Reedel avanev "Operatiivarhiiv" toob Veneetsia arhitektuuribiennaali lõpuks ometi kodupublikuni ({{commentsTotal}})

"Balti paviljon" Veneetsias eelmisel aastal. Autor/allikas: FB

Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6) avatakse reedel, 10. märtsil kell 18 rändnäitus "Balti Paviljon: Operatiivarhiiv", mis on kontsentraat Eesti, Läti ja Leedu rohkelt rahvusvahelist tähelepanu äratanud ühisest ekspositsioonist 2016. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil.

"Operatiivarhiiv" erineb Veneetsias eksponeeritust põhjalikult nii mastaabilt kui ülesehituselt – Veneetsias terve spordipalee hõlvanud ning eelmise aasta maist novembrini biennaalipublikule avatud olnud näitus koondas kokku 87 eksponaati ja täitis 2000 ruutmeetrit. "Operatiivarhiiv" toob koju kätte Veneetsias näitusel eksponeeritud Eestist pärit teoste paremiku ja avab veidi näituse konteksti. Näitus jääb Tallinnas avatuks 19. märtsini.

Balti Paviljon Veneetsias uuris Eesti, Läti ja Leedu ehitatud keskkonda – linnu, maapiirkondi, tööstus- ja loodusmaastikku – kui jagatud ideede ja projektide ruumi. Näitus rääkis tegevustest ja ühistest pingutustest ühiskonnas, mis kirjust lähiajaloost euroopalikku kultuuriruumi liikudes on ümber korraldamas oma inertset, minevikuga põimunud taristut, maastikke ja linnasid. Tallinna-rändnäitusel saab näha peamiselt just Eesti autorite ja kollektiivide teoseid, sh Anu Vahtra (koos Ralf Lõokese, Maarja Kase ja Neeme Külmaga), Leonhard Lapin, Tõnis Vint, Ivar Veermäe, 3+1 Arhitektid, Arhitektuuribüroo Pluss, Maros Krivy ja Agata Marzecova, KTA Arhitektid, Laura Linsi ja Roland Reemaa.

11. ja 19. märtsil kell 14:00 toimuvad Tallinna-näitusel ekskursioonid projekti Eesti-poolse kuraatori, arhitekt Johan Tali juhtimisel. Vastates küsimusele, et mis Veneetsia ekspositsiooni juures kõige paremini õnnestus, ütleb hektel Eesti Kunstiakadeemias doktorantuuris õppiv ja arhitektina tegutsev Tali, et tegelikult võib kogu projekti kompromissitut elluviimist pidada üheks suureks õnnestumiseks: "Võtsime suurel hulgal riske ja jäiki seisukohti, et saavutada kvaliteet ja mul on tõsiselt hea meel, et võitsime kolme riigi, Veneetsia kogukonna ning kaasamõtlejate usalduse. Pidasime algusest peale oluliseks, et Balti Paviljon oleks aktsioon, mis provotseerib ja esitab väljakutse, ega ei proovi olla turvaline ja etteaimatav."

Veneetsia arhitektuuribiennaali ajal 26. maist 30. novembrini 2016 külastas Balti riikide ühisekspositsiooni "Balti Paviljon" kokku 31 000 külastajat. Lisaks valiti Balti Paviljon nende näituste sekka, mida Google Cultural Institute kajastab virtuaalnäitusena oma kollektsioonis.

Eesti esines arhitektuurimaailma suursündmusel esmakordselt koos Läti ja Leeduga; ühisekspositsiooniga analüüsiti Baltikumi ühisosa, erinevusi, lähiajalugu ruumi vaatenurgast, tänaseid maastikke ja tulevikuvõimalusi. Projekt täitis maist novembri lõpuni veneetslaste suure spordihoone Palasport Arsenale otse biennaali peanäitusepaiga kõrval ning ebatavaline ruumivalik pälvis paljude biennaalikülastajate tähelepanu. Suurprojekti koordineeris 9 kuraatorist koosnev tiim, kuhu kuulusid kõigi kolme Balti riigi esindajad.

Kuraatorid: Kārlis Bērziņš, Jurga Daubaraitė, Petras Išora, Ona Lozuraitytė, Niklāvs Paegle, Dagnija Smilga, Johan Tali, Laila Zariņa, Jonas Žukauskas

Komissarid ehk näituse tellijad: Raul Järg, Jānis Dripe, Ona Lozuraitytė, Jonas Žukauskas

Produtsendid: Arkitekturos Fondas ja Eesti Arhitektuurikeskus

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriminsteerium, Läti Kultuuriministeerium, Leedu Kultuuriministeerium

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.