Arvustus. Saatusliku numbriga aasta hõrk kroonika ({{commentsTotal}})

Franz Kafka
Franz Kafka Autor: Wikipedia

Uus raamat

Florian Illies
"1913. sajandi suvi"
Tõlkinud Heli Mägar
Tänapäev

Saksa ajakirjaniku ja kirjaniku Florian Illiesi vaimukas "1913. Sajandi suvi" algab pauguga, mis on tegelikult mõeldud tähistama 1912. aasta lõppu. New Orleansis kärtsutab keegi rahutu afroameeriklasest nooruk uue aasta saabumise puhul revolvrit, mis on pealegi varastatud. Politsei saabub kähku sündmuspaigale ja toimetab ta juba järgmisel hommikul värviliste noorukite parandusasutusse, kus poiss peab end ülal nagu metsaline. Juhataja Peter Davis plaanib marakratile esiotsa vastu pead virutada, kuid selle asemel pistab talle pihku hoopis trompeti. Nooruk rahuneb nagu võluväel. Tema nimi on Louis Armstrong.

Illies ei raiska aega ning tuhiseb juba järgmises lõigus Euroopasse, täpsemalt öeldes Böömi Kuningriigi Tööõnnetuskindlustusseltsi tähtsusetu ametnikukese Franz Kafka Praha korterisse. Kafka piitsutab seal oma fantaasiat, mõeldes noorukesele stenotüpistile Felice Bauerile, kellega oli põgusalt tutvunud läinud aasta vihmases augustis. Kuigi lähemad suhted piigaga on võrdlemisi kaugel, fantaseerib Kafka juba ühisest tapalavale minekust ja kohkub isegi natuke sellistest vägivaldsetest mõttehüpetest. Kafka rahustab end, et küllap ses kõiges on süüdi number 13 uues aastaarvus, mis muud.

1911. aastal Louvre’ist varastatud Leonardo "Mona Lisa" on endiselt jäljetult kadunud. Pariisi politsei kuulab igaks juhuks üle Pablo Picasso, kuid alibi peab vett ja Picassol lubatakse koju minna. Leinavad prantslased toovad Louvre’i tühja seina äärde lilli.

Viini Põhjavaksalis ronib Krakovist saabunud rongilt maha üks kolmekümne nelja aastane lonkav, kasimatu mees, kelle passis on kirjas nimi Stavros Papadopoulos. Mehe pärisnimi on Jossif Vissarionovitš Džugašvili ja hiljuti oli Lenin talle proovinud iga hinna eest jalgrattasõitu selgeks õpetada, kuna revolutsionäärid peavad olema kiired. Grusiin aga ei saanudki seda selgeks ja kukkus libedatel munakivitänavatel päris hullult ning nüüd peab hambad ristis lonkama.

Sellise hooga see aasta raamatus käima läheb ja tuleb tunnistada, et autor suudab samalaadset, paljudel biograafilistel ja kultuuriajaloolistel allikatel põhinevat muhedat ja kohati dramaatilist stiili hoida lõpuni. Teos on muidugi puhas intellektuaalne dokumentalistikal põhinev tulevärk, kuid Illiesil õnnestub faktidega eputamist vältida. 1913. aasta on teadagi viimane rahuaasta enne maailmasõda ja õigupoolest võib tormi märke aistida, aga eks see ole tagantjärele tarkus. Inglise poliitik Norman Angell väidab stereotüüpsele poliitikule omase kõiketeadmisega, et mingit sõda ei tule ega saagi tulla, sest riigid on üksteisest majanduslikult liiga sõltuvad. Talle sekundeerib saksa kirjanik Wilhelm Bölsche, kes leiab, et inimkond saab üldiselt omavahel suurepäraselt läbi. Ärevus on siiski õhus, Gabriele D’Annunzio kingib sõbrale oma "Püha Sebastiani martüüriumi" ja dateerib selle pühenduses igaks juhuks "1912 + 1".

Pöördeliste sündmuste eelne aeg antakse edasi enamasti läbi kultuurirahva perspektiivi. On suuri ja hiljem maailma kultuurilukku läinud avalike sündmuste projektsioone, kuid vahvamad kohad on kahtlemata avalikkusele vähetuntud privaatsetest momentidest. See tundub üldse olevat aasta, kus kõik tegelesid nii ehk naa kunstiga. Kunstikooli ukse taha jäetud 24-aastane kurb ja kiitsakas Adolf Hitler näiteks konutab oma Viini töölislinnakus asuva tagasihoidliku pansionaaditoa aknaorvas ja maalib ning joonistab linna vaatamisväärsusi. Enamasti maalib ta Karli kirikut ning kui õnnestub mõni teos maha müüa, paneb askeetlik noormees raha tulevikule mõeldes kõrvale, lubades endale vaid vahel harva Alam-Austria meierei filiaalist head pudelipiima.

Ja nii see aasta 1913 muudkui läheb. Florian Illies on seda üle saja aasta hiljem dokumenteerinud suurepäraselt, sageli ootamatute pöörete ja mõnusa huumoriga ning tähelepanuväärselt haaravalt.



Ardo Ran VarresArdo Ran Varres
"Helireede" autoriõhtu Ardo Ran Varresega

28. aprillil kell 18 alustas Särevi Teatritoas uus üritustesari "Helireede", kus tähelepanu keskmes on teatrite muusikalised kujundajad. Esimene autoriõhtu toimus Ardo Ran Varresega, millest tegi otseülekande ka kultuuriportaal.

Uuendatud: 12:21 
Sandra JõgevaSandra Jõgeva
Sandra Jõgeva pälvis Zoja Kosmodemjanskaja nimelise preemia

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval toimus Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök, kus anti üle Zoja Kosmodemjanskaja nimeline preemia Sandra Jõgevale.

Uuendatud: 14:02 
Apollo avas Tartus kinoApollo avas Tartus kino
Galerii: Tartu kuulutati Eesti kinopealinnaks

Apollo Kino avas nädalavahetusel Tartus kinokeskuse. Pidulikul avamisel kuulutas linnapea Urmas Klaas Tartu Eesti kinopealinnaks.

Jõhvi balletifestivalJõhvi balletifestival
Jõhvi balletifestival saab hoo sisse

Tänasest toimub Ida-Virumaal kümnes juubelihõnguline Jõhvi balletifestival, mille peakülalised saabuvad Hiinast ja Gruusiast.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk