Arvustus. Saatusliku numbriga aasta hõrk kroonika ({{commentsTotal}})

Franz Kafka
Franz Kafka Autor/allikas: Wikipedia

Uus raamat

Florian Illies
"1913. sajandi suvi"
Tõlkinud Heli Mägar
Tänapäev

Saksa ajakirjaniku ja kirjaniku Florian Illiesi vaimukas "1913. Sajandi suvi" algab pauguga, mis on tegelikult mõeldud tähistama 1912. aasta lõppu. New Orleansis kärtsutab keegi rahutu afroameeriklasest nooruk uue aasta saabumise puhul revolvrit, mis on pealegi varastatud. Politsei saabub kähku sündmuspaigale ja toimetab ta juba järgmisel hommikul värviliste noorukite parandusasutusse, kus poiss peab end ülal nagu metsaline. Juhataja Peter Davis plaanib marakratile esiotsa vastu pead virutada, kuid selle asemel pistab talle pihku hoopis trompeti. Nooruk rahuneb nagu võluväel. Tema nimi on Louis Armstrong.

Illies ei raiska aega ning tuhiseb juba järgmises lõigus Euroopasse, täpsemalt öeldes Böömi Kuningriigi Tööõnnetuskindlustusseltsi tähtsusetu ametnikukese Franz Kafka Praha korterisse. Kafka piitsutab seal oma fantaasiat, mõeldes noorukesele stenotüpistile Felice Bauerile, kellega oli põgusalt tutvunud läinud aasta vihmases augustis. Kuigi lähemad suhted piigaga on võrdlemisi kaugel, fantaseerib Kafka juba ühisest tapalavale minekust ja kohkub isegi natuke sellistest vägivaldsetest mõttehüpetest. Kafka rahustab end, et küllap ses kõiges on süüdi number 13 uues aastaarvus, mis muud.

1911. aastal Louvre’ist varastatud Leonardo "Mona Lisa" on endiselt jäljetult kadunud. Pariisi politsei kuulab igaks juhuks üle Pablo Picasso, kuid alibi peab vett ja Picassol lubatakse koju minna. Leinavad prantslased toovad Louvre’i tühja seina äärde lilli.

Viini Põhjavaksalis ronib Krakovist saabunud rongilt maha üks kolmekümne nelja aastane lonkav, kasimatu mees, kelle passis on kirjas nimi Stavros Papadopoulos. Mehe pärisnimi on Jossif Vissarionovitš Džugašvili ja hiljuti oli Lenin talle proovinud iga hinna eest jalgrattasõitu selgeks õpetada, kuna revolutsionäärid peavad olema kiired. Grusiin aga ei saanudki seda selgeks ja kukkus libedatel munakivitänavatel päris hullult ning nüüd peab hambad ristis lonkama.

Sellise hooga see aasta raamatus käima läheb ja tuleb tunnistada, et autor suudab samalaadset, paljudel biograafilistel ja kultuuriajaloolistel allikatel põhinevat muhedat ja kohati dramaatilist stiili hoida lõpuni. Teos on muidugi puhas intellektuaalne dokumentalistikal põhinev tulevärk, kuid Illiesil õnnestub faktidega eputamist vältida. 1913. aasta on teadagi viimane rahuaasta enne maailmasõda ja õigupoolest võib tormi märke aistida, aga eks see ole tagantjärele tarkus. Inglise poliitik Norman Angell väidab stereotüüpsele poliitikule omase kõiketeadmisega, et mingit sõda ei tule ega saagi tulla, sest riigid on üksteisest majanduslikult liiga sõltuvad. Talle sekundeerib saksa kirjanik Wilhelm Bölsche, kes leiab, et inimkond saab üldiselt omavahel suurepäraselt läbi. Ärevus on siiski õhus, Gabriele D’Annunzio kingib sõbrale oma "Püha Sebastiani martüüriumi" ja dateerib selle pühenduses igaks juhuks "1912 + 1".

Pöördeliste sündmuste eelne aeg antakse edasi enamasti läbi kultuurirahva perspektiivi. On suuri ja hiljem maailma kultuurilukku läinud avalike sündmuste projektsioone, kuid vahvamad kohad on kahtlemata avalikkusele vähetuntud privaatsetest momentidest. See tundub üldse olevat aasta, kus kõik tegelesid nii ehk naa kunstiga. Kunstikooli ukse taha jäetud 24-aastane kurb ja kiitsakas Adolf Hitler näiteks konutab oma Viini töölislinnakus asuva tagasihoidliku pansionaaditoa aknaorvas ja maalib ning joonistab linna vaatamisväärsusi. Enamasti maalib ta Karli kirikut ning kui õnnestub mõni teos maha müüa, paneb askeetlik noormees raha tulevikule mõeldes kõrvale, lubades endale vaid vahel harva Alam-Austria meierei filiaalist head pudelipiima.

Ja nii see aasta 1913 muudkui läheb. Florian Illies on seda üle saja aasta hiljem dokumenteerinud suurepäraselt, sageli ootamatute pöörete ja mõnusa huumoriga ning tähelepanuväärselt haaravalt.



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.