80 tekstiilikunsti pärli jõudsid näitusele ({{commentsTotal}})

Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi uus püsiekspositsioon mahutab rohkem taieseid kui kunagi varem - 2000 teost 400 kunstnikku ja neli kuraatorit annavad ülevaate Eesti tarbekunsti arengust möödunud sajandi algusest tänaseni.

Eesti professionaalse tekstiilikunsti ajalugu algas 1915. aastal, kui maalikunstnik Oskar Kallis sai valmis vaiba kavandi. Kokku on näitusel väljas 80 tekstiilikunsti pärli, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Esindatud on kindlasti kõik me etekstiilikunsti klassikud, alustades Adamson Ericuga, kes oli laiema taustaga, Mari Adamson, Ellen Hansen, Eesi Erm, kuni tänaseni välja kõik tuntud tegijad. Hea meel on, et lisaks rikkalikule vaibakollektsioonile on seekord lisaks täiesti eraldi esindamist leidnud eesti kangakunst alates 20. sajandi teisest poolest," lausus kuraator Helen Adamson.

Eesti keraamika ja portselanikunsti lugu jutustatakse läbi 500 hoolikalt väljavalitud taiese. Ekspositsiooni üks eredamaid näiteid on kunstnik Adamson Ericu 1937. aastal Pariisi maailmanäitusel osalenud serviis. "Teatavasti on tegu ju eestkätt maalijaga, kes on tõsise jälje jätnud ka tarbekunsti. Antud juhul õnnestus meil koostöös Adamson Ericu muuseumiga välja panna koopaserviis ja välja me panime selle seetõttu, et see oma aja kontekstis sedavõrd erines toonase aja teiste eesti kunstnike loomingust, eeskätt oma vabadusega, uue lähenemisnurgaga, võib öelda, et see maaling on ajaloofilosoofiline," ütles kuraator Airi Ligi.

Lisaks tekstiilikunsti ja keraamika ajaloole annab 2000 taiesest koosnev ekspositsioon ülevaate veel ehte- ja metallikunstist, naha ja köitekunstist ning klaasikunstist.

Toimetaja: Rutt Ernits



Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

Jaan Tooming. Kirikhärra

Lavastaja ja kirjanik Jaan Tooming alustab kultuuriportaalis sarjaga. Tulemas teisigi põnevaid tüpaaže.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Kalju Kruusa esitas kaks luuletust

Kalju Kruusa luges "Kirjandusministeeriumis" ette kaks luuletust kogust "Ühe inimese elu".

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Tanel Ingi: kuidas märgata olematut maailma ja seda mitte lõhkuda?

"OP-is" rääkis näitleja Tanel Ingi loo enda saami päritolu sõbrast, kellega nad kord kalale läksid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?