Arvustus. Ühest motiivist Mehis Heinsaare loomingus ({{commentsTotal}})

Mehis Heinsaar
Mehis Heinsaar Autor/allikas: PM/Scanpix

Mehis Heinsaar
"Unistuste tappev kasvamine"
Menu kirjastus (231 lk)

Ühes oma luuletuses loetleb Mehis Heinsaar erinevaid meeleseisundeid ja eksistentsi vorme: "No tere Hirm ja Igavus siis, / tere Uneluski, Arm, / Ning tere Ahnus, Kadedus / ja tere Rõõm ja tere Surm – / oi, tere Sõge Meeleke!"[1]

Siinse etüüdi jaoks valisin neist välja vaid ühe motiivi, mis ometi tundub autori loomingus eriliselt tähenduslik – see on Rõõm.

Erich Fromm on öelnud, et me elame "rõõmutute lõbude maailmas". Tühisekeldamise, iga hinna eest nõutava "edu" nimel edasi tormavas-pöörlevas elukeerises pole meil enam ei aega, oskust ega suutlikkust elust lihtviisiliselt rõõmu tunda. Meile on peale surutud totaalse hedonisti roll. "Radikaalhedonisti naudingud, ahnuse rahuldamine üha uuel moel ja nüüdisühiskonna pakutavad lõbud tekitavad kõik eriastmelist erutust, kuid ei tooda rõõmu. Tegelikult just rõõmu puudumine sunnib meid otsima üha uusi ja üha erutavamaid naudinguid."[2] Vaevalt jõudnud täismahulisse kapitalismi, ei taha me tunnistada, et mida "teravam" nauding, seda kiiremini ta inimest nüristab.

Tarbimisühiskonnas ongi rõõmu täielikult asendanud lõbu; pakkudes romaanis "Langus" oma kaasaja eurooplase koondportreed, kasutab Albert Camus peategelase enesepaljastuses lakoonilist sõnaühendit "lõbujanuline pärdik" (un singe salace).[3]

Intervjuus Müürilehele räägib Mehis Heinsaar elurõõmust pikemalt ja nendib: "Väga paljude inimeste probleem on see, et nad ei suuda iseenda keskmega haakuda, nad ei ole kodus." Vaatamata meditsiini tohutule arengule "pole lahendatud elurõõmuprobleemi". Hoopis erilise, lausa "patoloogilise" (muidugi positiivses mõttes) elurõõmu näiteks toob ta meie rahvapoeedi Contra.[4]

Heinsaare koguloomingut silme eest läbi lastes julgen aga kinnitada, et tema teostes on see "elurõõmuprobleem" leidnud ilmeka ja mõjuva kunstilise lahenduse.

Juba autori esimesed raamatud ("Vanameeste näppaja" ja "Härra Pauli kroonikad", mõlemad 2001) olid – ka kõigi oma hämarmeeleolude juures – üldmuljelt kuidagi iseäralikult helged, täis mängurõõmu ja seikluslusti. Sellised meeleseisundid leidsid kunstiliselt eriti eheda kehastuse jutukogus "Rändaja õnn" (2007), mida omal ajal kõrvutasin noore Hesse teosega "Peter Camenzind": tsiteerisin Hesse sõnu rändurist, kes lubab endale tihtilugu jõudeaega, et "rohu sisse pikali heita, mõnd lookest vilistada ja tagamõtteta rõõmustada armsa oleviku üle."[5]

Jutukogule "Ebatavaline ja ähvardav loodus" (2010) aga heitis kriitika ette koguni liiga kerglasi meeleolusid, lausa anekdootlikkust (sel puhul tahaksin meenutada, et anekdootnovell on maailmakirjanduses vana ja täiesti auväärne žanr). Siis ilmus vastandlikult üsnagi tumemeelne jutukogu "Ülikond" (2013), ent sellestki leiame, täpselt nagu nimiloo peategelase kunstitööde kirjeldusestki, "kurbust, kuid samas ka kirgast jõudu ja elurõõmu, mis kumasid läbi nukruse ja masenduse toonidest" (lk 47).

Ja see läbimurre "nukruse ja masenduse toonidest" avaldub eriti jõuliselt kirjaniku uusimas jutukogus "Unistuste tappev kasvamine" (2016). Raamatu tegelaste peamiseks püüdeks on "leida üles kaotsiläinud elujõud" (lk 126), või kui taas kasutada Erich Frommi sõnu, "põgeneda oma isekuse vangikongist".[6]

"Ning leides üles oma jõu, kaasnes sellega ka kõige oleva ja elavaga kaasa hingav elurõõm." (lk 161).

"Sest kui elurõõm on leidnud tee inimese juurde, siis laabuvad kõik argitoimetused nõnda lahedasti, et inimene ei pea suurt vaeva nägemagi, elurõõm ise teeb kõik tema eest ära." (lk 105). Meie maailmas on rõõm sageli "iseäralik" (lk 93) ja "kummaline" (lk 106), aga vahel võib see olla ka lihtsalt "pühapäevase talupoja rõõm" (lk 132). Ränduri elamused ei vaja sõnu, „...nõnda et ma ümbrust vaadates mitte ülearu palju ei rääkinud, vaid silmade kaudu pöörast elurõõmu kiirgasin" (lk 131).

Kokkuvõttes omandab rõõm raamatus lihtsast elurõõmust hoopis avarama tähenduse, ulatudes kollektiivse alateadvuse arhetüüpideni: "Õhkõrna helendust nägi ta nüüd korraga selle kehva maa ning pimedate inimeste kohal kumamas. Ja kui ta käed silmade kohale tõstis ning kauget kuma vaatas, valdas teda ootamatult joobnu rõõm, et säärane sõge rahvas nagu eestlased ikka olemas on…" ("Unistuste...", lk 214).

Rõõm on sügavam kui kannatus, kirjutas kunagi Nietzsche[7], ja samasugust äratundmist sisendab meile oma paljudes kirjakohtades ka Mehis Heinsaar.

 

[1]Mehis Heinsaar, "Sügaval elu hämaras", Verb, Tallinn 2009, lk 9
[2]Erich Fromm, "Omada või olla?", Mondo, Tallinn 2001, lk 111-112
[3]Krista Soomere eestikeelses tõlkes on küll pisut räigem sõnastus: "tiirane ahv" (kogumikus "Sisyphose müüt", Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 358).
[4]https://www.muurileht.ee/tuhanded-saared-ja-udune-ookean-intervjuu-mehis-heinsaarega/
[5]A. Kull, "Heinsaar ja Hesse sulasid ühte" – Tartu Postimees 19. september 2007
[6]E. Fromm, "Omada või olla?", lk 97
[7]"On sügav valu, sügav vaev –, Rõõm aga sügavam kui vaevlemine" – Fr. Nietzsche, "Nõnda kõneles Zarathustra", Olion, Tallinn 1993, lk 220. Seda motiivi on korranud ja edasi arendanud Hesse: "Mitte seal ei asu maailma sügavus ja saladused, kus on pilved ja must, sügavus on selges ja rõõmsas" – "Klaaspärlimäng", Eesti Raamat, Tallinn 1976, lk 254.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Banco De GaiaBanco De Gaia
Banco De Gaia: kipun käsitlema helisid nende kultuurilist konteksti silmas pidamata

Tänavuse Kukemuru Ambienti peaesineja, Inglismaa eksootilise ambient-techno pioneer Banco De Gaia räägib kultuuriportaalile oma loome printsiipidest, aga kiidab muu hulgas ka Meisterjaani uut albumit.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.