Arvustus. Ühest motiivist Mehis Heinsaare loomingus ({{commentsTotal}})

Mehis Heinsaar
Mehis Heinsaar Autor/allikas: PM/Scanpix

Mehis Heinsaar
"Unistuste tappev kasvamine"
Menu kirjastus (231 lk)

Ühes oma luuletuses loetleb Mehis Heinsaar erinevaid meeleseisundeid ja eksistentsi vorme: "No tere Hirm ja Igavus siis, / tere Uneluski, Arm, / Ning tere Ahnus, Kadedus / ja tere Rõõm ja tere Surm – / oi, tere Sõge Meeleke!"[1]

Siinse etüüdi jaoks valisin neist välja vaid ühe motiivi, mis ometi tundub autori loomingus eriliselt tähenduslik – see on Rõõm.

Erich Fromm on öelnud, et me elame "rõõmutute lõbude maailmas". Tühisekeldamise, iga hinna eest nõutava "edu" nimel edasi tormavas-pöörlevas elukeerises pole meil enam ei aega, oskust ega suutlikkust elust lihtviisiliselt rõõmu tunda. Meile on peale surutud totaalse hedonisti roll. "Radikaalhedonisti naudingud, ahnuse rahuldamine üha uuel moel ja nüüdisühiskonna pakutavad lõbud tekitavad kõik eriastmelist erutust, kuid ei tooda rõõmu. Tegelikult just rõõmu puudumine sunnib meid otsima üha uusi ja üha erutavamaid naudinguid."[2] Vaevalt jõudnud täismahulisse kapitalismi, ei taha me tunnistada, et mida "teravam" nauding, seda kiiremini ta inimest nüristab.

Tarbimisühiskonnas ongi rõõmu täielikult asendanud lõbu; pakkudes romaanis "Langus" oma kaasaja eurooplase koondportreed, kasutab Albert Camus peategelase enesepaljastuses lakoonilist sõnaühendit "lõbujanuline pärdik" (un singe salace).[3]

Intervjuus Müürilehele räägib Mehis Heinsaar elurõõmust pikemalt ja nendib: "Väga paljude inimeste probleem on see, et nad ei suuda iseenda keskmega haakuda, nad ei ole kodus." Vaatamata meditsiini tohutule arengule "pole lahendatud elurõõmuprobleemi". Hoopis erilise, lausa "patoloogilise" (muidugi positiivses mõttes) elurõõmu näiteks toob ta meie rahvapoeedi Contra.[4]

Heinsaare koguloomingut silme eest läbi lastes julgen aga kinnitada, et tema teostes on see "elurõõmuprobleem" leidnud ilmeka ja mõjuva kunstilise lahenduse.

Juba autori esimesed raamatud ("Vanameeste näppaja" ja "Härra Pauli kroonikad", mõlemad 2001) olid – ka kõigi oma hämarmeeleolude juures – üldmuljelt kuidagi iseäralikult helged, täis mängurõõmu ja seikluslusti. Sellised meeleseisundid leidsid kunstiliselt eriti eheda kehastuse jutukogus "Rändaja õnn" (2007), mida omal ajal kõrvutasin noore Hesse teosega "Peter Camenzind": tsiteerisin Hesse sõnu rändurist, kes lubab endale tihtilugu jõudeaega, et "rohu sisse pikali heita, mõnd lookest vilistada ja tagamõtteta rõõmustada armsa oleviku üle."[5]

Jutukogule "Ebatavaline ja ähvardav loodus" (2010) aga heitis kriitika ette koguni liiga kerglasi meeleolusid, lausa anekdootlikkust (sel puhul tahaksin meenutada, et anekdootnovell on maailmakirjanduses vana ja täiesti auväärne žanr). Siis ilmus vastandlikult üsnagi tumemeelne jutukogu "Ülikond" (2013), ent sellestki leiame, täpselt nagu nimiloo peategelase kunstitööde kirjeldusestki, "kurbust, kuid samas ka kirgast jõudu ja elurõõmu, mis kumasid läbi nukruse ja masenduse toonidest" (lk 47).

Ja see läbimurre "nukruse ja masenduse toonidest" avaldub eriti jõuliselt kirjaniku uusimas jutukogus "Unistuste tappev kasvamine" (2016). Raamatu tegelaste peamiseks püüdeks on "leida üles kaotsiläinud elujõud" (lk 126), või kui taas kasutada Erich Frommi sõnu, "põgeneda oma isekuse vangikongist".[6]

"Ning leides üles oma jõu, kaasnes sellega ka kõige oleva ja elavaga kaasa hingav elurõõm." (lk 161).

"Sest kui elurõõm on leidnud tee inimese juurde, siis laabuvad kõik argitoimetused nõnda lahedasti, et inimene ei pea suurt vaeva nägemagi, elurõõm ise teeb kõik tema eest ära." (lk 105). Meie maailmas on rõõm sageli "iseäralik" (lk 93) ja "kummaline" (lk 106), aga vahel võib see olla ka lihtsalt "pühapäevase talupoja rõõm" (lk 132). Ränduri elamused ei vaja sõnu, „...nõnda et ma ümbrust vaadates mitte ülearu palju ei rääkinud, vaid silmade kaudu pöörast elurõõmu kiirgasin" (lk 131).

Kokkuvõttes omandab rõõm raamatus lihtsast elurõõmust hoopis avarama tähenduse, ulatudes kollektiivse alateadvuse arhetüüpideni: "Õhkõrna helendust nägi ta nüüd korraga selle kehva maa ning pimedate inimeste kohal kumamas. Ja kui ta käed silmade kohale tõstis ning kauget kuma vaatas, valdas teda ootamatult joobnu rõõm, et säärane sõge rahvas nagu eestlased ikka olemas on…" ("Unistuste...", lk 214).

Rõõm on sügavam kui kannatus, kirjutas kunagi Nietzsche[7], ja samasugust äratundmist sisendab meile oma paljudes kirjakohtades ka Mehis Heinsaar.

 

[1]Mehis Heinsaar, "Sügaval elu hämaras", Verb, Tallinn 2009, lk 9
[2]Erich Fromm, "Omada või olla?", Mondo, Tallinn 2001, lk 111-112
[3]Krista Soomere eestikeelses tõlkes on küll pisut räigem sõnastus: "tiirane ahv" (kogumikus "Sisyphose müüt", Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 358).
[4]https://www.muurileht.ee/tuhanded-saared-ja-udune-ookean-intervjuu-mehis-heinsaarega/
[5]A. Kull, "Heinsaar ja Hesse sulasid ühte" – Tartu Postimees 19. september 2007
[6]E. Fromm, "Omada või olla?", lk 97
[7]"On sügav valu, sügav vaev –, Rõõm aga sügavam kui vaevlemine" – Fr. Nietzsche, "Nõnda kõneles Zarathustra", Olion, Tallinn 1993, lk 220. Seda motiivi on korranud ja edasi arendanud Hesse: "Mitte seal ei asu maailma sügavus ja saladused, kus on pilved ja must, sügavus on selges ja rõõmsas" – "Klaaspärlimäng", Eesti Raamat, Tallinn 1976, lk 254.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Ans. Andur

Nädala video: Ans. Andur - "Amatöör"

Heidame nurka kareda teki, sest Ans. Andur on avaldanud tulevase plaadi esimese singli "Amatöör". Mõnus indie-estraad, mis sulatab lume akna taga ja toob tagasi soojad suveilmad.

Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Christianias

Galerii: tänavakunstnik Edward von Lõngus tutvustab Eestit Kopenhaagenis

Eesti tipp-tänavakunstnik Edward von Lõngus jõudis üle-Euroopalise (R)estart Reality tuuriga Taani pealinna Kopenhaagenisse, püstitades kolme strateegiliselt olulisse asukohta Eestit tutvustavad kunstiteosed. Kaasaegse kunsti keskkonna NOAR eestvedamisel üllatavad digitehnoloogiaga põimitud silmapaistvad teosed kokku koguni kümne Euroopa pealinna elanikke.

Arhitektuur
Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

MUUSIKA
Arvamus
Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: