Tõnu Karjatse filmikomm. "Tuli merel" vaatab pagulasprobleemi läbi argielu ({{commentsTotal}})

Gianfranco Rosi
Gianfranco Rosi "Tuli merel" Autor/allikas: outnow.ch

Gianfranco Rosi "Tuli merel" on dokumentaalkroonika Lampedusa saarest, mis on saanud üheks olulisemaks punktiks Aafrika ja Lähis-Ida põgenike teel Euroopasse. See on karm ja samas ka lüüriline ajastuportree ühest väikesest mereäärsest linnakesest ning selle elanikest ja neist, kellele see saar on kas uueks alguseks või kõige lõpuks.

Rosi räägib meie ajast ja meie inimestest, kuid seob isikliku ja mõistetava üldhumaanse ning mõistetamatuga. Vaatajal on võrdlemisi lihtne aru saada filmi peategelaseks võetud 12-aastase Samuelo väikesest maailmast, mis seisneb kadade tegemises ja loodusehuvis, väga raske on aga mõista, mis toimub sellest maailmast väljas, seal, kust tulevad randa üha uued ja uued paadid täis surmahädas inimesi, kes otsivad uut algust ning inimväärsemaid elutingimusi.

Režissöör lähenebki sellele suurele hõlmamatule pagulasprobleemile läbi linnakese argielu, me näeme arsti, kes peab leidma lahenduse kohalike tervisehädadele, kuid samas tuleb tal tegelda Vahemere ületamisel hukkunud paadipõgenike surnukehadega. Tema juures käib ärevalt žestikuleeriv kasvuraskustes Samuelo, järgmisel hetkel tuleb tal aga lahata nimetut laipa. Doktori lugu on üks filmi tipphetki, kus tasapisi hakkab vaatajal kohale jõudma toimuva õud ja valu.

"Tuli merel" menu festivalidel seisnebki selles, et läbi turvalise argielu ja pagulaste määramatu saatuse vastanduse, mis teineteisesse lõikuvad, suudab Rosi luua raputava sideme vaataja tavareaalsuse ja filmi kaudu vahendatud reaalsuse vahel, kaotades filmi konventsionaalsed piirid. Rosi tekitab selle äratundmisvõrgustiku nutikate pidepunktide kaudu, mida tavaliselt kasutatakse lavastatud reaalsusega mängufilmis. Raadiost tulvavad uudised uuest pagulastelaevast ja uppunutest, Samuelo vanaema puhastab neid kuulates pead vangutades kala, mille ta poeg, Samuelo isa, äsja sellestsamast merest tõi, mis on saanud viimaseks koduks paljudele, kes ei jõudnud uut elu ära oodata.

Rosi filmis on mitmeid tegelasi, kelle juurde kaamera filmi jooksul naaseb. Igalühel neist on oma amet, mis nii või teisiti on mõjutatud ka pagulaskriisist: raadiojaama diktor, kellele meeldiks rohkem mängida vanu häid Itaalia laulukesi või ooperiaariaid, peab vahendama teateid pagulastest; merega on lahutamatult seotud harrastaja allveesukelduja; mere öist rahu katkestavad appikarjed rannavalve telefonis. “Kus te olete? Teatage oma asukoht!”, hüüab rannavalve, kuid hädasolijad seda ei suuda ja nende surnukehad leitakse hommikul. See ei oleks nii õudne, kui see oleks väljamõeldis.

Abstraktselt sõnade tasemelt lähebki Rosi edasi, kui kaamera teeb kaasa päästetöötajate reisi järjekordse põgenikelaeva vastu võtmisel. Vaataja on vapustuseks valmis, kuid see vaatepilt ületab ettekujutusvõime. Kõige õudsam ongi filmis nähtava ajakohasus - see on praegu, iga päev toimuv tegelikkus, katastroof, mis vajab sekkumist ja lahendust. Rosi ei hakka targutama põhjuste või tagajärgede üle, filmis pole grammigi sellest hirmutamisele üles ehitatud retoorikast, mida harrastavad ka siinsed poliitikud. "Tuli merel" on vaikiv kommentaar, mis jätab õhku küsimuse - mida sina saad teha nende õnnetute heaks, kas nende appikarjed jõuavad sinuni.

Filmi nimi on võetud teise maailmasõja aegsest Sitsiilia laulust, mida kohalik DJ filmis ka mängib, laul räägib Itaalia sõjalaeva pommitamisest Lampedusa reidil ja laulus on sõnad "mis tuli see merel täna on" (Che fuoco a mare che c’è stasera). XVI sajandi Briti luuletaja John Donne’i luuletus “Kellele lüüakse hingekella” küsib retooriliselt sama küsimust.

Ükski inimene ei ole Saar, täiesti omaette:
iga inimene on tükk Mandrist, osa Maismaast;
kui Meri Mullakamaka minema uhub, jääb
Euroopa väiksemaks, samuti ka siis,
kui ta Maanina upitab, samuti ka siis, kui ta
sinu sõprade või sinu enda Lossi purustab;
iga inimese surm kahandab mind, sest mina
kuulun Inimkonda; ja seepärast ära iialgi
päri, kellele lüüakse hingekella: seda
lüüakse sinule.
(tlk. Enn Soosaar)

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Klassikraadio "Delta"



Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”
Galerii. Jaan Toomik avas Keskturul näituse vasakpoolsest läänest

Täna, 23. augustil avas Jaan Toomik oma uue näitus "Kuidas lääs oli vasak" Tallinna Keskturu peahoone teisel korrusel. Lastekodu 1 ehk Temnikova & Kasela galeriis avatakse samal pärastlõunal ka Moskva kunstniku Olga Tšernõševa väljapanek “Algunas Canciones Lindas”.

The FallThe Fall
Arvustus. The Fall kui bänd, mida ei tasu maha kanda

Uus plaat

The Fall
"New Facts Emerge" (Cherry Red)
7/10

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Lavastus etendub ka lavakunstikooli 28. lennu diplomitööna
Arvustus. Eestlaste tondid palvemajas

Stefan Peetri arvustus lavastusest "...Ja peaksin sada surma ma..."."

KIRJANDUS
Jorge Luis Borges
Arvustus. Mälu ja ajaliiv

Uus raamat

Jose Luis Borges

"Liivaraamat. Shakespeare'i mälu"

Tõlkinud Kai Aareleid

Loomingu Raamatukogu

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver. Selgeltnägija

Tippspetsialist loobus oma ülihästi tasustatud töökohast rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja rajas mittetulundusühingu samas valdkonnas. Miks? Sest ta ei suutnud vaadata seda raiskamist, mis ettevõttes tema valdkonnas toimus. Tema esmane ülesanne oli kokkuhoid, toodete tarnetega kaasneva aja ning ressurssi säästmine. See aga ei olnud enam ettevõttele kasulik harjunud kapitalistlike mudelite põhjal.

Jumalateenistus Tori kirikusJumalateenistus Tori kirikus
Urmas Viilma: tulevikus võiksid liturgilised liigutused muutuda hoogsamaks

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile "Miks kirikus ei tantsita?" ja Anne Kulli loole "Kas kristlus ja tants sobivad kokku?". Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.