Kumu eksponeerib Anu Põdra loomingut rahvusvahelises kontekstis ({{commentsTotal}})

Anu Põder.
Anu Põder. "Limpsijad". Metallvõrk, foolium, tekstiil, 2007 Autor/allikas: TKH

Alates 17. märtsist saab Kumu kunstimuuseumis näha näitust "Anu Põder. Haprus on vaprus", kus eksponeeritakse skulptor Anu Põdra loomingut kõrvuti rahvusvahelise naiskogemust kujutava kunstiga.

Anu Põdra loomingust on teada ligikaudu 60 kunstiteost, millest pooled on näitusel "Anu Põder. Haprus on vaprus” esindatud. Erilist tähelepanu väärib näituseteate kohaselt Põdra erakordne võime skulptuuri ja installatsiooni vormis väljendada vaimseid ja kehalisi kogemusi. Kui varem on Põdra loomingut enamjaolt eksponeeritud oma ajastu raamides, siis kõnealusel näitusel saab esmakordselt Anu Põdra loomingut vaadata rahvusvahelises 20. sajandi naiskogemust kujutava kunsti traditsioonis.

Lisaks on näitusel Ana Mendieta "Mehhiko siluettide" fotoseeria ja videod, mis mõtestavad naise kehalist kogemust looduses ja vägivalda ühiskonnas. Alina Szapocznikowi installatsioon "Personifitseeritud kasvajad" käsitleb ajalikkust ja mälestusi. Iza Tarasewiczi ruumiinstallatsioon kätkeb endas aga imeravimina tuntud raviseeni ja meenutab oma vormilt habrast muusikainstrumenti. Uue maaliseeria teeb näituseks Katrin Koskaru, mis keskendub sõdade tajumisele ja läbielamisele tagantjärgi ja praeguses hetkes. Ursula Mayeri multimeedia installatsioon räägib konfliktidest ühiskonnas ja iseendas, põimides mütoloogia, kirjanduse ja päevapoliitika.

Näitus küsib, kuidas on 20. ja 21. sajandi naiskunstnikud kujutanud oma keha ja subjektsust ümbritsevas maailmas? Milline on tänase maailma naiskogemuse nägu? Kuivõrd saab kunstis estetiseerida ajaloosündmuste traagikat või nalja visata argimurede üle? Mida saab kunstnik abstraktse kunstiteose abil vaatajale kommunikeerida? Mis ühendab erinevatest riikidest pärit erinevatest põlvkondadest kunstnikke, kes kunagi pole omavahel kohtunud ega tea alati üksteise loomingut, ent väljendavad sarnaste vormiliste loogikate abil sarnaseid küsimusi?

Näitus jääb avatuks kuuenda augustini.

Kunstnikud: Anu Põder, Katrin Koskaru, Ursula Mayer, Ana Mendieta, Alina Szapocznikow, Iza Tarasewicz

Kuraator: Rebeka Põldsam
Kujundajad: Maarja Kask, Neeme Külm, Ralf Lõoke
Graafiline disain: Brit Pavelson, Koit Randmäe
Koordinaator: Triin Tulgiste

Näituse meeskond: Juta Kivimäe, Isabel Aaso-Zahradnikova, Kaie Kukk, Valmar Pappel, Andres Amos, Erki Nagla, konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut restauraatorid

Toimetaja: Madis Järvekülg



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: