Tõnu Karjatse filmikomm. "Tuli merel" vaatab pagulasprobleemi läbi argielu ({{commentsTotal}})

Gianfranco Rosi
Gianfranco Rosi "Tuli merel" Autor/allikas: outnow.ch

Gianfranco Rosi "Tuli merel" on dokumentaalkroonika Lampedusa saarest, mis on saanud üheks olulisemaks punktiks Aafrika ja Lähis-Ida põgenike teel Euroopasse. See on karm ja samas ka lüüriline ajastuportree ühest väikesest mereäärsest linnakesest ning selle elanikest ja neist, kellele see saar on kas uueks alguseks või kõige lõpuks.

Rosi räägib meie ajast ja meie inimestest, kuid seob isikliku ja mõistetava üldhumaanse ning mõistetamatuga. Vaatajal on võrdlemisi lihtne aru saada filmi peategelaseks võetud 12-aastase Samuelo väikesest maailmast, mis seisneb kadade tegemises ja loodusehuvis, väga raske on aga mõista, mis toimub sellest maailmast väljas, seal, kust tulevad randa üha uued ja uued paadid täis surmahädas inimesi, kes otsivad uut algust ning inimväärsemaid elutingimusi.

Režissöör lähenebki sellele suurele hõlmamatule pagulasprobleemile läbi linnakese argielu, me näeme arsti, kes peab leidma lahenduse kohalike tervisehädadele, kuid samas tuleb tal tegelda Vahemere ületamisel hukkunud paadipõgenike surnukehadega. Tema juures käib ärevalt žestikuleeriv kasvuraskustes Samuelo, järgmisel hetkel tuleb tal aga lahata nimetut laipa. Doktori lugu on üks filmi tipphetki, kus tasapisi hakkab vaatajal kohale jõudma toimuva õud ja valu.

"Tuli merel" menu festivalidel seisnebki selles, et läbi turvalise argielu ja pagulaste määramatu saatuse vastanduse, mis teineteisesse lõikuvad, suudab Rosi luua raputava sideme vaataja tavareaalsuse ja filmi kaudu vahendatud reaalsuse vahel, kaotades filmi konventsionaalsed piirid. Rosi tekitab selle äratundmisvõrgustiku nutikate pidepunktide kaudu, mida tavaliselt kasutatakse lavastatud reaalsusega mängufilmis. Raadiost tulvavad uudised uuest pagulastelaevast ja uppunutest, Samuelo vanaema puhastab neid kuulates pead vangutades kala, mille ta poeg, Samuelo isa, äsja sellestsamast merest tõi, mis on saanud viimaseks koduks paljudele, kes ei jõudnud uut elu ära oodata.

Rosi filmis on mitmeid tegelasi, kelle juurde kaamera filmi jooksul naaseb. Igalühel neist on oma amet, mis nii või teisiti on mõjutatud ka pagulaskriisist: raadiojaama diktor, kellele meeldiks rohkem mängida vanu häid Itaalia laulukesi või ooperiaariaid, peab vahendama teateid pagulastest; merega on lahutamatult seotud harrastaja allveesukelduja; mere öist rahu katkestavad appikarjed rannavalve telefonis. “Kus te olete? Teatage oma asukoht!”, hüüab rannavalve, kuid hädasolijad seda ei suuda ja nende surnukehad leitakse hommikul. See ei oleks nii õudne, kui see oleks väljamõeldis.

Abstraktselt sõnade tasemelt lähebki Rosi edasi, kui kaamera teeb kaasa päästetöötajate reisi järjekordse põgenikelaeva vastu võtmisel. Vaataja on vapustuseks valmis, kuid see vaatepilt ületab ettekujutusvõime. Kõige õudsam ongi filmis nähtava ajakohasus - see on praegu, iga päev toimuv tegelikkus, katastroof, mis vajab sekkumist ja lahendust. Rosi ei hakka targutama põhjuste või tagajärgede üle, filmis pole grammigi sellest hirmutamisele üles ehitatud retoorikast, mida harrastavad ka siinsed poliitikud. "Tuli merel" on vaikiv kommentaar, mis jätab õhku küsimuse - mida sina saad teha nende õnnetute heaks, kas nende appikarjed jõuavad sinuni.

Filmi nimi on võetud teise maailmasõja aegsest Sitsiilia laulust, mida kohalik DJ filmis ka mängib, laul räägib Itaalia sõjalaeva pommitamisest Lampedusa reidil ja laulus on sõnad "mis tuli see merel täna on" (Che fuoco a mare che c’è stasera). XVI sajandi Briti luuletaja John Donne’i luuletus “Kellele lüüakse hingekella” küsib retooriliselt sama küsimust.

Ükski inimene ei ole Saar, täiesti omaette:
iga inimene on tükk Mandrist, osa Maismaast;
kui Meri Mullakamaka minema uhub, jääb
Euroopa väiksemaks, samuti ka siis,
kui ta Maanina upitab, samuti ka siis, kui ta
sinu sõprade või sinu enda Lossi purustab;
iga inimese surm kahandab mind, sest mina
kuulun Inimkonda; ja seepärast ära iialgi
päri, kellele lüüakse hingekella: seda
lüüakse sinule.
(tlk. Enn Soosaar)

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Klassikraadio "Delta"



17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
Hop galeriis 17.07–1.08.

Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.
Režissöör Mihkel Ulk uue põlvkonna filmimaailmast: kino ei kao kuhugi

Eestlased on võrreldes naabritega Baltikumis või Soomes väga suured kinos käijad. Samas kasvab järjest ka nutimaailma võidukäik filmide edastamisel. Filmirežissöör Mihkel Ulk kahe kasvava hiiglase vahel suurt konkurentsi ei näe, pigem toetavad nad teineteist.

E-raamatud.E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

London GrammarLondon Grammar
Arvustus. London Grammar - tubli, istu, viis

Uus plaat
London Grammar
"Truth Is a Beautiful Thing" (Ministry of Sound Recordings)
5/10

FILM
Auditoorium
Sten Kauber: ähmastunud funktsioonidest filmikriitikaväljal

Maailma suurte keelte poolt raamistatud globaliseerunud inforuumi ülekülluse ja meedia mitmekesisuse keskel hakkab üha enam esile kerkima eesti keeles kirjutamise ja mõtlemise sotsiokultuuriline olulisus. Erinevaid valdkondi populariseerivate ja lahkavate tekstide kaudu areneb inimeste võimekus mõista ja mõtestada kogetut enda emakeeles.

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!