Reedel avanev "Operatiivarhiiv" toob Veneetsia arhitektuuribiennaali lõpuks ometi kodupublikuni ({{commentsTotal}})

Balti paviljon Veneetsias Autor: FB

Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6) avatakse reedel, 10. märtsil kell 18 rändnäitus "Balti Paviljon: Operatiivarhiiv", mis on kontsentraat Eesti, Läti ja Leedu rohkelt rahvusvahelist tähelepanu äratanud ühisest ekspositsioonist 2016. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil.

"Operatiivarhiiv" erineb Veneetsias eksponeeritust põhjalikult nii mastaabilt kui ülesehituselt – Veneetsias terve spordipalee hõlvanud ning eelmise aasta maist novembrini biennaalipublikule avatud olnud näitus koondas kokku 87 eksponaati ja täitis 2000 ruutmeetrit. "Operatiivarhiiv" toob koju kätte Veneetsias näitusel eksponeeritud Eestist pärit teoste paremiku ja avab veidi näituse konteksti. Näitus jääb Tallinnas avatuks 19. märtsini.

Balti Paviljon Veneetsias uuris Eesti, Läti ja Leedu ehitatud keskkonda – linnu, maapiirkondi, tööstus- ja loodusmaastikku – kui jagatud ideede ja projektide ruumi. Näitus rääkis tegevustest ja ühistest pingutustest ühiskonnas, mis kirjust lähiajaloost euroopalikku kultuuriruumi liikudes on ümber korraldamas oma inertset, minevikuga põimunud taristut, maastikke ja linnasid. Tallinna-rändnäitusel saab näha peamiselt just Eesti autorite ja kollektiivide teoseid, sh Anu Vahtra (koos Ralf Lõokese, Maarja Kase ja Neeme Külmaga), Leonhard Lapin, Tõnis Vint, Ivar Veermäe, 3+1 Arhitektid, Arhitektuuribüroo Pluss, Maros Krivy ja Agata Marzecova, KTA Arhitektid, Laura Linsi ja Roland Reemaa.

11. ja 19. märtsil kell 14:00 toimuvad Tallinna-näitusel ekskursioonid projekti Eesti-poolse kuraatori, arhitekt Johan Tali juhtimisel. Vastates küsimusele, et mis Veneetsia ekspositsiooni juures kõige paremini õnnestus, ütleb hektel Eesti Kunstiakadeemias doktorantuuris õppiv ja arhitektina tegutsev Tali, et tegelikult võib kogu projekti kompromissitut elluviimist pidada üheks suureks õnnestumiseks: "Võtsime suurel hulgal riske ja jäiki seisukohti, et saavutada kvaliteet ja mul on tõsiselt hea meel, et võitsime kolme riigi, Veneetsia kogukonna ning kaasamõtlejate usalduse. Pidasime algusest peale oluliseks, et Balti Paviljon oleks aktsioon, mis provotseerib ja esitab väljakutse, ega ei proovi olla turvaline ja etteaimatav."

Veneetsia arhitektuuribiennaali ajal 26. maist 30. novembrini 2016 külastas Balti riikide ühisekspositsiooni "Balti Paviljon" kokku 31 000 külastajat. Lisaks valiti Balti Paviljon nende näituste sekka, mida Google Cultural Institute kajastab virtuaalnäitusena oma kollektsioonis.

Eesti esines arhitektuurimaailma suursündmusel esmakordselt koos Läti ja Leeduga; ühisekspositsiooniga analüüsiti Baltikumi ühisosa, erinevusi, lähiajalugu ruumi vaatenurgast, tänaseid maastikke ja tulevikuvõimalusi. Projekt täitis maist novembri lõpuni veneetslaste suure spordihoone Palasport Arsenale otse biennaali peanäitusepaiga kõrval ning ebatavaline ruumivalik pälvis paljude biennaalikülastajate tähelepanu. Suurprojekti koordineeris 9 kuraatorist koosnev tiim, kuhu kuulusid kõigi kolme Balti riigi esindajad.

Kuraatorid: Kārlis Bērziņš, Jurga Daubaraitė, Petras Išora, Ona Lozuraitytė, Niklāvs Paegle, Dagnija Smilga, Johan Tali, Laila Zariņa, Jonas Žukauskas

Komissarid ehk näituse tellijad: Raul Järg, Jānis Dripe, Ona Lozuraitytė, Jonas Žukauskas

Produtsendid: Arkitekturos Fondas ja Eesti Arhitektuurikeskus

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriminsteerium, Läti Kultuuriministeerium, Leedu Kultuuriministeerium

Toimetaja: Valner Valme



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Reelika Alunurm: noor teadlane on sunnitud olema administraator

„Plekktrummi” saatekülaline oli Tartu üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm, kellega vesteldi Tartu Ülikooli rektori valimistest, ülikooli tähendusest ühiskonnas ning sellest, mida tähendab õppimine tänastele üliõpilastele.

Urmas Vadi küsib Vabal Laval, kas teistest inimestest on võimalik aru saada

Vaba Lava teatrikeskuses esietendub 18. aprillil kuraatoriprogrammi IN I OUT kuues lavastus "Furby tagasitulek".

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.