Arvustus. Ühest motiivist Mehis Heinsaare loomingus ({{commentsTotal}})

Mehis Heinsaar Autor: PM/Scanpix

Mehis Heinsaar
"Unistuste tappev kasvamine"
Menu kirjastus (231 lk)

Ühes oma luuletuses loetleb Mehis Heinsaar erinevaid meeleseisundeid ja eksistentsi vorme: "No tere Hirm ja Igavus siis, / tere Uneluski, Arm, / Ning tere Ahnus, Kadedus / ja tere Rõõm ja tere Surm – / oi, tere Sõge Meeleke!"[1]

Siinse etüüdi jaoks valisin neist välja vaid ühe motiivi, mis ometi tundub autori loomingus eriliselt tähenduslik – see on Rõõm.

Erich Fromm on öelnud, et me elame "rõõmutute lõbude maailmas". Tühisekeldamise, iga hinna eest nõutava "edu" nimel edasi tormavas-pöörlevas elukeerises pole meil enam ei aega, oskust ega suutlikkust elust lihtviisiliselt rõõmu tunda. Meile on peale surutud totaalse hedonisti roll. "Radikaalhedonisti naudingud, ahnuse rahuldamine üha uuel moel ja nüüdisühiskonna pakutavad lõbud tekitavad kõik eriastmelist erutust, kuid ei tooda rõõmu. Tegelikult just rõõmu puudumine sunnib meid otsima üha uusi ja üha erutavamaid naudinguid."[2] Vaevalt jõudnud täismahulisse kapitalismi, ei taha me tunnistada, et mida "teravam" nauding, seda kiiremini ta inimest nüristab.

Tarbimisühiskonnas ongi rõõmu täielikult asendanud lõbu; pakkudes romaanis "Langus" oma kaasaja eurooplase koondportreed, kasutab Albert Camus peategelase enesepaljastuses lakoonilist sõnaühendit "lõbujanuline pärdik" (un singe salace).[3]

Intervjuus Müürilehele räägib Mehis Heinsaar elurõõmust pikemalt ja nendib: "Väga paljude inimeste probleem on see, et nad ei suuda iseenda keskmega haakuda, nad ei ole kodus." Vaatamata meditsiini tohutule arengule "pole lahendatud elurõõmuprobleemi". Hoopis erilise, lausa "patoloogilise" (muidugi positiivses mõttes) elurõõmu näiteks toob ta meie rahvapoeedi Contra.[4]

Heinsaare koguloomingut silme eest läbi lastes julgen aga kinnitada, et tema teostes on see "elurõõmuprobleem" leidnud ilmeka ja mõjuva kunstilise lahenduse.

Juba autori esimesed raamatud ("Vanameeste näppaja" ja "Härra Pauli kroonikad", mõlemad 2001) olid – ka kõigi oma hämarmeeleolude juures – üldmuljelt kuidagi iseäralikult helged, täis mängurõõmu ja seikluslusti. Sellised meeleseisundid leidsid kunstiliselt eriti eheda kehastuse jutukogus "Rändaja õnn" (2007), mida omal ajal kõrvutasin noore Hesse teosega "Peter Camenzind": tsiteerisin Hesse sõnu rändurist, kes lubab endale tihtilugu jõudeaega, et "rohu sisse pikali heita, mõnd lookest vilistada ja tagamõtteta rõõmustada armsa oleviku üle."[5]

Jutukogule "Ebatavaline ja ähvardav loodus" (2010) aga heitis kriitika ette koguni liiga kerglasi meeleolusid, lausa anekdootlikkust (sel puhul tahaksin meenutada, et anekdootnovell on maailmakirjanduses vana ja täiesti auväärne žanr). Siis ilmus vastandlikult üsnagi tumemeelne jutukogu "Ülikond" (2013), ent sellestki leiame, täpselt nagu nimiloo peategelase kunstitööde kirjeldusestki, "kurbust, kuid samas ka kirgast jõudu ja elurõõmu, mis kumasid läbi nukruse ja masenduse toonidest" (lk 47).

Ja see läbimurre "nukruse ja masenduse toonidest" avaldub eriti jõuliselt kirjaniku uusimas jutukogus "Unistuste tappev kasvamine" (2016). Raamatu tegelaste peamiseks püüdeks on "leida üles kaotsiläinud elujõud" (lk 126), või kui taas kasutada Erich Frommi sõnu, "põgeneda oma isekuse vangikongist".[6]

"Ning leides üles oma jõu, kaasnes sellega ka kõige oleva ja elavaga kaasa hingav elurõõm." (lk 161).

"Sest kui elurõõm on leidnud tee inimese juurde, siis laabuvad kõik argitoimetused nõnda lahedasti, et inimene ei pea suurt vaeva nägemagi, elurõõm ise teeb kõik tema eest ära." (lk 105). Meie maailmas on rõõm sageli "iseäralik" (lk 93) ja "kummaline" (lk 106), aga vahel võib see olla ka lihtsalt "pühapäevase talupoja rõõm" (lk 132). Ränduri elamused ei vaja sõnu, „...nõnda et ma ümbrust vaadates mitte ülearu palju ei rääkinud, vaid silmade kaudu pöörast elurõõmu kiirgasin" (lk 131).

Kokkuvõttes omandab rõõm raamatus lihtsast elurõõmust hoopis avarama tähenduse, ulatudes kollektiivse alateadvuse arhetüüpideni: "Õhkõrna helendust nägi ta nüüd korraga selle kehva maa ning pimedate inimeste kohal kumamas. Ja kui ta käed silmade kohale tõstis ning kauget kuma vaatas, valdas teda ootamatult joobnu rõõm, et säärane sõge rahvas nagu eestlased ikka olemas on…" ("Unistuste...", lk 214).

Rõõm on sügavam kui kannatus, kirjutas kunagi Nietzsche[7], ja samasugust äratundmist sisendab meile oma paljudes kirjakohtades ka Mehis Heinsaar.

 

[1]Mehis Heinsaar, "Sügaval elu hämaras", Verb, Tallinn 2009, lk 9
[2]Erich Fromm, "Omada või olla?", Mondo, Tallinn 2001, lk 111-112
[3]Krista Soomere eestikeelses tõlkes on küll pisut räigem sõnastus: "tiirane ahv" (kogumikus "Sisyphose müüt", Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 358).
[4]https://www.muurileht.ee/tuhanded-saared-ja-udune-ookean-intervjuu-mehis-heinsaarega/
[5]A. Kull, "Heinsaar ja Hesse sulasid ühte" – Tartu Postimees 19. september 2007
[6]E. Fromm, "Omada või olla?", lk 97
[7]"On sügav valu, sügav vaev –, Rõõm aga sügavam kui vaevlemine" – Fr. Nietzsche, "Nõnda kõneles Zarathustra", Olion, Tallinn 1993, lk 220. Seda motiivi on korranud ja edasi arendanud Hesse: "Mitte seal ei asu maailma sügavus ja saladused, kus on pilved ja must, sügavus on selges ja rõõmsas" – "Klaaspärlimäng", Eesti Raamat, Tallinn 1976, lk 254.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.