Arvustus. Dirty Projectors naaseb sooloprojektina ({{commentsTotal}})

Dirty Projectors
Dirty Projectors Autor/allikas: promo

Uus plaat

Dirty Projectors
"Dirty Projectors" (Domino)
7/10

Ameerika indie-rockbänd Dirty Projectors on tegutsenud läbi aegade mitmes inkarnatsioonis, kõigi keskmes David Longstreth. Alates 2007. aastal ilmunud albumist "Rise Above" (katse puhtalt mälu järgi taasluua Black Flagi 1981. aasta punkrock-verstaposti "Damaged") oli üks olulisemaid liikmeid Amber Coffman, kellest sai ka Longstrethi elukaaslane. Koos tegutseti 2012. aasta albumini "Swing Lo Magellan". Vahepeal läksid Coffman ja Longstreth lahku ning viimane jäi ka Dirty Projectorsit jätkama sooloprojektina.

David Longstrethi puhul ei saa kindlasti öelda, et ta ainult mingit üht vagu kündnud on. Tema koostööpartnerite puhul on tegemist üsna kirju seltskonnaga: David Byrne, Björk, Rihanna, Joanna Newsom, Solange Knowles. Oma meetodite ja visiooni mõistes on Longstreth alternatiivartist, kes ei pea sugugi tabuks ka flirti peavooluga. Uuel plaadil on selgelt üle parda heidetud krestomaatilisemad indie-rocki tendentsid. Selle asemel on elektroonilisele tantsumuusikale omane produktsioon ja R&B-stiilis vokaalseaded, ohtrate stuudiomuusikute seltskonnast annavad kompotile vürtsi ka keel- ja puhkpillisektsioonid.

Juba avapala "Keep Your Name" moondatud soulvokaal annab mõista, et Longstrethile on lahkuminek raskelt tulnud ("I don't know why you abandoned me"). Albumi algust võib pidada tugevaks, Longstreth serveerib sooloartistina hästikirjutatud lugusid digitaalses produktsioonis, kus mitte ainult akustilised pillid, vaid ka mitmed vokaalipartiid saavad moonutatud, lõigatud ja esitletud-kontekstualiseeritud vildakalt. Need tendentsid saavutavad varase kulminatsiooni 7minutises laulus "Up In Hudson", digitaalselt moonutatud falsetid saavad vastuse puhkpilliansambli noot noodi kaupa esituse näol, inditrooniline orgaanilis-elektrooniline kõlapilt ja pühendunud soulilaul kombineeruvad veenvalt. Lõpuks haarab Longstreth elektrikitarri ja mängib psühhedeelset feedback'i, aga produktsioonis suudetakse vältida retrorokkimist pea täielikult.

Pärast seda oleks mis iganes teema antikliimaks, aga kerge allakäik kvaliteedis on saabumas. Kui "Work Together" veel kannab oma närvilises rütmifaktuuris vildaka R&B loomise ambitsiooni välja, siis järgmine laul "Little Bubble" kuhjab küll neoklassikalisi keelpille ja erinevaid helimanipulatsioone ja viisifragmente kokku, aga tulemus kõlab eneseimetlemisena palju rohkem kui õnnestunud eksperimenteerimisena. "Winner Take Nothing" samas jällegi kordab liialt albumi alguspoole ideid.

Kolm viimast lugu õnneks lõpetavad Dirty Projectorsi omanimelise kauamängiva tugevamal toonil. Veel üks pikem laul "Ascent Through Clouds" algab lo-fi-elektriklaveriga, samu noote esitab varsti folgilik kitarr, aga tänu autotune'i ujutatud vokaalile ei ajaks seda teemat eales segi näiteks Ryley Walkeri loomingulise käekirjaga, atonaalsed keelpillid ja vildakad taustvokaalid muudavad kõlapildi veel kirjumaks. Ja see on vaid esimene pool, sealt edasi juhatab atonaalne crescendo (meenub biitlite "A Day In The Life'i") sisse sarnase dünaamika ja kontrastidega mängu täiselektroonilisemas võtmes.

"Cool Your Heart" (vaadake alt videot) on lõbusa kariibiliku meeleoluga tantsuloona üks kergem teema, kus külalisvokaalidel toetavad Solange ja D∆WN, puhkpillid teises pooles kõlavad kirsiks tordile ja klaveri lõpuosa on üks märkimisväärne nüanss. "I See You" mažoorlik-eleegiline oreliteema lõpetab albumi kibemagusas võtmes, Procol Harumi stiili digitaalne dekonstrueerimine mõjub leidliku ideena ja Longstreth paneb selle ka tööle (keskel veel üks elektrikitarrisoolo, sedapuhku lühem). Ebaühtlasest tasemest hoolimata toimib Dirty Projectors ka David Longstrethi soolona ja tasub silm ja kõrv peal hoida, mis saab projektist tulevikus. Õige pea peaks välja tulema ka Amber Coffmani sooloalbum, mida aitas produtseerida Longstreth.

Toimetaja: Valner Valme



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: