Kristiina Poska juhatab Saksamaal, Eestis ja debütandina Norras ({{commentsTotal}})

Kolmandal märtsil dirigeeris Kristiina Poska Saksamaal Jena Filharmooniaorkestrit.
Kolmandal märtsil dirigeeris Kristiina Poska Saksamaal Jena Filharmooniaorkestrit. Autor/allikas: Ülo Josing/ ERR

Dirigent Kristiina Poskal on kevadkuul esinemised Saksamaal ja Norras, veebruaris ja aprillis olid ja on tal ülesastumised ka kaalukatel sündmustel Eestis. Rõõmustav on Eesti naisdirigendi jätkuv edu muusikateatri- ja kontserdilavadel, mitmel pool ka eesti muusikaga tema kavades.

3. märtsil juhatas Kristiina kontserti Kesk-Saksamaal Jenas. Mängis Jena Filharmoonia orkester, Tüüringi (Thüringen) liidumaa suurim sümfooniaorkester, mis on asutatud 1934. aastal. Selle peadirigendiks on praegu viiendat hooaega prantsuse-itaalia juurtega ameerika maestro Marc Tardue.

Kristiina Poska kava kandis pealkirja „Alte und neue Welten“ ning avanes USA helilooja Samuel Barberi 1936. aastal valminud üheosalise 1. sümfooniaga op. 9. Kava esipooles kõlas veel Igor Stravinski Viiulikontsert D-duur (1931), kus solistiks oli Jena orkestri kontsertmeister Marius Sima. Õhtu teises pooles oli ettekandel Antonín Dvořáki populaarne 9. sümfoonia „Uuest Ilmast“ e-moll op. 95. Tund enne kontserdi algust toimus ka sissejuhatav vestlus.

Märtsikuu keskel algavad Kristiina Poskal Georges Bizet' „Carmeni“ etendused Norra Rahvusooperis Oslos, mis on tema debüüdiks selles teatris. Teatavasti avati Oslos uus, uhke ja moodne ooperimaja alles 2008. aastal. Sel kuul on Poskal seal neli ooperiõhtut, 15., 23., 29. ja 31. märtsil, aprillis veel kaks õhtut. „Carmen“ on Oslos laval juba alates jaanuarikuust, aga teiste koosseisudega. Lavastuse on teinud portugali kuulus ekstravagantne teatrimees Calixto Bieito. Teisteks dirigentideks on korealanna Eun Sun Kim ja soomlane Kalle Kuusava. Ooperimaja kunstiline juht on Per Boye Hansen.

Kristiina Poskal seisab Oslos ees kohtumine mitmete solistidega, kellega ta pole varem koostööd teinud. Carmeni osas tuleb tema etendustel lavale itaalia metsosopran Alessandra Volpe, don José osas on vaheldumisi rootsi laulja Daniel Johansson, peamiselt Euroopa lavadel esinenud USA tenor Evan Bowers ning norra tenor Henrik Engelsviken, Escamillo rollis laulavad USA bassbariton Michael Sumuel ja vaid 15. märtsil Poska käe all esinev USA bariton Zachary Nelson.

Kristiina Poskal on nüüd möödas Pierangelo Valtinoni muinasjutuooperi „Der Zauberer von Oz“ mitmed etendused Zürichi Ooperis ning kaks kontserti Hollandi Filharmoonia orkestriga kogu Euroopa ühes kuulsamas kontserdimajas Amsterdami Concertgebouw's. Omapäraseks kogemuseks oli talle esinemine Tallinna Kammerorkestri ees vabariigi aastapäeva kontsert-etendusel selle muusikajuhina Rahvusooper Estonia laval 24. veebruaril.

Aprilli alul on Kristiina Poska kutsutud dirigendiks ka Eesti muusika päevadele.

Ta juhatab 7. aprillil ERSO-t põnevas kavas, kus kõlavad Liisa Hirschi, Timo Steineri ja Tauno Aintsi uusteoste esiettekanded ning veel Lepo Sumera Sümfoonia nr 4 ja Erkki-Sven Tüüri Tšellokontsert. Aprillikuu lõpul seisab Kristiina taas Helsingborgi Sümfooniaorkestri ees Rootsis, ja sealgi on tal Eesti muusikast kavas Erkki-Sven Tüüri Sümfoonia nr 8.

Toimetaja: Valner Valme



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: