Tartmusi laekusid ebamugavad küsimused Venemaalt ({{commentsTotal}})

Monstratsioon
Monstratsioon

Miks on osa kunstist võimukriitiline? Mida peetakse Venemaal tabuteemadeks? Kuidas väljendub kunstniku seksuaalsus tema loomingus? Miks põgeneda oma kodumaalt? Vastuseid neile küsimustele aitab leida Tartu Kunstimuuseumis alates 10. märtsist avatud rahvusvaheline näitus "Ebamugavad küsimused. Kaasaegne kunst Venemaalt".

Väljapanek toob Tartusse Venemaal aktiivselt tegutsevate noorte kunstnike teosed, mis käsitlevad venekeelses ühiskonnas olevaid tabuteemasid alates seksuaalsusest kuni võimukriitikani. Näitus jääb avatuks 28. maini.

Osalevad kunstnikud: Anna Andržievskaja, Aslan Gaisumov, Dmitri Fjodorov, Artjom Loskutov, Katrin Nenaševa, Alissa Joffe ja kunstirühm Zip. Kuraator on Julia Polujanenkova.

Seitset kunstnikku ja üht kunstnike rühma ühendavad nende loomingus käsitletavad ühiskonnakriitilised teemad: kõik esindatud kunstnikud tegelevad küsimustega, mis ei ole Venemaal ametlikult keelatud, kuid on ühiskonnas tabud või tekitavad paljudes inimestes ebamugavust. Venekeelses infokeskkonnas jääb vastuoluliste teemade kajastus tihti ühekülgseks. Selles kontekstis pakuvad kunstnikud alternatiivset lähenemist ja pööravad tähelepanu aktuaalsetele küsimustele, mis paljusid inimesi puudutavad.

"Paljud kunstnikud Venemaal peavad arvestama, et kunstiteoste eksponeerimine võib kaasa tuua vahistamise, tihti toobki. Eurooplaste, sealhulgas eesti kunstnike jaoks, tundub täna mõeldamatu, et selline probleem võib olla loomeprotsessi lahutamatu osa," sõnas näituse kuraator Julia Polujanenkova.

Näitusel osalev kunstnik Artjom Loskutov organiseerib alates 2004. aastast apoliitilist rongkäiku Monstratsioon, kus inimesed väljendavad ennast absurdsete plakatite ja loosungitega. Kunstnike positsiooni paradoksaalsust ilmestab hästi tõsiasi, et Loskutov sai oma töö eest riikliku kunstipreemia Innovatsioon, kuid teda on sama aktsiooni korraldamise eest ka mitu korda vahistatud.

Kiiresti areneva rahvusvahelise karjääriga Aslan Gaisumov käsitleb oma videos "Volga" põgenemise teemat, rääkides reaalse loo sellest, kuidas ta jättis koos perega maha oma kodumaa Tšetšeenia. Katrin Nenaševa performance’id ja aktsioonid räägivad karistussüsteemist, vanglatest ja militariseerimisest – teemadest, mille üle arutlemine hirmutab Venemaal paljusid.

Näituse jooksul ilmub eesti-, inglise- ja venekeelne trükis, mis sisaldab näituse kontseptsiooni ja eksponeeritud teoseid seletavaid ja kommenteerivaid tekste. Trükise on koostanud Julia Polujanenkova ja kujundanud Tnxalatte.

Muuseumiööl tutvustab oma tegevust ja loomingut kunstnik Artjom Loskutov. Konsultant on Juri Jurkin, graafilise disaini eest hoolitses Tnxalatte, kujundas Jevgeni Zolotko.

Näituse korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapital, Polven Foods OÜ, Eesti Suursaatkond Moskvas.

Toimetaja: Valner Valme



FILM
Eesti filmipäevad Ukrainas

Eesti draamafilmid panid ukrainlased nutma

7. – 11. detsembrini toimunud Eesti filmi päevad Ukraina pealinnas kinos "Kyiv" tõid saalid rahvast täis ning kohale tulnud autorid said ülimalt sooja vastuvõtu osaliseks. Suurimat huvi äratas publiku seas  musta huumoriga vürtsitatud Rainer Sarneti mängufilm "November".

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: