Kunstiministeerium. Eestisse on randunud Ida-Euroopa laine ({{commentsTotal}})

Henrik Rakitin "Heraldika" Autor: Roman-Sten Tõnissoo

Viimase paari nädala jooksul on – vähemalt minu jaoks täieliku ootamatusena – üle Eesti pühkinud Ida-Euroopa laine. Ilmus Müürilehe Ida-Euroopale pühendatud erinumber (nr 61 / 2017), Tallinna Kunstihoone galeriis ja Linnagaleriis avati näitus "Uue ida lapsed", ning värskelt postkasti laekunud Vikerkaarest (1-2 / 2017) leidsin Kirsti Jõesalu ning Raili Nugini artikli "Asjad ja linnakeskkond nõukogudejärgses mälukultuuris."

Kuu aega varem, aasta algul, käis uudistest läbi tõik, et Balti riikide suursaadikud saatsid saksa ajalehe Die Zeit online versioonile märgukirja, milles palusid lõpetada Balti riikide nimetamise endisteks sotsialismi maadeks. Põhjendati seda asjaoluga, et Balti riigid ei astunud Nõukogude Liidu koosseisu vabatahtlikult, ning et Balti riikide näol ei ole tegemist mitte Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel tekkinud riikidega, vaid oma okupatsiooni eelse iseseisvuse taastanud riikidega.

Minu iganädalasse kuulamisnimekirja kuulub taskuhäälingu saade "History of the Crusades" („Ristisõdade ajalugu") mille autoriks on Tasmaanias elav ajaloolane Sharyn Eastaugh. Nädal tagasi alustas ta Balti ristisõja ajaloo käsitlemist. Ülalviidatud uudise taustal viis see mind mõttele, et ehk peaks saate autorit hoiatama, et ta Eestist rääkides ei kasutaks jumala eest väljendit endine kristlik riik. Me ei võtnud ristiusku vabatahtlikult omaks ning kuigi me kaotasime muistse vabadusvõitluse, siis vabadussõja järel kehtestasime rangelt sekulaarse riigi (erinevalt nt. Soomest, kus on siiani riigikirik). E-riigi kõrval on Eesti rahvusvaheliselt tuntud kui kõige vähem religioosne riik. Toomas Hendrik Ilves jagas uhkelt Facebookis kaarti, mille kohaselt Eesti on üks kolmest riigist maailmas, kus ateiste taga ei kiusata ja meie vastne president keeldus oma ametivannet kirikus andmast.

Mis ma selle pika joruga öelda tahan, on et minu hinnangul, on Eesti täpselt nii palju Ida-Euroopa kui ta on kristlik.

Teine käesoleva aasta jaanuaris, sotsiaalmeedia kaudu levima hakanud uudis puudutas tõika, justkui oleks United Nations Balti riigid Ida-Euroopa asemel Põhja-Euroopaks ümber klassifitseerinud. Üsna ruttu selgus, aga, et UN on Balti riike Põhja-Euroopana käsitlenud juba vähemalt(!) alates 2002. aastast.

Kirsti Jõesalu ning Raili Nugin viitavad Vikerkaares ilmunud artiklis mitmele varasemale nõukogude pärandi uurimusele. Liisa Kaljula artikkel „Ida-Euroopa unustatud avangard" Müürilehes räägib uurimusest, mille ta kirjutas enam kui kümme aastat tagasi, ning mille kirjutamiseni viinud tõdemus, et Ida-Euroopa ei piirdu Eestiga, kuigi kohalikust erialakirjandusest võib selline mulje jääda, on endiselt pädev. Tanel Rander, kelle tekstidel on kaalukas koht Müürilehe erinumbris, on Ida-Euroopa dekolonialiseerimise vajalikkusest ja võimalikkusest rääkinud juba aastaid, ilma nähtava sisulise vastukajata. Näitus „Uue ida lapsed" võtab positsiooni, mida ei mäleta, seda pole olnud. Samas, see mida ei mäletata on nõukogude aeg, mitte 90-ndatest saati väldanud Ida-Euroopa trafaretne kirjeldust, mida kannab reljeefselt näitusel osalevate kunstnike esitamine katkestusepõlvkonnana.

Laine laineks, aga midagi uut see randa ei toonud ja vana kaasa ei viinud.

Kuula saadet siit.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Kunstiministeerium"



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Reelika Alunurm: noor teadlane on sunnitud olema administraator

„Plekktrummi” saatekülaline oli Tartu üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm, kellega vesteldi Tartu Ülikooli rektori valimistest, ülikooli tähendusest ühiskonnas ning sellest, mida tähendab õppimine tänastele üliõpilastele.

Urmas Vadi küsib Vabal Laval, kas teistest inimestest on võimalik aru saada

Vaba Lava teatrikeskuses esietendub 18. aprillil kuraatoriprogrammi IN I OUT kuues lavastus "Furby tagasitulek".

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.