Kirjanduspreemia nominent Lauri Sommer: ma tahtsin vaadata, kuidas mul tuleb välja juturaamatu kirjutamine ({{commentsTotal}})

14. märtsil kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab selle eel nominente. Vabaauhinna kategoorias konkureerib Lauri Sommer teosega "Lugusid lõunast".

Lauri Sommer selgitas ERR kultuuriportaalile antud intervjuus, et tema teose "Lugusid lõunast" üheks eeskujuks oli Juhan Jaigi ja Eduard Wiiralti koostöö "Võrumaa jutud". "Minu teose areaal on natukene laiem, sest teemaks ei ole mitte ainult Võrumaa, vaid ka Setomaa, Petserimaa ja natukene Venemaad," ütles autor ja tõdes, et tema teos tugineb folkloorile. "Suuline pärimus on alati muutuv ning digitaalse ajastu kõrval on see pisut pildilt kadunud."

"Tõe ja väljamõeldise vahekord nii ilukirjanduses kui ka inimeste jutus on küllalt määramatu," sõnas Sommer ja kinnitas, et iga lugeja reaalsustunne on see mõõdik, mille abil ta hindab, mis on päris ja mis mitte. "Samamoodi võib muinasjuttudes küsida, et miks seal on sellised kujundid," ütles ta ja lisas, et osa ulmeelemente on lugudes olemas seepärast, et kui reaalsus kipub liiga halliks muutuma, siis on sinna vaja mingit ergutust.

"Ma tahtsin vaadata, kuidas mul tuleb välja juturaamatu kirjutamine," ütles Lauri Sommer ja nentis, et Toomas Kuusingu näol leidis ta elu parima kunstniku koostöö mõttes. "Ta suutis võtta minu jutu ja seda edasi arendada, sellist asja juhtub harva," selgitas ta ja kinnitas, et nad tegid palju tööd, et kujutada folkloorseid detaile võimalikult täpselt. "Linoollõige on ka selline meedium, mida Eestis väga vähe tehakse, see on samuti kaduv kunst."

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: