Arvustus. Ühest motiivist Mehis Heinsaare loomingus ({{commentsTotal}})

Mehis Heinsaar
Mehis Heinsaar Autor/allikas: PM/Scanpix

Mehis Heinsaar
"Unistuste tappev kasvamine"
Menu kirjastus (231 lk)

Ühes oma luuletuses loetleb Mehis Heinsaar erinevaid meeleseisundeid ja eksistentsi vorme: "No tere Hirm ja Igavus siis, / tere Uneluski, Arm, / Ning tere Ahnus, Kadedus / ja tere Rõõm ja tere Surm – / oi, tere Sõge Meeleke!"[1]

Siinse etüüdi jaoks valisin neist välja vaid ühe motiivi, mis ometi tundub autori loomingus eriliselt tähenduslik – see on Rõõm.

Erich Fromm on öelnud, et me elame "rõõmutute lõbude maailmas". Tühisekeldamise, iga hinna eest nõutava "edu" nimel edasi tormavas-pöörlevas elukeerises pole meil enam ei aega, oskust ega suutlikkust elust lihtviisiliselt rõõmu tunda. Meile on peale surutud totaalse hedonisti roll. "Radikaalhedonisti naudingud, ahnuse rahuldamine üha uuel moel ja nüüdisühiskonna pakutavad lõbud tekitavad kõik eriastmelist erutust, kuid ei tooda rõõmu. Tegelikult just rõõmu puudumine sunnib meid otsima üha uusi ja üha erutavamaid naudinguid."[2] Vaevalt jõudnud täismahulisse kapitalismi, ei taha me tunnistada, et mida "teravam" nauding, seda kiiremini ta inimest nüristab.

Tarbimisühiskonnas ongi rõõmu täielikult asendanud lõbu; pakkudes romaanis "Langus" oma kaasaja eurooplase koondportreed, kasutab Albert Camus peategelase enesepaljastuses lakoonilist sõnaühendit "lõbujanuline pärdik" (un singe salace).[3]

Intervjuus Müürilehele räägib Mehis Heinsaar elurõõmust pikemalt ja nendib: "Väga paljude inimeste probleem on see, et nad ei suuda iseenda keskmega haakuda, nad ei ole kodus." Vaatamata meditsiini tohutule arengule "pole lahendatud elurõõmuprobleemi". Hoopis erilise, lausa "patoloogilise" (muidugi positiivses mõttes) elurõõmu näiteks toob ta meie rahvapoeedi Contra.[4]

Heinsaare koguloomingut silme eest läbi lastes julgen aga kinnitada, et tema teostes on see "elurõõmuprobleem" leidnud ilmeka ja mõjuva kunstilise lahenduse.

Juba autori esimesed raamatud ("Vanameeste näppaja" ja "Härra Pauli kroonikad", mõlemad 2001) olid – ka kõigi oma hämarmeeleolude juures – üldmuljelt kuidagi iseäralikult helged, täis mängurõõmu ja seikluslusti. Sellised meeleseisundid leidsid kunstiliselt eriti eheda kehastuse jutukogus "Rändaja õnn" (2007), mida omal ajal kõrvutasin noore Hesse teosega "Peter Camenzind": tsiteerisin Hesse sõnu rändurist, kes lubab endale tihtilugu jõudeaega, et "rohu sisse pikali heita, mõnd lookest vilistada ja tagamõtteta rõõmustada armsa oleviku üle."[5]

Jutukogule "Ebatavaline ja ähvardav loodus" (2010) aga heitis kriitika ette koguni liiga kerglasi meeleolusid, lausa anekdootlikkust (sel puhul tahaksin meenutada, et anekdootnovell on maailmakirjanduses vana ja täiesti auväärne žanr). Siis ilmus vastandlikult üsnagi tumemeelne jutukogu "Ülikond" (2013), ent sellestki leiame, täpselt nagu nimiloo peategelase kunstitööde kirjeldusestki, "kurbust, kuid samas ka kirgast jõudu ja elurõõmu, mis kumasid läbi nukruse ja masenduse toonidest" (lk 47).

Ja see läbimurre "nukruse ja masenduse toonidest" avaldub eriti jõuliselt kirjaniku uusimas jutukogus "Unistuste tappev kasvamine" (2016). Raamatu tegelaste peamiseks püüdeks on "leida üles kaotsiläinud elujõud" (lk 126), või kui taas kasutada Erich Frommi sõnu, "põgeneda oma isekuse vangikongist".[6]

"Ning leides üles oma jõu, kaasnes sellega ka kõige oleva ja elavaga kaasa hingav elurõõm." (lk 161).

"Sest kui elurõõm on leidnud tee inimese juurde, siis laabuvad kõik argitoimetused nõnda lahedasti, et inimene ei pea suurt vaeva nägemagi, elurõõm ise teeb kõik tema eest ära." (lk 105). Meie maailmas on rõõm sageli "iseäralik" (lk 93) ja "kummaline" (lk 106), aga vahel võib see olla ka lihtsalt "pühapäevase talupoja rõõm" (lk 132). Ränduri elamused ei vaja sõnu, „...nõnda et ma ümbrust vaadates mitte ülearu palju ei rääkinud, vaid silmade kaudu pöörast elurõõmu kiirgasin" (lk 131).

Kokkuvõttes omandab rõõm raamatus lihtsast elurõõmust hoopis avarama tähenduse, ulatudes kollektiivse alateadvuse arhetüüpideni: "Õhkõrna helendust nägi ta nüüd korraga selle kehva maa ning pimedate inimeste kohal kumamas. Ja kui ta käed silmade kohale tõstis ning kauget kuma vaatas, valdas teda ootamatult joobnu rõõm, et säärane sõge rahvas nagu eestlased ikka olemas on…" ("Unistuste...", lk 214).

Rõõm on sügavam kui kannatus, kirjutas kunagi Nietzsche[7], ja samasugust äratundmist sisendab meile oma paljudes kirjakohtades ka Mehis Heinsaar.

 

[1]Mehis Heinsaar, "Sügaval elu hämaras", Verb, Tallinn 2009, lk 9
[2]Erich Fromm, "Omada või olla?", Mondo, Tallinn 2001, lk 111-112
[3]Krista Soomere eestikeelses tõlkes on küll pisut räigem sõnastus: "tiirane ahv" (kogumikus "Sisyphose müüt", Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 358).
[4]https://www.muurileht.ee/tuhanded-saared-ja-udune-ookean-intervjuu-mehis-heinsaarega/
[5]A. Kull, "Heinsaar ja Hesse sulasid ühte" – Tartu Postimees 19. september 2007
[6]E. Fromm, "Omada või olla?", lk 97
[7]"On sügav valu, sügav vaev –, Rõõm aga sügavam kui vaevlemine" – Fr. Nietzsche, "Nõnda kõneles Zarathustra", Olion, Tallinn 1993, lk 220. Seda motiivi on korranud ja edasi arendanud Hesse: "Mitte seal ei asu maailma sügavus ja saladused, kus on pilved ja must, sügavus on selges ja rõõmsas" – "Klaaspärlimäng", Eesti Raamat, Tallinn 1976, lk 254.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: