Arvustus. Saatusliku numbriga aasta hõrk kroonika ({{commentsTotal}})

Franz Kafka
Franz Kafka Autor/allikas: Wikipedia

Uus raamat

Florian Illies
"1913. sajandi suvi"
Tõlkinud Heli Mägar
Tänapäev

Saksa ajakirjaniku ja kirjaniku Florian Illiesi vaimukas "1913. Sajandi suvi" algab pauguga, mis on tegelikult mõeldud tähistama 1912. aasta lõppu. New Orleansis kärtsutab keegi rahutu afroameeriklasest nooruk uue aasta saabumise puhul revolvrit, mis on pealegi varastatud. Politsei saabub kähku sündmuspaigale ja toimetab ta juba järgmisel hommikul värviliste noorukite parandusasutusse, kus poiss peab end ülal nagu metsaline. Juhataja Peter Davis plaanib marakratile esiotsa vastu pead virutada, kuid selle asemel pistab talle pihku hoopis trompeti. Nooruk rahuneb nagu võluväel. Tema nimi on Louis Armstrong.

Illies ei raiska aega ning tuhiseb juba järgmises lõigus Euroopasse, täpsemalt öeldes Böömi Kuningriigi Tööõnnetuskindlustusseltsi tähtsusetu ametnikukese Franz Kafka Praha korterisse. Kafka piitsutab seal oma fantaasiat, mõeldes noorukesele stenotüpistile Felice Bauerile, kellega oli põgusalt tutvunud läinud aasta vihmases augustis. Kuigi lähemad suhted piigaga on võrdlemisi kaugel, fantaseerib Kafka juba ühisest tapalavale minekust ja kohkub isegi natuke sellistest vägivaldsetest mõttehüpetest. Kafka rahustab end, et küllap ses kõiges on süüdi number 13 uues aastaarvus, mis muud.

1911. aastal Louvre’ist varastatud Leonardo "Mona Lisa" on endiselt jäljetult kadunud. Pariisi politsei kuulab igaks juhuks üle Pablo Picasso, kuid alibi peab vett ja Picassol lubatakse koju minna. Leinavad prantslased toovad Louvre’i tühja seina äärde lilli.

Viini Põhjavaksalis ronib Krakovist saabunud rongilt maha üks kolmekümne nelja aastane lonkav, kasimatu mees, kelle passis on kirjas nimi Stavros Papadopoulos. Mehe pärisnimi on Jossif Vissarionovitš Džugašvili ja hiljuti oli Lenin talle proovinud iga hinna eest jalgrattasõitu selgeks õpetada, kuna revolutsionäärid peavad olema kiired. Grusiin aga ei saanudki seda selgeks ja kukkus libedatel munakivitänavatel päris hullult ning nüüd peab hambad ristis lonkama.

Sellise hooga see aasta raamatus käima läheb ja tuleb tunnistada, et autor suudab samalaadset, paljudel biograafilistel ja kultuuriajaloolistel allikatel põhinevat muhedat ja kohati dramaatilist stiili hoida lõpuni. Teos on muidugi puhas intellektuaalne dokumentalistikal põhinev tulevärk, kuid Illiesil õnnestub faktidega eputamist vältida. 1913. aasta on teadagi viimane rahuaasta enne maailmasõda ja õigupoolest võib tormi märke aistida, aga eks see ole tagantjärele tarkus. Inglise poliitik Norman Angell väidab stereotüüpsele poliitikule omase kõiketeadmisega, et mingit sõda ei tule ega saagi tulla, sest riigid on üksteisest majanduslikult liiga sõltuvad. Talle sekundeerib saksa kirjanik Wilhelm Bölsche, kes leiab, et inimkond saab üldiselt omavahel suurepäraselt läbi. Ärevus on siiski õhus, Gabriele D’Annunzio kingib sõbrale oma "Püha Sebastiani martüüriumi" ja dateerib selle pühenduses igaks juhuks "1912 + 1".

Pöördeliste sündmuste eelne aeg antakse edasi enamasti läbi kultuurirahva perspektiivi. On suuri ja hiljem maailma kultuurilukku läinud avalike sündmuste projektsioone, kuid vahvamad kohad on kahtlemata avalikkusele vähetuntud privaatsetest momentidest. See tundub üldse olevat aasta, kus kõik tegelesid nii ehk naa kunstiga. Kunstikooli ukse taha jäetud 24-aastane kurb ja kiitsakas Adolf Hitler näiteks konutab oma Viini töölislinnakus asuva tagasihoidliku pansionaaditoa aknaorvas ja maalib ning joonistab linna vaatamisväärsusi. Enamasti maalib ta Karli kirikut ning kui õnnestub mõni teos maha müüa, paneb askeetlik noormees raha tulevikule mõeldes kõrvale, lubades endale vaid vahel harva Alam-Austria meierei filiaalist head pudelipiima.

Ja nii see aasta 1913 muudkui läheb. Florian Illies on seda üle saja aasta hiljem dokumenteerinud suurepäraselt, sageli ootamatute pöörete ja mõnusa huumoriga ning tähelepanuväärselt haaravalt.



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Edward von LõngusEdward von Lõngus
Edward von Lõngus lõi Helsingi tänavatele kuus uut kunstiteost

Salapäraga ümbritsetud tänavakunstnik Edward von Lõnguse Euroopa-tuur on jõudnud Helsingisse, mille tänavatele on ilmunud kuus uut iseäralikku kunstiteost.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.