Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Mari-Liis Lill rääkis, et lavastus analüüsib eelkõige seda, kuidas inimesed teineteise erinevustega toime tulevad: "Mõte sai alguse sellest, miks me oleme üksteise peale nii kurjad ja kas me oleme alati seda olnud või on need olud meie ümber praegu sellised, et me oleme seda rohkem kui varem. Ma läksin otsima neid põhjuseid, miks inimene muutub kurjaks või sallimatuks ja neid negatiivseid tundmusi, mis on meie sees ja ka ühiskondlikus debatis."

Dokumentaalne lavastus põhineb reaalsete inimeste lugudel ja selle aines koguti intervjueerides väga erineva maailmavaatega Eesti inimesi. Koos kaasautori Maria Lee Liivakuga asus Lill kõigepealt küsitlema majanduslikult raskes olukorras inimesi, kuid sellest jäi peagi väheks. "Me läksime kontrollima seda laialt levinud väidet, et me oleme nii vihased, sest me oleme nii vaesed. Aga meie esimene ring andis selliseid tulemusi, et Pärnumaal väga kehvades tingimustes elavad inimesed on küllaltki optimistlikud, avatud, rõõmsameelsed ja sallivad. Siis me laiendasime seda ja hakkasime otsima inimesi sel põhimõttel, et ta on kuidagi ennast juba määratlenud, kas poliitiliselt maailmavaatelt, ta kuulub kindlasse erakonda või siis juba spetsiifilisemalt. Kirjutasin näiteks Odini sõdalaste gruppi ja otsisin neid rühmitusi, kes on end juba piiritlenud, kes on avalikult kommunikeerinud, et nad on rahulolematud ühe või teise asjaga ühiskonnas," selgitas Lill materjali kogumise protsessi.

Lavastuse jaoks vajalik materjal põhines küsimustel, mis uurisid inimese lootusi, pettumusi ja ohutunnet ühiskonna erinevate gruppide suhtes. "Me otsisimegi seda rahulolematuse tunnet ja me ei piiritlenud, mis teemal see peaks olema. Me suunasime oma küsimustega inimese sinna, et ta räägiks mis ei meeldi ja miks ei meeldi – alates Taavi Rõivasest kuni joodikuteni välja. Me otsisime ka teekonda, kuidas inimene jõudis sinna. Minu printsiip oli, et ma ei pane lavale ainult neid arvamusi, mis on nii kui nii vastandlikud ja milles meil ei olegi võimalik kokku leppida, vaid ma panen lavale ka selle teekonna, kuidas inimene jõudis sellesse punkti. Minu huvi oli mitte minna rohkem tülli inimestega, kellega ma kohtusin, vaid saada paremini aru, kuidas nad said selliseks nagu nad on. Ideaalis see kasvatab empaatiatunnet," rääkis Lill.

Lille sõnul ongi sellise teema lavaletoomise üks eesmärk kasvatada empaatiavõimet: "Ma ei eeldagi, et kui inimene enne valis EKREt ja arvas, et piirid kinni ja katsume siin omaette hakkama saada, siis ta teatrisse tulles muudaks oma arvamust. Seda on natukene palju tahetud. Aga teatri võimalus on see, et ta aitab meil panna end teise inimese olukorda ja see on kõige elementaarsem empaatiatunde kasvatamine. Kui vaataja on kohal ja vastuvõtlik, siis ta õpib kaastunnet tegelase vastu seal laval. Mul on tunne, et elus jääb seda oskust panna end teise positsiooni järjest vähemaks."

Lille isiklik lähtepunkt teemale on küll tolerantsust pooldav, kuid sellegi poolest ei ole ta ühelegi tegelasele lähenenud mustvalgelt. "Kui küsida minu positsiooni nende teemade puhul, siis mina olen sealt tolerastide mullist. See oli minu vaade, kui ma läksin neid intervjuusid tegema ja ka lavastust tehes. Aga ma õppisin ka enda eelarvamuse ära tundma selles, et kui üks inimene on Odini sõdalane, siis ma ise teen selle sama tehte tema kohta, mida ma palun, et teine inimene ei teeks kas mustanahaliste või moslemite kohta. Ehk siis – ilmselt tal on vähe haridust, ta on asjadest valesti aru saanud ja ta on endine kriminaal. Põhiline ongi see sama idee – väljast väiksem kui seest või siis seest suurem kui väljast. Isegi selle sama Odini sõdalase sees on väga palju rohkem kui lihtsalt see Odini sõdalane. Kuigi mina olen sealt tolerastide mullist, siis see ei tähenda seda, et laval on ainult halvas valguses paremkonservatiivid. Laval on igasuguseid inimesi ja ma olen püüdnud vältida seda positsiooni, kus ma naeran kellegi üle või ma teen kellegi väiksemaks sõltuvalt minu enda maailmavaatest. Ma olen andnud neile kõigile selle aja," selgitas Lill.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



KalmetKalmet
Kalmet hiljutisest tülist Linnateatris: see taandus liialt persoonide peale

Näitleja Henrik Kalmeti leping Linnateatriga on lõppenud ning käesolevale hooajalegi joon alla tõmmatud. Seda, mis saab tema suurtest rollidest, ta veel ei tea, kuid tunnistas, et hiljutine lahkarvamus teatriga taandus kahetsusväärsel kombel suurtelt teemadelt persooniküsimuste peale.

Ivar PõlluIvar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

FILM
"Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

TEATER
Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".
Etendujad täies lavaduses: eelmise aasta žanriülene hübriidteater Eestis

Teater. Muusika. Kino mainumbris: Marie Pullerits möödunud aasta nüüdistantsu- ja etenduskunstilavastustest.

KIRJANDUS
Tan Twan Eng
Kirjandusfestival HeadRead toob viiel päeval kokku üle saja esineja

24. mail algab kirjandusfestival HeadRead, kus viie päeva vältel toimuval 75 sündmusel esineb üle saja kodu- ja välismaise esineja. Kaugeim külaline tuleb tänavu Malaisiast.

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Suure-Jaani muusikafestival
Suure-Jaani muusikafestival tuleb juba kahekümnendat korda

Suure-Jaani festival (16.- 23. juunil) on maalähedasemaid ja eestimeelsemaid meil korraldatavatest. Festival väikelinnas ning selle ümbruskonnas on kogu Eestis harukordne – see on ühe valla sisukas muusikapidu, mis hoiab tähelepanu all heliloojate Kappide loomingut, samuti kõlab siin alati helilooja-klassiku Mart Saare looming. Nad kõik on pärit Suure-Jaani mailt.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk