Fideelia-Signe Rootsil valmib uurimistöö naisest kui kangelasest ({{commentsTotal}})

Kunstnik Fideelia-Signe Roots kutsub naistepäeva eelõhtul Valga muuseumis avatud näitusel mõtlema naisest kui kangelasest. Roots teeb sel teemal Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris loomingulist uurimistööd.

Kunstnik leiab, et Nõukogude aja töökangelannades ja mütoloogiast tuntud naistes on palju ühist. Nii võrdleb ta Eesti NSV tuntuimat nais-mehhanisaatorit Elmina Otsmanit ja Suure Tõllu naist Piretit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nagu Suur Tõll multifilmis. Tema ka võitleb vaenlastega, käes on tal suured vankrirattad. Aga Piret, kes on tegelikult jõu poolest Tõlluga võrdne, on nii multifilmis kui ka pärimuses jäänud tagaplaanile. Tahtsin seda esile tuua, et ka naised olid meil müütides väga tugevad. Lisaks Piretile on ju teada veel teisigi jõu poolest võimsaid naisi," ütles Roots oma viimasest tööst rääkides.

Eesti NSV töökaima naismehhanisaatori Elmina Otsmani päevikukatketest selgub, et Otsman korjas ühe aastaga üksi ja paljakäsi põllult üles 446 koormat kive ja vedas need hobusega minema, et kombainiga vilja võtta saaks. Kuidas ühiskond reageeris, kui naine jõudis nö meeste tööl neist rohkem ja paremini, küsib kunstnik Roots.

"Naised kui kangelased on tagaplaanil. neid ei osata isegi kangelaslikuna näha. Minu jaoks selles doktoritöös on kangelane keegi, kellel on missioon, kes tahab maailmas midagi paremaks muuta, kelles on teatud karisma ja mingid omadused, mis tõstavad ta esile hallist massist," rääkis ta.

"Mind doktorandina huvitab just see üleminek. Kui Nõukogude aeg lõppes, kuidas need endised töökangelased - naistraktoristid ja -kombainerid, näiteks - vajusid unustusse ja lakkasid olemast kaanetüdrukud. Uued kaanestaarid olid ilmatüdrukud, meelelahutajad. Naine muutus justkui aktiivsest töötegijast, subjektist pigem passiivseks ja mehe pilgule suunatud objektiks," ütles Roots veel.



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: