Fideelia-Signe Rootsil valmib uurimistöö naisest kui kangelasest ({{commentsTotal}})

Kunstnik Fideelia-Signe Roots kutsub naistepäeva eelõhtul Valga muuseumis avatud näitusel mõtlema naisest kui kangelasest. Roots teeb sel teemal Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris loomingulist uurimistööd.

Kunstnik leiab, et Nõukogude aja töökangelannades ja mütoloogiast tuntud naistes on palju ühist. Nii võrdleb ta Eesti NSV tuntuimat nais-mehhanisaatorit Elmina Otsmanit ja Suure Tõllu naist Piretit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nagu Suur Tõll multifilmis. Tema ka võitleb vaenlastega, käes on tal suured vankrirattad. Aga Piret, kes on tegelikult jõu poolest Tõlluga võrdne, on nii multifilmis kui ka pärimuses jäänud tagaplaanile. Tahtsin seda esile tuua, et ka naised olid meil müütides väga tugevad. Lisaks Piretile on ju teada veel teisigi jõu poolest võimsaid naisi," ütles Roots oma viimasest tööst rääkides.

Eesti NSV töökaima naismehhanisaatori Elmina Otsmani päevikukatketest selgub, et Otsman korjas ühe aastaga üksi ja paljakäsi põllult üles 446 koormat kive ja vedas need hobusega minema, et kombainiga vilja võtta saaks. Kuidas ühiskond reageeris, kui naine jõudis nö meeste tööl neist rohkem ja paremini, küsib kunstnik Roots.

"Naised kui kangelased on tagaplaanil. neid ei osata isegi kangelaslikuna näha. Minu jaoks selles doktoritöös on kangelane keegi, kellel on missioon, kes tahab maailmas midagi paremaks muuta, kelles on teatud karisma ja mingid omadused, mis tõstavad ta esile hallist massist," rääkis ta.

"Mind doktorandina huvitab just see üleminek. Kui Nõukogude aeg lõppes, kuidas need endised töökangelased - naistraktoristid ja -kombainerid, näiteks - vajusid unustusse ja lakkasid olemast kaanetüdrukud. Uued kaanestaarid olid ilmatüdrukud, meelelahutajad. Naine muutus justkui aktiivsest töötegijast, subjektist pigem passiivseks ja mehe pilgule suunatud objektiks," ütles Roots veel.



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: