Selgusid Noore Arhitekti preemia nominendid ({{commentsTotal}})

Jan Skolimowski
Jan Skolimowski Autor/allikas: ERR

Eesti Arhitektide Liidu Noore Arhitekti preemiale esitati sel aastal kokku kümme arhitekti või arhitektide kollektiivi. Noore Arhitekti preemia 2017 võitja selgub 6. aprillil KUMUs toimuval auhinnatseremoonial.

NAP2017 nominendid on:

Raul Kalvo

Karli Luik

Sille Pihlak ja Siim Tuksam

Jan Skolimowski

Johan Tali

b210/ Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu

Kino/ Karin Bachmann, Mirko Traks

Kuu arhitektid/ Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla

Ruumiringlus/ Eve Komp, Liina-Liis Pihu

Salto/ Maarja Kask, Ralf Lõoke

"Selle aasta nominendid on kõik heas mõttes rahutud hinged, kelle tegevusest kumab läbi soov maailma paremaks muuta. Tegemist on aktiivsete noorte inimeste või noorte kollektiividega, kes julgevad oma arvamuse välja öelda, asju omamoodi ajada ega pelga seejuures rasket tööd ning kriitikat," sõnas Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov.

Kui varasematel aastatel on Katrin Koovi sõnul konkursil eelistatud pigem klassikalist loomingut valmisehitatud hoonete näol, siis tänavu võtab žürii arvesse rohkem erinevaid eneseteostuse vorme, mida on näha ka kõigi esitatud nominentide tegevuses. "Ehitiste kõrval hinnatakse näiteks ka nominentide näitusetegevust, arhitektuurialaseid kirjutisi, uuenduslikke projekte, õppe- ja teadustöö läbiviimist ning valdkonna kajastamist meedias," selgitas Koov.

Noore Arhitekti preemiat annab Eesti Arhitektide Liit välja seitsmendat korda. Tiitlile kandideerivad kuni 40-aastased Eestis elavad ja töötavad, EALi või selle noortesektsiooni kuuluvad arhitektid või kollektiivid, kes on silmapaistvalt tegutsenud arhitektuurivaldkonnas ning kelle looming on kaasa aidanud Eesti arhitektuuri tutvustamisele maailmas.

Laureaati premeerib Heldur Meerits reisitšekiga 5000 euro väärtuses, millega saab Go Travel reisibüroo kaudu suunduda vabalt valitud sihtkohtadesse üle maailma.

2017. aasta žüriisse kuuluvad ajakirja Volume peatoimetaja Arjen Obosterman (Holland), Eesti Kunstiakadeemia linnaehituse õppetooli professor, arhitekt Andres Alver, arhitekt ja NAP 2015 laureaat Andrus Kõresaar arhitektuuribüroost KOKO, Eesti iduettevõtte Funderbeam asutaja ja 2016. aastal Euroopa startup-maailma 50 mõjukaima naise hulka valitud Kaidi Ruusalepp ning Avatud Eesti Fondi ja LHV panga nõukogusse kuuluv ettevõtja Heldur Meerits.

Samal ajal nominentidega esitleb EAL eelmise aasta NAP konkursil liidult eripreemia pälvinud arhitekt Toomas Paaveri tööde kogumikku. Kataloogi esmaesitlus toimub ERMis 9. märtsil kell 19.00 algava välkloengu raames.

Toomas Paaver on muuhulgas ka 2016. aastal Tallinna peatänava arhitektuurivõistluse võidutöö üks autoritest ning ta jätkab tegevust peatänava projekteerimisega. Avaldatud kogumik kajastab arhitekti mitmekülgset tööd avaliku ruumiga erinevates rollides, kuhu kuuluvad nii avaliku kui kolmanda sektori tegevused. 

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: