Kristiina Poska juhatab Saksamaal, Eestis ja debütandina Norras ({{commentsTotal}})

Kolmandal märtsil dirigeeris Kristiina Poska Saksamaal Jena Filharmooniaorkestrit.
Kolmandal märtsil dirigeeris Kristiina Poska Saksamaal Jena Filharmooniaorkestrit. Autor/allikas: Ülo Josing/ ERR

Dirigent Kristiina Poskal on kevadkuul esinemised Saksamaal ja Norras, veebruaris ja aprillis olid ja on tal ülesastumised ka kaalukatel sündmustel Eestis. Rõõmustav on Eesti naisdirigendi jätkuv edu muusikateatri- ja kontserdilavadel, mitmel pool ka eesti muusikaga tema kavades.

3. märtsil juhatas Kristiina kontserti Kesk-Saksamaal Jenas. Mängis Jena Filharmoonia orkester, Tüüringi (Thüringen) liidumaa suurim sümfooniaorkester, mis on asutatud 1934. aastal. Selle peadirigendiks on praegu viiendat hooaega prantsuse-itaalia juurtega ameerika maestro Marc Tardue.

Kristiina Poska kava kandis pealkirja „Alte und neue Welten“ ning avanes USA helilooja Samuel Barberi 1936. aastal valminud üheosalise 1. sümfooniaga op. 9. Kava esipooles kõlas veel Igor Stravinski Viiulikontsert D-duur (1931), kus solistiks oli Jena orkestri kontsertmeister Marius Sima. Õhtu teises pooles oli ettekandel Antonín Dvořáki populaarne 9. sümfoonia „Uuest Ilmast“ e-moll op. 95. Tund enne kontserdi algust toimus ka sissejuhatav vestlus.

Märtsikuu keskel algavad Kristiina Poskal Georges Bizet' „Carmeni“ etendused Norra Rahvusooperis Oslos, mis on tema debüüdiks selles teatris. Teatavasti avati Oslos uus, uhke ja moodne ooperimaja alles 2008. aastal. Sel kuul on Poskal seal neli ooperiõhtut, 15., 23., 29. ja 31. märtsil, aprillis veel kaks õhtut. „Carmen“ on Oslos laval juba alates jaanuarikuust, aga teiste koosseisudega. Lavastuse on teinud portugali kuulus ekstravagantne teatrimees Calixto Bieito. Teisteks dirigentideks on korealanna Eun Sun Kim ja soomlane Kalle Kuusava. Ooperimaja kunstiline juht on Per Boye Hansen.

Kristiina Poskal seisab Oslos ees kohtumine mitmete solistidega, kellega ta pole varem koostööd teinud. Carmeni osas tuleb tema etendustel lavale itaalia metsosopran Alessandra Volpe, don José osas on vaheldumisi rootsi laulja Daniel Johansson, peamiselt Euroopa lavadel esinenud USA tenor Evan Bowers ning norra tenor Henrik Engelsviken, Escamillo rollis laulavad USA bassbariton Michael Sumuel ja vaid 15. märtsil Poska käe all esinev USA bariton Zachary Nelson.

Kristiina Poskal on nüüd möödas Pierangelo Valtinoni muinasjutuooperi „Der Zauberer von Oz“ mitmed etendused Zürichi Ooperis ning kaks kontserti Hollandi Filharmoonia orkestriga kogu Euroopa ühes kuulsamas kontserdimajas Amsterdami Concertgebouw's. Omapäraseks kogemuseks oli talle esinemine Tallinna Kammerorkestri ees vabariigi aastapäeva kontsert-etendusel selle muusikajuhina Rahvusooper Estonia laval 24. veebruaril.

Aprilli alul on Kristiina Poska kutsutud dirigendiks ka Eesti muusika päevadele.

Ta juhatab 7. aprillil ERSO-t põnevas kavas, kus kõlavad Liisa Hirschi, Timo Steineri ja Tauno Aintsi uusteoste esiettekanded ning veel Lepo Sumera Sümfoonia nr 4 ja Erkki-Sven Tüüri Tšellokontsert. Aprillikuu lõpul seisab Kristiina taas Helsingborgi Sümfooniaorkestri ees Rootsis, ja sealgi on tal Eesti muusikast kavas Erkki-Sven Tüüri Sümfoonia nr 8.

Toimetaja: Valner Valme



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Edward von LõngusEdward von Lõngus
Edward von Lõngus lõi Helsingi tänavatele kuus uut kunstiteost

Salapäraga ümbritsetud tänavakunstnik Edward von Lõnguse Euroopa-tuur on jõudnud Helsingisse, mille tänavatele on ilmunud kuus uut iseäralikku kunstiteost.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.