Arvustus. Dirty Projectors naaseb sooloprojektina ({{commentsTotal}})

Dirty Projectors Autor: promo

Uus plaat

Dirty Projectors
"Dirty Projectors" (Domino)
7/10

Ameerika indie-rockbänd Dirty Projectors on tegutsenud läbi aegade mitmes inkarnatsioonis, kõigi keskmes David Longstreth. Alates 2007. aastal ilmunud albumist "Rise Above" (katse puhtalt mälu järgi taasluua Black Flagi 1981. aasta punkrock-verstaposti "Damaged") oli üks olulisemaid liikmeid Amber Coffman, kellest sai ka Longstrethi elukaaslane. Koos tegutseti 2012. aasta albumini "Swing Lo Magellan". Vahepeal läksid Coffman ja Longstreth lahku ning viimane jäi ka Dirty Projectorsit jätkama sooloprojektina.

David Longstrethi puhul ei saa kindlasti öelda, et ta ainult mingit üht vagu kündnud on. Tema koostööpartnerite puhul on tegemist üsna kirju seltskonnaga: David Byrne, Björk, Rihanna, Joanna Newsom, Solange Knowles. Oma meetodite ja visiooni mõistes on Longstreth alternatiivartist, kes ei pea sugugi tabuks ka flirti peavooluga. Uuel plaadil on selgelt üle parda heidetud krestomaatilisemad indie-rocki tendentsid. Selle asemel on elektroonilisele tantsumuusikale omane produktsioon ja R&B-stiilis vokaalseaded, ohtrate stuudiomuusikute seltskonnast annavad kompotile vürtsi ka keel- ja puhkpillisektsioonid.

Juba avapala "Keep Your Name" moondatud soulvokaal annab mõista, et Longstrethile on lahkuminek raskelt tulnud ("I don't know why you abandoned me"). Albumi algust võib pidada tugevaks, Longstreth serveerib sooloartistina hästikirjutatud lugusid digitaalses produktsioonis, kus mitte ainult akustilised pillid, vaid ka mitmed vokaalipartiid saavad moonutatud, lõigatud ja esitletud-kontekstualiseeritud vildakalt. Need tendentsid saavutavad varase kulminatsiooni 7minutises laulus "Up In Hudson", digitaalselt moonutatud falsetid saavad vastuse puhkpilliansambli noot noodi kaupa esituse näol, inditrooniline orgaanilis-elektrooniline kõlapilt ja pühendunud soulilaul kombineeruvad veenvalt. Lõpuks haarab Longstreth elektrikitarri ja mängib psühhedeelset feedback'i, aga produktsioonis suudetakse vältida retrorokkimist pea täielikult.

Pärast seda oleks mis iganes teema antikliimaks, aga kerge allakäik kvaliteedis on saabumas. Kui "Work Together" veel kannab oma närvilises rütmifaktuuris vildaka R&B loomise ambitsiooni välja, siis järgmine laul "Little Bubble" kuhjab küll neoklassikalisi keelpille ja erinevaid helimanipulatsioone ja viisifragmente kokku, aga tulemus kõlab eneseimetlemisena palju rohkem kui õnnestunud eksperimenteerimisena. "Winner Take Nothing" samas jällegi kordab liialt albumi alguspoole ideid.

Kolm viimast lugu õnneks lõpetavad Dirty Projectorsi omanimelise kauamängiva tugevamal toonil. Veel üks pikem laul "Ascent Through Clouds" algab lo-fi-elektriklaveriga, samu noote esitab varsti folgilik kitarr, aga tänu autotune'i ujutatud vokaalile ei ajaks seda teemat eales segi näiteks Ryley Walkeri loomingulise käekirjaga, atonaalsed keelpillid ja vildakad taustvokaalid muudavad kõlapildi veel kirjumaks. Ja see on vaid esimene pool, sealt edasi juhatab atonaalne crescendo (meenub biitlite "A Day In The Life'i") sisse sarnase dünaamika ja kontrastidega mängu täiselektroonilisemas võtmes.

"Cool Your Heart" (vaadake alt videot) on lõbusa kariibiliku meeleoluga tantsuloona üks kergem teema, kus külalisvokaalidel toetavad Solange ja D∆WN, puhkpillid teises pooles kõlavad kirsiks tordile ja klaveri lõpuosa on üks märkimisväärne nüanss. "I See You" mažoorlik-eleegiline oreliteema lõpetab albumi kibemagusas võtmes, Procol Harumi stiili digitaalne dekonstrueerimine mõjub leidliku ideena ja Longstreth paneb selle ka tööle (keskel veel üks elektrikitarrisoolo, sedapuhku lühem). Ebaühtlasest tasemest hoolimata toimib Dirty Projectors ka David Longstrethi soolona ja tasub silm ja kõrv peal hoida, mis saab projektist tulevikus. Õige pea peaks välja tulema ka Amber Coffmani sooloalbum, mida aitas produtseerida Longstreth.

Toimetaja: Valner Valme



Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Arvustus. Itsitus ja rusikas taskus

Uus raamat

Oskar Loorits
"Okupatsioon rahvapilke kõverpeeglis"
Tammerraamat
183lk.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.