Kristiina Poska juhatab Saksamaal, Eestis ja debütandina Norras ({{commentsTotal}})

Kolmandal märtsil dirigeeris Kristiina Poska Saksamaal Jena Filharmooniaorkestrit.
Kolmandal märtsil dirigeeris Kristiina Poska Saksamaal Jena Filharmooniaorkestrit. Autor/allikas: Ülo Josing/ ERR

Dirigent Kristiina Poskal on kevadkuul esinemised Saksamaal ja Norras, veebruaris ja aprillis olid ja on tal ülesastumised ka kaalukatel sündmustel Eestis. Rõõmustav on Eesti naisdirigendi jätkuv edu muusikateatri- ja kontserdilavadel, mitmel pool ka eesti muusikaga tema kavades.

3. märtsil juhatas Kristiina kontserti Kesk-Saksamaal Jenas. Mängis Jena Filharmoonia orkester, Tüüringi (Thüringen) liidumaa suurim sümfooniaorkester, mis on asutatud 1934. aastal. Selle peadirigendiks on praegu viiendat hooaega prantsuse-itaalia juurtega ameerika maestro Marc Tardue.

Kristiina Poska kava kandis pealkirja „Alte und neue Welten“ ning avanes USA helilooja Samuel Barberi 1936. aastal valminud üheosalise 1. sümfooniaga op. 9. Kava esipooles kõlas veel Igor Stravinski Viiulikontsert D-duur (1931), kus solistiks oli Jena orkestri kontsertmeister Marius Sima. Õhtu teises pooles oli ettekandel Antonín Dvořáki populaarne 9. sümfoonia „Uuest Ilmast“ e-moll op. 95. Tund enne kontserdi algust toimus ka sissejuhatav vestlus.

Märtsikuu keskel algavad Kristiina Poskal Georges Bizet' „Carmeni“ etendused Norra Rahvusooperis Oslos, mis on tema debüüdiks selles teatris. Teatavasti avati Oslos uus, uhke ja moodne ooperimaja alles 2008. aastal. Sel kuul on Poskal seal neli ooperiõhtut, 15., 23., 29. ja 31. märtsil, aprillis veel kaks õhtut. „Carmen“ on Oslos laval juba alates jaanuarikuust, aga teiste koosseisudega. Lavastuse on teinud portugali kuulus ekstravagantne teatrimees Calixto Bieito. Teisteks dirigentideks on korealanna Eun Sun Kim ja soomlane Kalle Kuusava. Ooperimaja kunstiline juht on Per Boye Hansen.

Kristiina Poskal seisab Oslos ees kohtumine mitmete solistidega, kellega ta pole varem koostööd teinud. Carmeni osas tuleb tema etendustel lavale itaalia metsosopran Alessandra Volpe, don José osas on vaheldumisi rootsi laulja Daniel Johansson, peamiselt Euroopa lavadel esinenud USA tenor Evan Bowers ning norra tenor Henrik Engelsviken, Escamillo rollis laulavad USA bassbariton Michael Sumuel ja vaid 15. märtsil Poska käe all esinev USA bariton Zachary Nelson.

Kristiina Poskal on nüüd möödas Pierangelo Valtinoni muinasjutuooperi „Der Zauberer von Oz“ mitmed etendused Zürichi Ooperis ning kaks kontserti Hollandi Filharmoonia orkestriga kogu Euroopa ühes kuulsamas kontserdimajas Amsterdami Concertgebouw's. Omapäraseks kogemuseks oli talle esinemine Tallinna Kammerorkestri ees vabariigi aastapäeva kontsert-etendusel selle muusikajuhina Rahvusooper Estonia laval 24. veebruaril.

Aprilli alul on Kristiina Poska kutsutud dirigendiks ka Eesti muusika päevadele.

Ta juhatab 7. aprillil ERSO-t põnevas kavas, kus kõlavad Liisa Hirschi, Timo Steineri ja Tauno Aintsi uusteoste esiettekanded ning veel Lepo Sumera Sümfoonia nr 4 ja Erkki-Sven Tüüri Tšellokontsert. Aprillikuu lõpul seisab Kristiina taas Helsingborgi Sümfooniaorkestri ees Rootsis, ja sealgi on tal Eesti muusikast kavas Erkki-Sven Tüüri Sümfoonia nr 8.

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.