm, Talvik, Dvinjaninov, Toompere jt), vaimustavad diplomilavastused “Punktist A punkti B“, “Hamlet“, “Oklahoma“ ja “Kolm õde“.

See oli aeg, kui Komissarovil oli kellega ja mille vastu võidelda. Kõik need lavastused rääkisid vaba mõtte ja igasuguse sisulise sotsiaalsuse lämmatamisest totalitaarse režiimi tingimustes. Komissarovi tolleaegne kunstiline looming oli tegelikult suureks karjeks, mis tipnes Eesti Teatriliidu asutamiskongressil 1987. aasta novembris tema ettepanekuga kutsuda kokku Eesti loomeliitude ühispleenum ja rääkida suud puhtaks sellest, mis Eestis ja eestlastega toimub. 2. aprillil 1988 ütles Komissarov Toompea lossi saalis vast tol hetkel kõige vapustavamana rahva hulka läinud lause: “Kallid inimesed! Me ei ole kohustatud seda hullumaja kaasa mängima!”

Pärast taasiseseisvumist ei vahetanud Komissarov oma tohutut sotsiaalset kapitali häälteks mitte ühtedelgi valimistel. 2001. aastal ütleb ta intervjuus “Lavastajaraamatule”, et ei osale mitte üheski liikumises, on sellest kõigest väljas. Ei tegele poliitikaga mingil tasandil ja et ainus asi, mis teda tegelikult huvitab, on kool.

Formaalselt oli see nii. Tegelikult säilitas Kalju Komissarov oma väga madala ühiskondliku valuläve kuni lahkumiseni. Ta oli inimene, kel polnud põhjust häbeneda midagi oma elus tehtust ja kes põhimõtteliselt ei sülitanud oma minevikule näkku, sellepärast austasidki teda nii sõbrad kui vaenlased.

Kalju Komissarov lõi üle saja lavastuse, ta oli ENSV rahvakunstnik, Eesti Vabariigi Valgetähe III järgu teenetemärgi kavaler ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor. 2015. aastal pälvis Kalju Komissarov riikliku kultuuri elutööpreemia.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia (Posti 1, Viljandi) fuajees on alates 7. märtsist avatud mälestuste- ja kaastunderaamat, mis jääb avatuks kuni Kalju Komissarovi ärasaatmiseni.
Kalju Komissarovi ärasaatmine Viljandi krematooriumisse toimub 19. märtsil kell 14.00 Ugala teatrist. Lilli ja pärgi palutakse mitte tuua.

Eesti Teatriliit
Eesti Lavastajate Liit
Eesti Näitlejate Liit
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Ugala teater
Endla teater
Tallinna Linnateater
EMTA Lavakunstikool
Eesti Etendusasutuste Liit
EV Kultuuriministeerium

Toimetaja: Valner Valme



Hendrik Toompere jr: lavastajapreemia on suurim tunnustus, mille olen saanud

27. märtsil võitis Hendrik Toompere jr teatri aastaauhindade jagamisel parima lavastaja preemia. Näitleja käis "Ringvaates" rääkimas, mida see tunnustus tema jaoks tähendab.

Kaido Veermäe filmist "Põrgu Indias": filmi tegemine katkes süüdimõistva kohtuotsusega

29. märtsi õhtul jõuab ETV eetrisse Kaido Veermäe dokumentaalfilm "Põrgu Indias", mis räägib loo laevakaitsjate traagilisest loost Indias. "Ringvaate" stuudios olid kohal nii režissöör kui ka laevakaitsja Lauri ema Maret Veikat.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Jaan Tooming. Kirikhärra

Lavastaja ja kirjanik Jaan Tooming alustab kultuuriportaalis sarjaga. Tulemas teisigi põnevaid tüpaaže.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Tanel Ingi: kuidas märgata olematut maailma ja seda mitte lõhkuda?

"OP-is" rääkis näitleja Tanel Ingi loo enda saami päritolu sõbrast, kellega nad kord kalale läksid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?