Arvustus. Ühest motiivist Mehis Heinsaare loomingus ({{commentsTotal}})

Mehis Heinsaar
Mehis Heinsaar Autor/allikas: PM/Scanpix

Mehis Heinsaar
"Unistuste tappev kasvamine"
Menu kirjastus (231 lk)

Ühes oma luuletuses loetleb Mehis Heinsaar erinevaid meeleseisundeid ja eksistentsi vorme: "No tere Hirm ja Igavus siis, / tere Uneluski, Arm, / Ning tere Ahnus, Kadedus / ja tere Rõõm ja tere Surm – / oi, tere Sõge Meeleke!"[1]

Siinse etüüdi jaoks valisin neist välja vaid ühe motiivi, mis ometi tundub autori loomingus eriliselt tähenduslik – see on Rõõm.

Erich Fromm on öelnud, et me elame "rõõmutute lõbude maailmas". Tühisekeldamise, iga hinna eest nõutava "edu" nimel edasi tormavas-pöörlevas elukeerises pole meil enam ei aega, oskust ega suutlikkust elust lihtviisiliselt rõõmu tunda. Meile on peale surutud totaalse hedonisti roll. "Radikaalhedonisti naudingud, ahnuse rahuldamine üha uuel moel ja nüüdisühiskonna pakutavad lõbud tekitavad kõik eriastmelist erutust, kuid ei tooda rõõmu. Tegelikult just rõõmu puudumine sunnib meid otsima üha uusi ja üha erutavamaid naudinguid."[2] Vaevalt jõudnud täismahulisse kapitalismi, ei taha me tunnistada, et mida "teravam" nauding, seda kiiremini ta inimest nüristab.

Tarbimisühiskonnas ongi rõõmu täielikult asendanud lõbu; pakkudes romaanis "Langus" oma kaasaja eurooplase koondportreed, kasutab Albert Camus peategelase enesepaljastuses lakoonilist sõnaühendit "lõbujanuline pärdik" (un singe salace).[3]

Intervjuus Müürilehele räägib Mehis Heinsaar elurõõmust pikemalt ja nendib: "Väga paljude inimeste probleem on see, et nad ei suuda iseenda keskmega haakuda, nad ei ole kodus." Vaatamata meditsiini tohutule arengule "pole lahendatud elurõõmuprobleemi". Hoopis erilise, lausa "patoloogilise" (muidugi positiivses mõttes) elurõõmu näiteks toob ta meie rahvapoeedi Contra.[4]

Heinsaare koguloomingut silme eest läbi lastes julgen aga kinnitada, et tema teostes on see "elurõõmuprobleem" leidnud ilmeka ja mõjuva kunstilise lahenduse.

Juba autori esimesed raamatud ("Vanameeste näppaja" ja "Härra Pauli kroonikad", mõlemad 2001) olid – ka kõigi oma hämarmeeleolude juures – üldmuljelt kuidagi iseäralikult helged, täis mängurõõmu ja seikluslusti. Sellised meeleseisundid leidsid kunstiliselt eriti eheda kehastuse jutukogus "Rändaja õnn" (2007), mida omal ajal kõrvutasin noore Hesse teosega "Peter Camenzind": tsiteerisin Hesse sõnu rändurist, kes lubab endale tihtilugu jõudeaega, et "rohu sisse pikali heita, mõnd lookest vilistada ja tagamõtteta rõõmustada armsa oleviku üle."[5]

Jutukogule "Ebatavaline ja ähvardav loodus" (2010) aga heitis kriitika ette koguni liiga kerglasi meeleolusid, lausa anekdootlikkust (sel puhul tahaksin meenutada, et anekdootnovell on maailmakirjanduses vana ja täiesti auväärne žanr). Siis ilmus vastandlikult üsnagi tumemeelne jutukogu "Ülikond" (2013), ent sellestki leiame, täpselt nagu nimiloo peategelase kunstitööde kirjeldusestki, "kurbust, kuid samas ka kirgast jõudu ja elurõõmu, mis kumasid läbi nukruse ja masenduse toonidest" (lk 47).

Ja see läbimurre "nukruse ja masenduse toonidest" avaldub eriti jõuliselt kirjaniku uusimas jutukogus "Unistuste tappev kasvamine" (2016). Raamatu tegelaste peamiseks püüdeks on "leida üles kaotsiläinud elujõud" (lk 126), või kui taas kasutada Erich Frommi sõnu, "põgeneda oma isekuse vangikongist".[6]

"Ning leides üles oma jõu, kaasnes sellega ka kõige oleva ja elavaga kaasa hingav elurõõm." (lk 161).

"Sest kui elurõõm on leidnud tee inimese juurde, siis laabuvad kõik argitoimetused nõnda lahedasti, et inimene ei pea suurt vaeva nägemagi, elurõõm ise teeb kõik tema eest ära." (lk 105). Meie maailmas on rõõm sageli "iseäralik" (lk 93) ja "kummaline" (lk 106), aga vahel võib see olla ka lihtsalt "pühapäevase talupoja rõõm" (lk 132). Ränduri elamused ei vaja sõnu, „...nõnda et ma ümbrust vaadates mitte ülearu palju ei rääkinud, vaid silmade kaudu pöörast elurõõmu kiirgasin" (lk 131).

Kokkuvõttes omandab rõõm raamatus lihtsast elurõõmust hoopis avarama tähenduse, ulatudes kollektiivse alateadvuse arhetüüpideni: "Õhkõrna helendust nägi ta nüüd korraga selle kehva maa ning pimedate inimeste kohal kumamas. Ja kui ta käed silmade kohale tõstis ning kauget kuma vaatas, valdas teda ootamatult joobnu rõõm, et säärane sõge rahvas nagu eestlased ikka olemas on…" ("Unistuste...", lk 214).

Rõõm on sügavam kui kannatus, kirjutas kunagi Nietzsche[7], ja samasugust äratundmist sisendab meile oma paljudes kirjakohtades ka Mehis Heinsaar.

 

[1]Mehis Heinsaar, "Sügaval elu hämaras", Verb, Tallinn 2009, lk 9
[2]Erich Fromm, "Omada või olla?", Mondo, Tallinn 2001, lk 111-112
[3]Krista Soomere eestikeelses tõlkes on küll pisut räigem sõnastus: "tiirane ahv" (kogumikus "Sisyphose müüt", Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 358).
[4]https://www.muurileht.ee/tuhanded-saared-ja-udune-ookean-intervjuu-mehis-heinsaarega/
[5]A. Kull, "Heinsaar ja Hesse sulasid ühte" – Tartu Postimees 19. september 2007
[6]E. Fromm, "Omada või olla?", lk 97
[7]"On sügav valu, sügav vaev –, Rõõm aga sügavam kui vaevlemine" – Fr. Nietzsche, "Nõnda kõneles Zarathustra", Olion, Tallinn 1993, lk 220. Seda motiivi on korranud ja edasi arendanud Hesse: "Mitte seal ei asu maailma sügavus ja saladused, kus on pilved ja must, sügavus on selges ja rõõmsas" – "Klaaspärlimäng", Eesti Raamat, Tallinn 1976, lk 254.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Gregg AllmanGregg Allman
Suri rockmuusik Gregg Allman

Ansambli The Allman Brothers Band asutajaliige Gregg Allman suri 69-aastaselt.

Ita EverIta Ever
Ita Ever: oleksin tahtnud rohkem filmides mängida

Margit Kilumets tegi kultuuriportaalile pika intervjuu Eesti teatri grand old lady Ita Everiga, fookuses tema kui filminäitleja.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk