Kunstiministeerium. Eestisse on randunud Ida-Euroopa laine ({{commentsTotal}})

Henrik Rakitin
Henrik Rakitin "Heraldika" Autor/allikas: Roman-Sten Tõnissoo

Viimase paari nädala jooksul on – vähemalt minu jaoks täieliku ootamatusena – üle Eesti pühkinud Ida-Euroopa laine. Ilmus Müürilehe Ida-Euroopale pühendatud erinumber (nr 61 / 2017), Tallinna Kunstihoone galeriis ja Linnagaleriis avati näitus "Uue ida lapsed", ning värskelt postkasti laekunud Vikerkaarest (1-2 / 2017) leidsin Kirsti Jõesalu ning Raili Nugini artikli "Asjad ja linnakeskkond nõukogudejärgses mälukultuuris."

Kuu aega varem, aasta algul, käis uudistest läbi tõik, et Balti riikide suursaadikud saatsid saksa ajalehe Die Zeit online versioonile märgukirja, milles palusid lõpetada Balti riikide nimetamise endisteks sotsialismi maadeks. Põhjendati seda asjaoluga, et Balti riigid ei astunud Nõukogude Liidu koosseisu vabatahtlikult, ning et Balti riikide näol ei ole tegemist mitte Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel tekkinud riikidega, vaid oma okupatsiooni eelse iseseisvuse taastanud riikidega.

Minu iganädalasse kuulamisnimekirja kuulub taskuhäälingu saade "History of the Crusades" („Ristisõdade ajalugu") mille autoriks on Tasmaanias elav ajaloolane Sharyn Eastaugh. Nädal tagasi alustas ta Balti ristisõja ajaloo käsitlemist. Ülalviidatud uudise taustal viis see mind mõttele, et ehk peaks saate autorit hoiatama, et ta Eestist rääkides ei kasutaks jumala eest väljendit endine kristlik riik. Me ei võtnud ristiusku vabatahtlikult omaks ning kuigi me kaotasime muistse vabadusvõitluse, siis vabadussõja järel kehtestasime rangelt sekulaarse riigi (erinevalt nt. Soomest, kus on siiani riigikirik). E-riigi kõrval on Eesti rahvusvaheliselt tuntud kui kõige vähem religioosne riik. Toomas Hendrik Ilves jagas uhkelt Facebookis kaarti, mille kohaselt Eesti on üks kolmest riigist maailmas, kus ateiste taga ei kiusata ja meie vastne president keeldus oma ametivannet kirikus andmast.

Mis ma selle pika joruga öelda tahan, on et minu hinnangul, on Eesti täpselt nii palju Ida-Euroopa kui ta on kristlik.

Teine käesoleva aasta jaanuaris, sotsiaalmeedia kaudu levima hakanud uudis puudutas tõika, justkui oleks United Nations Balti riigid Ida-Euroopa asemel Põhja-Euroopaks ümber klassifitseerinud. Üsna ruttu selgus, aga, et UN on Balti riike Põhja-Euroopana käsitlenud juba vähemalt(!) alates 2002. aastast.

Kirsti Jõesalu ning Raili Nugin viitavad Vikerkaares ilmunud artiklis mitmele varasemale nõukogude pärandi uurimusele. Liisa Kaljula artikkel „Ida-Euroopa unustatud avangard" Müürilehes räägib uurimusest, mille ta kirjutas enam kui kümme aastat tagasi, ning mille kirjutamiseni viinud tõdemus, et Ida-Euroopa ei piirdu Eestiga, kuigi kohalikust erialakirjandusest võib selline mulje jääda, on endiselt pädev. Tanel Rander, kelle tekstidel on kaalukas koht Müürilehe erinumbris, on Ida-Euroopa dekolonialiseerimise vajalikkusest ja võimalikkusest rääkinud juba aastaid, ilma nähtava sisulise vastukajata. Näitus „Uue ida lapsed" võtab positsiooni, mida ei mäleta, seda pole olnud. Samas, see mida ei mäletata on nõukogude aeg, mitte 90-ndatest saati väldanud Ida-Euroopa trafaretne kirjeldust, mida kannab reljeefselt näitusel osalevate kunstnike esitamine katkestusepõlvkonnana.

Laine laineks, aga midagi uut see randa ei toonud ja vana kaasa ei viinud.

Kuula saadet siit.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Kunstiministeerium"



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
"Rannavalve" ("Baywatch")
Arvustus. "Baywatch" on näide laisast kassahitist

Uus film kinodes
"Rannavalve" ("Baywatch")
Režissöör: Seth Gordon
Osades: Dwayne "The Rock" Johnson, Zac Efron, Priyanka Chopra, Alexandra Daddario, Kelly Rohrbach, Ilfenesh Hadera, Jon Bass, Yahya Abdul-Mateen II
Kinodes alates 16. juunist
2/10

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Eesti kunstnik Katja Novitskova.
New Yorgis avati Eesti kunstniku Katja Novitskova skulptuuride näitus

New Yorgis Manhattani lõunaosas Linnavalitsuse pargis avati eelmisel nädalal Eesti kunstniku Katja Novitskova skulptuuride näitus - "Maa potentsiaal".

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Laulupidu.
Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist

Esmaspäeval saab alguse XII noorte laulu- ja tantsupeo nädal, mis toob Tallinnasse kokku ligi 37 000 peolist ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Enam kui 19 000 noort majutatakse peonädalal koolimajadesse üle Tallinna.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.