Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Mari-Liis Lill rääkis, et lavastus analüüsib eelkõige seda, kuidas inimesed teineteise erinevustega toime tulevad: "Mõte sai alguse sellest, miks me oleme üksteise peale nii kurjad ja kas me oleme alati seda olnud või on need olud meie ümber praegu sellised, et me oleme seda rohkem kui varem. Ma läksin otsima neid põhjuseid, miks inimene muutub kurjaks või sallimatuks ja neid negatiivseid tundmusi, mis on meie sees ja ka ühiskondlikus debatis."

Dokumentaalne lavastus põhineb reaalsete inimeste lugudel ja selle aines koguti intervjueerides väga erineva maailmavaatega Eesti inimesi. Koos kaasautori Maria Lee Liivakuga asus Lill kõigepealt küsitlema majanduslikult raskes olukorras inimesi, kuid sellest jäi peagi väheks. "Me läksime kontrollima seda laialt levinud väidet, et me oleme nii vihased, sest me oleme nii vaesed. Aga meie esimene ring andis selliseid tulemusi, et Pärnumaal väga kehvades tingimustes elavad inimesed on küllaltki optimistlikud, avatud, rõõmsameelsed ja sallivad. Siis me laiendasime seda ja hakkasime otsima inimesi sel põhimõttel, et ta on kuidagi ennast juba määratlenud, kas poliitiliselt maailmavaatelt, ta kuulub kindlasse erakonda või siis juba spetsiifilisemalt. Kirjutasin näiteks Odini sõdalaste gruppi ja otsisin neid rühmitusi, kes on end juba piiritlenud, kes on avalikult kommunikeerinud, et nad on rahulolematud ühe või teise asjaga ühiskonnas," selgitas Lill materjali kogumise protsessi.

Lavastuse jaoks vajalik materjal põhines küsimustel, mis uurisid inimese lootusi, pettumusi ja ohutunnet ühiskonna erinevate gruppide suhtes. "Me otsisimegi seda rahulolematuse tunnet ja me ei piiritlenud, mis teemal see peaks olema. Me suunasime oma küsimustega inimese sinna, et ta räägiks mis ei meeldi ja miks ei meeldi – alates Taavi Rõivasest kuni joodikuteni välja. Me otsisime ka teekonda, kuidas inimene jõudis sinna. Minu printsiip oli, et ma ei pane lavale ainult neid arvamusi, mis on nii kui nii vastandlikud ja milles meil ei olegi võimalik kokku leppida, vaid ma panen lavale ka selle teekonna, kuidas inimene jõudis sellesse punkti. Minu huvi oli mitte minna rohkem tülli inimestega, kellega ma kohtusin, vaid saada paremini aru, kuidas nad said selliseks nagu nad on. Ideaalis see kasvatab empaatiatunnet," rääkis Lill.

Lille sõnul ongi sellise teema lavaletoomise üks eesmärk kasvatada empaatiavõimet: "Ma ei eeldagi, et kui inimene enne valis EKREt ja arvas, et piirid kinni ja katsume siin omaette hakkama saada, siis ta teatrisse tulles muudaks oma arvamust. Seda on natukene palju tahetud. Aga teatri võimalus on see, et ta aitab meil panna end teise inimese olukorda ja see on kõige elementaarsem empaatiatunde kasvatamine. Kui vaataja on kohal ja vastuvõtlik, siis ta õpib kaastunnet tegelase vastu seal laval. Mul on tunne, et elus jääb seda oskust panna end teise positsiooni järjest vähemaks."

Lille isiklik lähtepunkt teemale on küll tolerantsust pooldav, kuid sellegi poolest ei ole ta ühelegi tegelasele lähenenud mustvalgelt. "Kui küsida minu positsiooni nende teemade puhul, siis mina olen sealt tolerastide mullist. See oli minu vaade, kui ma läksin neid intervjuusid tegema ja ka lavastust tehes. Aga ma õppisin ka enda eelarvamuse ära tundma selles, et kui üks inimene on Odini sõdalane, siis ma ise teen selle sama tehte tema kohta, mida ma palun, et teine inimene ei teeks kas mustanahaliste või moslemite kohta. Ehk siis – ilmselt tal on vähe haridust, ta on asjadest valesti aru saanud ja ta on endine kriminaal. Põhiline ongi see sama idee – väljast väiksem kui seest või siis seest suurem kui väljast. Isegi selle sama Odini sõdalase sees on väga palju rohkem kui lihtsalt see Odini sõdalane. Kuigi mina olen sealt tolerastide mullist, siis see ei tähenda seda, et laval on ainult halvas valguses paremkonservatiivid. Laval on igasuguseid inimesi ja ma olen püüdnud vältida seda positsiooni, kus ma naeran kellegi üle või ma teen kellegi väiksemaks sõltuvalt minu enda maailmavaatest. Ma olen andnud neile kõigile selle aja," selgitas Lill.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.